) § 83 lg 4 kohaselt ei võeta maksustamisel näilikku tehingut arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. 9
lg 4 p 1 kohaselt peab maksukohustuslane arvestama käibemaksu
lg 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures
lg 1 p 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu oma maksustamisele kuuluvalt käibelt.
lg 1 p 5 kohaselt on käibemaksu objektiks ka kauba ühendusesisene soetamine.
lg 3 p 4 kohaselt on sisendkäibemaks muu hulgas ühendusesiseselt soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab
kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.
lg 2 kohaselt on ühendusesisene käive tekkinud kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu
lg 4 p 1 ja § 1 lg 1 p 5 sätestatust 20 % määraga käibena ning arvestada sellelt tasumisele kuuluv käibemaks. Samas on õigus ka ühendusesiseselt soetatud kauba maksustatavalt väärtuselt arvestatud käibemaks arvata sisendkäibemaksuna maha, lähtudes
Nagu ülaltoodust nähtub, ei võimalda nimetatud pöördmaksustamise metoodika maha arvata vaid sisendkäibemaksu ja seeläbi vähendada kauba edasimüügist tekkivalt maksustatavalt käibelt käibemaksu tasumise kohustust. Kohtu hinnangul sai just sellel põhjusel kaup vormistatud algselt OÜ XXX nimele, mis võimaldas R.H deklareerida kauba soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise Eestis registreeritud käibemaksukohuslasest äriühingu nimel vormistatud arve alusel. Tehingu alusetu vormistamine OÜ XXX nimele välistas pöördmaksustamise vajaduse ja seeläbi loodi võimalus R.H sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ilma pöördmaksustamiseta. Arutatava väärteo toimepanemise ajal kehtinud maksukorralduse seaduse § 1531 lg 1 nägi ette vastutuse maksuhaldurile valeandmete esitamise eest, kui selle tulemusel tagastamisele kuuluv summa on suurem seaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast. Alates 01.01.2015 kehtima hakanud MKS § 153 1 lg 1 kohaselt on väärteona karistatav tegu, millega maksuhaldurile tahtlikult jäetakse esitamata andmed või esitatakse valeandmed, kui sellega vähendatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse tagastusnõuet. Seega on R.H ning selle juhatuse liikme U.Z-i poolt toimepandu endiselt väärteona karistatav. R.H juhatuse liikme U.Z-i poolt oli 19.03.2013.a. e-maksuameti kaudu Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsiooni kohaselt deklareeris R.H perioodil veebruar 2013.a. enammakstud käibemaksu seoses lahusti soetamise tehinguga OÜlt XXX summas 3922 eurot ja 88 senti, milleks temal vastavalt
sätestatule ei olnud alust. Kohtu hinnangul oli nimetatud käibedeklaratsioonis kajastatu eesmärk tekitada R.H võimalus maha arvata sisendkäibemaks ilma pöördmaksustamiseta. Seega on R.H juhatuse liige U.Z esitanud 19.03.2013.a. veebruarikuu 2013.a. käibedeklaratsiooniga maksuhaldurile valeandmeid eesmärgiga vähendada maksukohustust ning selline tema tegevus on kvalifitseeritav maksukohustuse seaduse § 1531 lg 1 maksukohustuse varjamisena ja tagastusnõude alusetu suurendamisena. Maksuhaldurile valeandmetega käibedeklaratsiooni esitamise eest vastutab vahetu täideviija või isik, kes teeb seda vahendlikult, s.o teist isikut ära kasutades. 10 Käesolevas väärteomenetluses on tõendamist leidnud, et valeandmed oli maksuhaldurile esitanud R.H seaduslik esindaja juhatuse liige U.Z juriidilise isiku R.H nimel. Karistusseadustiku § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kohus leiab, et antud rikkumine on toime pandud R.H huvides ja selle juhatuse liikme U.Z-i poolt, kuna see leidis aset R.H majandustegevuse raames ja valeandmete esitamine oli ettevõttele majanduslikult kasulik. Majanduslik kasu ilmnes eelkõige selles, et kajastades käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas alusetut arvet, õnnestus OÜl R.H näidata tagastamisele kuuluvat summat tegelikkuses tagastamisele kuuluvast summast suuremana, mistõttu R.H sai maksueelise. Seetõttu on R.H tegevus hinnatav MKS § 1531 lg 2 järgi maksukohustuse varjamise ja tagastusnõude alusetu suurendamisena, mis on toime pandud juriidilise isiku poolt. Kohus on seisukohal, et nimetatud tegu on toime pandud tahtlikult ning puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. KARISTUS Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maksukorralduse seaduse § 153 1 lg 1 alusel toimepandud teo eest oli teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest võimaldati MKS § 153 1 lg 2 alusel määrata juriidilisele isikule karistusena rahatrahv kuni 13000 eurot. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-77-11 kohaselt süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Võttes arvesse asjaolu, et U.Z-i ja R.H ei ole varem maksukorralduse seaduse järgi karistatud ning seda, et valeandmete esitamisega tagastamisele kuuluv summa ei ületanud suure kahju piirmäära, lisaks puuduvad nii süüd kergendavad kui ka raskendavad asjaolud, leiab kohus, et antud isikute süü ei ole suur. Sellest tulenevalt on kohtuvälise menetleja poolt nii U.Z-ile kui ka R.H määratud karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, proportsioonis süü raskusastmega, arvestab üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning kohus ei leia alust määratud karistuste kergendamiseks. Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 109, § 111, 11 (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.