Obsah (7)

§ 69§ 15§ 184§ 183§ 47§ 48§ 56

4-15-11136 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25 jaanuar 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-15-11136 (2317,15,010015) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Nar

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud arest 10 päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega tuleb asenduskaristusena menetlusalusel isikul teha üldkasulikku tööd 10 (kümme) tundi. 3.

§ 69

lg 3 alusel määrata 10 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasulik töö peab olema tehtud hiljemalt 01.04.2016. 4. Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib politseiasutuse taotluse alusel pöörata

§ 69lg 6 kohaselt aresti täitmisele.

Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

1. E.K-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel aineekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, mis tuleb alates kohtuotsuse kuulutamisest 6 (kuus) kuu jooksul võrdsetes igakuistes osades 28 euro kaupa kuus tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas, märkides selgitusena: „KristianE.K , 4-15-11136, narkootilise aine ekspertiisi kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel E.K-le tema elukoha aadressile. Menetluskulu peab olema täies ulatuses tasutud hiljemalt 24.05.
3. Väljamõistetud menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse 1 läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Asitõend: väärteotoimikus asuvad ümbrikusse pakendatud narkootilist ainet sisaldanud minigrip kilekott ja pabervoldik hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asjad.
5. Ekspertiisiobjektiks olnud ja ekspertiisiasutuses hoiustatud taimepuru ja taimepurusegu, kui NPALS § 151 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud ained NPALS § 153 lg 2 alusel konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 25.01.
6. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 26.11.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1460319 selles, et 01.10.2015 kella 16.20 ajal peeti Piiri 1 maja juures Tallinnas kinni E.K , kellel tuvastati indikaatorvahendiga Rapid Stat positiivne näit THCle ja temal tuvastati narkootilise aine tarvitamise tunnused. Samuti avastati tema juurest minigrip kilekott rohelise taimse puruga massiga 0,45 grammi, mis oli peenestatud kanep tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 7,5 % ning pabervoldik rohelise ja pruuni taimse puruga massiga 0,38 grammi, mis oli peenesdtatud kanepi ja tubaka segu, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 5,1%, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 3 lg 1 keelu rikkumise ja NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd ebaseaduslikult oli arsti ettekirjutuseta tarvitanud psühhotroopset ainet tetrahüdrokannabinooli ja ebaseaduslikult valdas väikeses koguses, so 0,45 g psühhotroopset ainet marihuaana ning 0,38 g psühhotroopse aine marihuaana ja tubaka segu. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab end süüdi väärteo toimepanemises. Aeg-ajalt suitsetab, soovib seda teha. Alkoholi ei tarvita. Varasemat trahvi tasub maksegraafiku alusel. Soovib teha üldkasulikku tööd. Ekspertiisi tasu osas sooviks maksegraafikut kuue kuu peale, sest on eksamid ja ei ole võimalik seda koheselt tasuda. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud. Tunnistab väärtegu. Karistuse osas, rahalised raskused, isik õpib, maksab eelmist trahvi kohtutäituri vahendusel. Õigus küsida aresti 10 päeva, kuid ei ole vastu kui asendataks üldkasuliku tööga 10 tundi, mida on taotlenud ka menetlusalune isik ise. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi ja kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevale seisukohale. Kehtiva Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 2 p 1 kohaselt loetakse narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks NPALS § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjas loetletud aineid ja nende stereoisomeere, estreid, eetreid ja soolasid ning nimetatud aineid sisaldavaid ravimeid. Menetlusaluse isiku juurest leitud kanep (marihuaana) asub eelmärgitud sätte alusel kehtestatud I nimekirja loetelus. Sama paragrahvi punkti 3 kohaselt loetakse käitlemiseks narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, 2 tolliprotseduuri transiidi rakendamist (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule. Käesoleval juhul tuvastati menetlusaluse isiku käitumises sellise aine tarvitamine ja valdamine, mis on eelmärgitud seaduse § 2 p 3 kohaselt käitlemise viisideks. Viidatud seaduse § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Menetlusalune isik ei ole kogu väärteomenetluse vältel esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks vallanud kanepit (marihuaanat) ühegi NPALS § 3 lg 1 märgitud lubatavusklausli alusel või et temal oleks kanepi omandamine või valdamine või tarvitamine näidustatud arsti ettekirjutusel. Seega oli tegemist NPALS § 3 lg 1 sätestatud keelu rikkumisega. Väärteomenetluses määratud aineekspertiisi akti kohaselt oli menetlusaluse isiku juurest leitud marihuaanas tetrahüdrokannabinooli sisaldus 7,5% ja tubaka ning kanepi puru segus 5,1%, mistõttu on tegemist tetrahüdrokannabinooli sisaldusega üle 0,2 % ning selline kanep kuulub ülalviidatud I nimekirja, mistõttu on tegemist ainega, mille käitlemine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud. Lisaks sellele tuvastati indikaatrovahendiga menetlusaluse isiku organismis tetrahüdrokannabinooli sisaldus ning ka väliste tunnuste põhjal kinnitasid narkootilise aine tarvitamist silmade punetus, suured silmapupillid ja unisus. Kuivõrd menetlusalune isik nõustus indikaatorvahendi kasutamisega ega taotlenud keelatud aine esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku uuringu prooviga, tuleb keelatud aine tarvitamine tuvastatuks lugeda indikaatorvahendi näiduga. Seega on väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõenditega üheselt tuvastamist leidnud menetlusaluse isiku käitumises temale inkrimineeritud väärteo objektiivse külje tunnused. Lisaks objektiivse külje tunnustele eeldab isiku karistamine NPALS § 151 järgi ka tema teo subjektiivse külje kindlaks tegemist. Lähtuvalt

§ 15lg-st 3 sätetest on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Menetlusaluse isiku ütlustest saab üheselt tulla järeldusele, et menetlusalune isik tegutses eesmärgipäraselt, st ta teadis millist ainet ta on tarvitanud, omandanud ja valdab ning millisel eesmärgil ta seda teeb, olles teadlik ka toime pandava teo keelatusest. Seega on tegemist tahtliku teoga. Väärteoasjas läbi viidud narkootilise aine ekspertiisi kohaselt tuvastati, et menetlusaluselt isikult ära võetud roheline taimepuru massiga 0,45 g minigrip kilekotis on peenestatud kanep (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on 7,5% ning rohelise ja pruuni taimepuru segu massiga 0,38 g pabervoldikus on peenestatud kanepi (marihuaana) ja tubaka segu, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on 5,1% ja milles marihuaana täpset kogust ei ole võimalik määrata. NPALS § 31 lg 3 sätete kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele ning taoline käitumine on karistatav

§ 184lg 1 ettenähtud kuriteona.

Kuivõrd menetlusaluselt isikult ära võetud kogusest vastavalt senisele kohtupraktikale kümnele inimesele joobe tekitamiseks ei piisa (7,5 g), on tegemist väikese kogusega. Kuna väärteomenetluses ei ole tuvastatud ka menetlusaluse isiku valduses olnud väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine edasiandmise või vahendamise eesmärki, siis ei ole tegemist ka

§ 183lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisega.

Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuvälises menetluses on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud psühhotroopse aine tarvitamisena arsti ettekirjutuseta ja väikeses koguses psühhotroopse aine marihuaana ebaseadusliku valdamisena, st NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteona. NPALS § 151 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 47

lõike 1 teise lause kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot ning

§ 48kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

3

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades menetlusaluselt isikult ära võetud keelatud aine kogust võib asuda seisukohale, et isiku süü on alla keskmise, mis peaks tingima ka karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas on menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ka teine väärteokoosseis, so psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine, mis muudab süü suuremaks. Lisaks süüle tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et väärteomenetluse kestel ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud. Mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest tuleb selle eesmärgi puhul tähelepanu pöörata isiku karistusandmetele. Juhul kui isikut on varem samalaadsete süütegude eest karistatud ja kergemaliigilised karistused ei ole isikut soovitud suunas mõjutada, tuleks kohaldada teiseliigilist karistust ning juhul kui ka teiseliigilised karistused ei ole suutnud isikut suunata õiguskuulekusele, tuleb kehtivas kohtupraktikas omaks võetud seisukoha kohaselt ka keskmise süü puhul mõista keskmist määra ületav karistus kui sellega on võimalik isikus kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Väärteoasja materjalides leiduva Karistusregistri andmebaasi väljatrüki kohaselt on menetlusalust isikut karistatud teiseliigilise väärteo toimepanemise eest ning trahv on tasumisel maksegraafiku alusel. Samas ilmneb menetlusaluse isiku selgitustest, et tal puudub ka töökoht ning ta on õpilane, millest saab järeldada ka alalise ning legaalse sissetuleku puudumist, mistõttu ei ole rahatrahv kui karistusliik täidetav. Seejuures on menetlusalust isikut juba rahatrahviga karistatud, kuid see karistusliik ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada menetlusaluse siiku suhtes teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Samas, arvestades menetlusaluse isiku taotlust ning asjaolu, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus võimalikuks asendada menetlusalusele isikule mõistetava aresti üldkasuliku tööga. Lisaks eelmärgitule tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus peab vajalikuks märkida, et menetlusalusele isikule inkrimineeritava väärteo puhul on tegemist massiliselt toime pandava väärteoga, milliseid menetletakse pidevalt nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus. Seetõttu on taolise väärteo toimepanemise eest karistamisel ka õiguskorra kaitsmise eesmärk, andmaks üldsusele signaali selle kohta, et taolise väärteo toimepanemisele järgneb karistus ja keelunorm kehtib ühesuguselt kõikidele adressaatidele. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalust isikut tuleb karistada arestiga, asendades selle üldkasuliku tööga ja V™S § 111 p 8 alusel tuleb menetlusaluselt isikult välja mõista ka narkootilise aine ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4