4-15-5849/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2015 Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-5849 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlgid Asja läbivaatamise kuupäevad Väärteoasi Kaebuse esitaja Kaitsja Kohtuvälise menetleja esindajad Valentina MICHELSON – IPBÜKER Marina DAVÕDOVITŠ 14.10.2015 25.11.2015 I.H väärteoasi Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi I.H sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht xxx Andrei MATVEJEV vandeadvokaadi abi Irina REINO Dmitri NAROLIN Ida Prefektuuri vanemväärteomenetlejad Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina REINO 25.06.2015 otsus väärteoasjas nr.2330,15,003466 I.H karistamise osas 1 Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi rahatrahviga 53 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 212 (kakssada kaksteist) eurot – jätta muutmata. I.H kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kirjalikult teatama maakohtule 7 kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Dmitri Smirnov koostas 28.05.2015 väärteoprotokolli nr. AB 1396577 I.H kohta selles, et viimane juhtis 28.05.2015 kell 16.48 Ida-Virumaal Vaivara vallas Tallinn – Narva maantee 190-ndal kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 122 +/- 6 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem, kui 26 km/h. Mõõdetud kiirusemõõturiga Stalker DSR 2X nr.DP009668, juht kiirusemõõturi näiduga tutvustatud. Sellega rikkus I.H Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 nõudeid ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 25.06.2015 otsusega väärteoasjas nr.2330,15,003466 määrati I.H-le Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 53 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 212 €. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. I.H esitas 14.07.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt on asjaolud politseiametnike poolt tuvastatud vääralt ja väärteoasja materjalid, mille alusel pandi menetlusalusele isikule väärteo toimepanemise süüks, on ebaküllaldased ja ei tõenda väärteo toimepanemist. Kuna asja materjalides puudub videosalvestus, siis ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, et menetlusalune isik pani väärteo toime. Väärteoprotokollist ei selgu väärteo toimepanemise asjaolud. Menetlusalune isik leiab, et kohtuvälise menetleja otsus ei ole põhjendatud. Kohtuväline menetleja jättis menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis avaldatud asjaolud tähelepanuta. Maakohtu istung 14.10.2015 2 Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik I.H oma kaebuse ja selles toodud taotluse juurde. Menetlusalune isik seletas, et tema ees sõitsid autod kolonnis kiirusega alla 90 km/h ja ta alustas neist möödasõitu, arvates, et tema sõiduki ees on 2 sõidukit. Ajal, mil ta sooritas möödasõitu, nägi ta, et tegelikult on kolonnis 3 sõidukit ja ka vastu tuleb autosid. Kuna autod samas suunas liikusid tihedalt, ei olnud menetlusalusele isikul võimalik oma ritta tagasi reastuda, ta kiirendas ja möödus kogu kolonnist. Menetlusalune isik möönas, et tema sõiduki kiirus võis olla 100 km/h, kuid spidomeetrit ta ei vaadanud. Menetlusalune isik kinnitas, et politseiauto oli tema poolt möödasõidetavas kolonnis esimene auto. Tunnistaja A K ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema oli 28.05.2015 politseiametnikuna tööülesannete täitmisel ja liikus eravärvides politseiautol mööda Tallinn – Narva maanteed. Autol olid sisse lülitatud kiirusemõõtja ja videosüsteem. Mingil hetkel nägi tunnistaja, kuidas autode kolonnist sooritab möödasõitu Lexus. Tunnistaja jõudis selle auto kiiruse fikseerida. Tunnistaja peatas Lexuse, esitles ennast ja seletas, et juht rikkus möödasõidul Liiklusseaduse §227 sätteid. Tunnistaja kutsus Sillamäelt appi teised menetlejad. Tunnistaja kinnitas, et mõne teise auto kiirust kiirusemõõtur ei mõõtnud, kuna see näitab alati selle auto kiirust, mis sõidab kõige kiiremini. 3 sekundi vältel näitas kiirusemõõtur just Lexuse kiirust, see ei muutunud. Kohtuvälise menetleja esindaja Irina Reino palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohtu istung 25.11.2015 Maakohtu istungil teistkordselt ü lekuulatud tunnistaja A K ütlustest nähtub, et kiiruse mõõtmiseks ja fikseerimiseks patrullautos on vajalik vajutada vaid nuppu. Seda saab kindlasti teha paralleelselt auto juhtimisega. Tunnistaja kinnitas teistkordselt, et ta mõõtis ja fikseeris kindlasti just menetlusaluse isiku sõiduki kiiruse, kuna see auto oli talle visuaalselt jälgitav, ta nägi kõiki möödasõite, mida menetlusalune isik sooritas. Kiiruse mõõtis ta pärisuuna režiimis. Kui menetlusaluse isiku sõiduk hakkas sooritama möödasõitu, oli selle kiirus palju suurem, kui teiste sõidukite oma, kiirusmõõtur fikseerib kõige kiiremini liikuva sõiduki kiiruse. Kui menetlusaluse isiku auto jõudis oma ritta tagasi, sooritas ta veel paar möödasõitu ja vahepeal kiirust ei vähendanud. Kui kiiruse mõõtmisel oleks olnud mõni segav faktor ja kui tunnistaja poleks olnud täiesti kindel, et tegemist on menetlusaluse isiku autoga, siis tunnistaja ei oleks hakanud järele sõitma. Menetlusalune isik seletas maakohtu istungil, et sooritas tõepoolest möödasõite, mitte vähem kui kolm. Tema juhitud auto kiirus oli 90 km/h, möödasõidud võtsid aega 5 sekundit. Samuti kinnitas menetlusalune isik, et see oli tal esimene juhtum, tal ei ole ühtegi rikkumist ja samuti ei ole tal olnud ühtegi kohtuvaidlust kiiruse ületamise üle. Maakohus vaatas koos menetlusalustega maakohtu istungil politseiautos tehtud videosalvestist. Sellest nähtub, et salvestise töölehakkamisel on politseiauto kiirus 100 km/h, menetlusaluse isiku auto kiirus on 90 km/h, kiirus on fikseerimata. Video algusest alates ei ole menetlusaluse isiku auto nähtav, politseiauto sooritab 3 möödasõidu kolmest autost, mille kiirused vastavad nõuetele ning video lõpeb sellega, et politseiauto jõuab järele menetlusaluse isiku autole ja peatab selle. Kaitsja jäi maakohtu istungil esitatud kaebuse taotluse ja selles toodud väidete juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis maakohtu istungil, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud nii tunnistaja ütluste kui asja materjalidega. Möödasõit vähemalt kolmest autost 5 sekundi jooksul kiirusel 90 km/h on matemaatiliselt võimatu. Videos on kõik kajastatud, tunnistaja kinnitas, et tegemist oli sama sõidukiga, mis on nimetatud protokollis. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, ära menetlusosalised ja vaadanud videosalvestist, leidis, et I.H kaebus rahuldamisele ei kuulu. kuulanud Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel. Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis. poolt lubatud Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune Liiklusseadust ja ületas suurimat lubatud sõidukiirust ning kui palju. isik rikkus Nagu nähtub 28.05.2015 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1396577 ja vaidlustatavast 25.06.2015 otsusest väärteoasjas nr.2330,15,003466, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §15 lg.1 p.

1. Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Maakohtu istungil möönis menetlusalune isik, et sooritas mitu möödasõitu järjest, mistõttu võis kiirendada, kuid mitte sellises ulatuses, nagu on märgitud väärteoprotokollis. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus on mõõdetud kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X DP009668 (antennid KC031313, KR009136). Seadme korrasolekut testiti 28.05.2015 kell 11.00, seade oli töökorras. 4 Vastavalt Kiirusmõõturi kasutamise 28.05.2015 protokollile mõõdeti menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirust asulavälisel hea nähtavusega teel, valgel ajal, sademeteta ja kuiva kattega kahesuunalisel teel. Mõõtja liikus esimesel sõidurajal, kiirusmõõtur oli paigaldatud statsionaarselt. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti järgmine mõõterežiim: samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mootorsõiduk liikus esimesel pärisuunalisel sõidurajal, eemaldus patrullautost, seal liikus mitu sõidukit, jälgitav mootorsõiduk kiirendas intensiivselt ja sooritas möödasõitu. Segavaid faktoreid ei olnud. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem oli 122 km/h, laiendmääramatus +/- 6 km/h, lõplik mõõtetulemus 116 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit ja mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat. Maakohus peab eelnimetatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Eelnimetatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on kooskõlas nii menetlusaluse isiku enda seletused, kui ka tunnistaja ütlused. Nii nähtub menetlusaluse isiku seletusest, et möödasõitu alustades ei näinud ta täpselt, mitu autot kolonnis on ja kolmanda auto olemasolu tuli talle üllatusena, mistõttu ta kiirendas, et jõuda mööda ka kolmandast autost enne vastutulevaid autosid, seejuures võis tema poolt juhitud sõiduki kiirus olla 100 km/h, kuid täpselt ta spidomeetrit ei vaadanud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et temale nähtavalt sooritas menetlusalune isik oma sõidukil pidevalt möödasõite, suurima kiiruse fikseeris ta just möödasõidu ajal, kui segavaid faktoreid ei olnud. Nimetatud menetlusosaliste väidetega on kooskõlas ka asja materjalidele lisatud ning maakohtu kahel istungil vaadatud patrullautos tehtud videosalvestis. Maakohus möönab, et sellel ei ole otseselt näha menetlusaluse isiku autot, kuid sellest nähtub otseselt, kuidas politsei patrullauto on menetlusaluse isiku poolt juhitud autole järelejõudmiseks sunnitud samuti sooritama möödasõite kolmest sõidukist. Seega on videosalvestis kooskõlas menetlusaluse isiku ütlustega selles osas, et ta sooritas möödasõite vähemalt kolmest autost ning kiirendas, kuna vastu tuli samuti sõidukeid. Samuti on videosalvestis kooskõlas tunnistaja ütlustega selles osas, et kui ta visuaalselt nägi kiiruse ületamist, lülitas ta sisse kiirusmõõturi ja fikseeris kiiruse ületamise, samal ajal visuaalselt jälgides menetlusaluse isiku auto liikumist, muuhulgas kinnitas tunnistaja samuti, et menetlusalune isik sooritas mitu möödasõitu. Maakohtu 14.10.2015 istungil möönis menetlusalune isik ise, et tema poolt juhitud sõiduki kiirus võis olla 100 km/h, kuna seoses vastutulevate sõidukitega tahtis ta mööduda ka kolmandast kolonnis sõitvast autost. Samas kinnitas menetlusalune isik, et spidomeetrit ta ei jälginud. Maakohus peab neid menetlusaluse isiku seletusi tõesteks, kooskõlas olevateks teiste asja materjalidega ning eluliselt usutavateks. Maakohtu 25.11.2015 antud seletusi ei pea maakohus usutavateks ja tõesteks, kuna need on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, muuhulgas videosalvestisega, mille kohaselt on selle alguses politsei patrullauto sõidukiirus 100 km/h ja menetlusaluse isiku sõiduk ei ole nähtav. Maakohtu hinnangul on sellest võimalik järeldada, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk liigub seega kiiremini. Eeltoodu alusel ja hinnates maakohtus uuritud tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §15 lg.1 p.
2. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses 5 toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel kiirust mitte vähem, kui 26 km/h, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 53 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Seega on kohtuvälise menetleja poolt käesolevas väärteoasjas määratud menetlusalusele isikule rahatrahv keskmises määras. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud väärteoasjas on menetlusaluse isiku karistamise puhul võimalik piirduda rahatrahviga ning juhtimisõiguse äravõtmine raskeima karistusena ei ole veel põhjendatud. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud karistuse suurusega. Ka kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 kontrollib maakohus muuhulgas kõiki väärteoasja faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt kontrollis maakohus muuhulgas menetlusaluse isiku väiteid selle kohta, et tal puuduvad varasemad kohtuvaidlused kiiruse ületamise teemal. Maakohus tuvastas, et sellekohased menetlusaluse isiku väited ei ole õiged, see annab omakorda tunnistust menetlusaluse isiku seletuste usaldusväärsuse kohta. Kohtute infosüsteemist 6 nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 17.09.2015 otsusega on I.H-le määratud karistus taaskord Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi ning I.H on selle Viru Maakohtus vaidlustanud. Viru Maakohtu 23.11.2015 otsusega, s.t. enne kohtuistungit käesolevas väärteoasjas, on I.H kaebus jäetud rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7