4-15-5353/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.12.2015 Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-5353 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlgid Valentina MICHELSON-IPBÜKER Riina PALMI Asja läbivaatamise kuupäevad 14.10.2015 Väärteoasi T.L-i väärteoasi Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi T.L sünd. xxx, elukoht xxx, töökoht puudub Mihkel GAVER vandeadvokaadi abi Irina REINO Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Kaebuse esitaja Kaitsja 16.12.2015 Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina REINO 15.06.2015 otsus väärteoasjas nr.2330,15,003249 T.L-i karistamise osas Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 900 (üheksasada) eurot - jätta muutmata. T.L-i kaebus jätta rahuldamata. 1 Rahuldada vandeadvokaadi abi Mihkel GAVERI taotlus osaliselt, määrata tema poolt T.L-ile kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 578 (viissada seitsekümmend kaheksa) eurot 40 senti (s.h. materjalidega tutvumine 20 €, tähtaja ennistamise taotluse koostamine 40 €, kaebuse koostamine 40 €, käibemaks 20 €, ettevalmistuse 14.10.2015 kohtuistungiks 20 €, konsultatsioon kliendiga 20 €, päringu koostamine 20 €, ettevalmistus 16.12.2015 kohtuistungiks 20 €, konsultatsioon kliendiga 20 €, osalemine 14.10.2015 kohtuistungil 20 €, osalemine 16.12.2015 kohtuistungil 40 €, käibemaks 32 €, sõidukulud 14.10.2015 Tartu – Narva – Tartu 111 €, sõidukulud 16.12.2015 Tartu – Narva – Tartu 111 €, käibemaks 44,40 €). Väärteomenetluse seadustiku §2 ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel välja mõista T.L-ilt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaadi abi Mihkel GAVER) kohtulikus menetluses makstud tasu 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbankis, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 №rdea pangas, kohustuslik viitenumber

1. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 22.01.
2. alates on otsuse avalikult kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Anton Superov koostas 18.05.2015 väärteoprotokolli nr. AB 1372814 T.L-i kohta selles, et viimane juhtis 18.05.2015 kell 10.08 Ida-Virumaal Narva linnas Joala tänaval mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kuna tema juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud 15.02.
3. Sellega rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1 sätteid ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 15.06.2015 otsusega väärteoasjas nr.2330,15,003249 määrati T.L-ile Liiklusseaduse §201 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 900 €. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid, menetlusalune isik vastulauset ei esitanud. T.L esitas 01.07.2015 Viru Maakohtule taotluse, milles ei nõustunud kohtuvälise menetleja otsusega ja palus asjas selgust tuua. 2 Viru Maakohtu 22.07.2015 määrusega jäeti menetlusaluse isiku kaebus käiguta ja talle anti tähtaeg kaebuse puuduste kõrvaldamiseks kuni 05.08.
4. T.L esitas 04.08.2015 Viru Maakohtule taotluse õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks ja isiku kaitsmiseks väärteoasja menetluses kohtus. Viru Maakohtu 17.08.2015 määrusega määrati T.L-ile kaitsja õigusdokumendi (kaebuse) koostamiseks ja isiku kaitsmiseks väärteoasja menetluses kohtus. Riigi õigusabi infosüsteemi kohaselt vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver. võttis tellimuse 31.08.2015 vastu Menetlusaluse isiku T.L-i kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver esitas 03.09.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt ei ole menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatud süütegu toime pannud. Menetlusalune isik on seisukohal, et väärteomenetluse läbiviimisel on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, kuna väärteoprotokolli koostamise ajaks ei olnud veel koostatud ja fikseeritud väärteoprotokollis nimetatud tõendid ning kohtuväline menetleja on tõendeid hinnanud ebaõigesti. Menetlusaluse isiku hinnangul on tõendatud, et tema ei saanud olla sõiduki juht, kuna sõiduki registreerimistunnistusel ei ole teda nimetatud sõiduki kasutaja ega omanikuna. Koos kaebusega esitas menetlusaluse isiku T.L-i kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver ka taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Maakohtu istung 14.10.2015 Maakohtu istungil esitas menetlusaluse isiku T.L-i kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver taotluse asja arutamine edasi lükata, kuna tal ei olnud võimalust enne kohtuistungit kaebuse esitanud isikuga kontakti saada, mistõttu on tal raske teostada kaitseõigust. Maakohus rahuldas kaitsja taotluse ja lükkas asja arutamise edasi 16.12.
5. Maakohtu istung 16.12.2015 Maakohtu istungil palus menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Menetlusalune isik seletas, et ta ei sõitnud väärteoprotokollis nimetatud ajal kohas autoga, autoga sõidab tegelikult O ja see auto seisis seal, kuna O ema elab selles majas. Autol on 2 komplekti võtmeid, üks komplekt on O käes, teine menetlusaluse isiku käes. Tegelikult tuli menetlusalune isik sõbra juurest ja tahtis minna garaaži, kuid siis avastas, et tal ei olnud võtmeid kaasas, mistõttu tahtis tagasi minna. Tagasiteel hüppas ta üle aia, kuna tahtis teekonda lühendada. Menetlusalune isik kinnitas, et juhtimisõigus tal puudub, kuna tal ei ole raha, et seda vormistada. 3 Tunnistaja K J ütlusest maakohtu istungil nähtub, et tema täitis noorsoopolitseinikuna oma töökohuseid ja sõitis politseiautoga linnas koos kadetiga. Siis nägi ta halli Audit, mis politseiautot märgates pargiti kiiresti, juht väljus ja läks kiire sammuga garaažide poole. Politseinikud otsustasid teda kontrollida ja sõitsid järele, teiselt poolt vastu. Seejärel keeras isik tagasi, politseinikud sõitsid taas talle vastu. Seejärel hüppas isik garaaži katusele ja paarimees jooksis talle järele, pidas kinni. Auto juures kinnitas isik, et see ei ole tema auto, et tema seda autot ei juhtinud ja võtmeid tal ei ole. Seejärel läks paarimees garaaži taha kinnipidamise kohta tagasi ja leidis maast auto võtmed. Peale seda kutsusid nad patrulli ja andsid isiku üle. Tunnistaja kinnitas, et nad sõitsid menetlusalusele isikule järele, kuna tundus imelik, et neid nähes keeras ta kiiresti hoovi, kiiresti parkis ja lahkus. Menetlusaluse isiku poolt juhitud auto oli kogu aeg politseinike vaateväljas, tunnistaja nägi seda kogu aeg. Tunnistaja kinnitas ka, et ta nägi autot liikumas ja juhiks oli menetlusalune isik. Tunnistaja E K ütlustest maakohtu istungil nähtub, et nad liikusid koos paarimehega politseiautol Narva linnas. Joala tänaval märkasid nad sõidukit, mis keeras järsku majade hoovi, selle auto sõidustiil oli agressiivne, pöörete ajal oli kiirus väga suur, see tundus kahtlane, mistõttu nad sõitsid talle järele. Tunnistaja istus politseiautos kõrvalistmel ja nägi pöörde ajal, et auto roolis oli kindlalt menetlusalune isik, kuna auto oli juhipoolse küljega just tema poole. Menetlusaluse isiku auto ei kadunud enne peatumist kordagi tunnistaja vaateväljast, peale peatumist väljus isik autost ja läks kiire sammuga eemale. Kuna politseinikud otsustasid isikut kontrollida, sõitsid nad talle teiselt poolt vastu, isik märkas neid ja pani jooksu, hüppas garaaži katusele. Tunnistaja jooksis talle järele, andis seadusliku korralduse seisma jääda. Isik hüppas garaažikatuselt alla ja jäi seisma, tunnistaja pidas ta kinni. Politseinikele vastas ta, et ei sõitnud selle autoga, tunnistaja leidis autovõtmed garaaži juurest. Tunnistaja kinnitas, et peale seda kutsusid nad välja patrulli ja andsid isiku üle. Kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver palus maakohtu istungil kaebus rahuldada. Kaitsja leidis, et menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et tema ei olnud tol momendil mitte auto roolis, vaid oli auto lähedal. Kaitsja leidis, et objektiivne koosseis on tõendamata. Samuti ei ole pädevat tõendit selle kohta, et menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus. Kaitsja leidis, et Maanteeameti kinnitus juhtimisõiguse kehtetuse kohta ei võrdu Liiklusseaduse mõistes kehtetuks tunnistamisega. Kohtuvälise menetleja esindaja Irina Reino leidis maakohtu istungil, et menetlusaluse isiku kaebus ei kuulu rahuldamisele. Väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistajate ütlustega. Rahatrahvi suuruse määramisel on arvestatud korduva karistatusega, s.h. samalaadse väärteo eest, samuti sellega, et kergendavaid asjaolusid ei esinenud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et rahatrahvi suurus käesolevas väärteoasjas vastab süüteole. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning ära kuulanud menetlusosalised ja tunnistajad, leidis, et menetlusaluse isiku kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 4 Esmalt märgib maakohus, et ei pea vajalikuks lahendada kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaveri poolt esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, kuivõrd leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §114 lg.4 esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast väärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 17.06.
6. Seega algas kaebuse esitamise tähtaeg 18.06.2015 ja lõppes 02.07.
7. Menetlusalune isik on kaebuse maakohtule esitanud 01.07.2015, seega tähtaegselt. Nimetatud kaebus oli puudustega, nende kõrvaldamiseks anti kaebuse esitajale tähtaeg kuni 05.08.
8. Menetlusalune isik esitas 04.08.2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks, see taotlus rahuldati Viru Maakohtu 17.08.2015 määrusega. Kaitsja võttis tellimuse vastu 31.08.2015 ja esitas kaebuse 03.09.
9. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kaebuse esitajale ei saa ette heita tähtaegadest mittekinnipidamist, mistõttu puudub vajadus ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamiseks. Maakohus on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kaebuse esitajale on karistus määratud Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi. Liiklusseaduse §201 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit ja kas tal puudus sel momendil mootorsõiduki juhtimisõigus. Nagu nähtub 18.05.2015 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1372814 ja 15.06.2015 otsusest väärteoasjas nr.2330,15,003249, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §90 lg.1 p.
10. Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 5 Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Maanteeameti väljavõttest nähtub, et kehtivat juhiluba T.L-i nimele ei leitud ning tema juhtimisõigus on tunnistatud kehtetuks 15.02.
11. Seda asjaolu ei vaidlustanud maakohtu istungil ka ise kaebuse esitaja ja seletas, et juhiluba ja juhtimisõigus tal puuduvad ning neid ei ole ta taastanud seoses raha puudumisega. Maakohus leiab, et seega on dokumentaalse tõendi ja menetlusaluse isiku enda õigeksvõtuga käesolevas väärteoasjas tõendatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas puudus menetlusalusel isikul mootorsõiduki juhtimisõigus. Kaebuse ja enda seletuse kohaselt maakohtu istungil ei juhtinud menetlusalune isik väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit, vaid juhtus selle sõiduki juures olema. Maakohus leiab, et menetlusaluse isiku sellekohased väited ei ole õiged, on ennastõigustavad, ei ole kooskõlas väärteoasja materjalidega ning on ümber lükatud tunnistajate K J ja E K ütlustega maakohtu istungil. Maakohtu istungil ülekuulatud tunnistajad K J ja E K on politseinikud, kes kaebuse esitajat ei tunne. Mõlemat tunnistajat on maakohtu istungil hoiatatud ütluste andmisest aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest KarS §318 ja §320 järgi. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtub, et nad järgnesid politseiautol menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduautole Audi, kusjuures see sõiduauto ei kadunud kordagi nende vaateväljast. Kui menetlusalune isik peatas auto ja väljus, oli ka see politseinikele hästi näha. Mõlemad tunnistajad kinnitasid maakohtu istungil, et eessõitvast sõidukist Audi väljus juhikohalt just menetlusalune isik, rohkem isikuid autos ei olnud. Tunnistaja E K ütlustest nähtub, et tema istus politseiautos kõrvalistmel ja nägi pöörde ajal, et auto roolis oli kindlalt menetlusalune isik, kuna auto oli juhipoolse küljega just tema poole. Nimetatud tunnistaja leidis hiljem menetlusaluse isiku kinnipidamise kohast üles ka autovõtmed, mis avasid just menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki Audi. Seega viitavad mõlemad tunnistajad otse menetlusalusele isikule kui väärteo toimepanijale. Maakohus peab nimetatud tunnistajate ütlusi usaldust väärivateks ja õigeteks käesolevas väärteoasjas, samuti on need kooskõlas muude väärteoasja materjalidega. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §201 lg.2 alusel, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1 sätteid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ilma mootorsõiduki juhtimise õiguseta, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. 6 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §201 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv. Maakohus nõustub sellega ja leiab, et rangema karistuse - aresti - kohaldamiseks käesoleval juhul alust ei ole. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuseks rahatrahvi 225 trahviühiku ulatuses, s.o. üle sanktsiooni keskmise määra. Maakohtu istungil selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et rahatrahvi suuruse määramisel arvestas ta menetlusaluse isiku varasemate korduvate karistustega, mille hulgas oli ka samalaadne väärtegu ning kergendavate asjaolude puudumisega. Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalust isikut on 18 korda karistatud väärteokorras, s.h. kahel korral ka Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi. Karistuseks on menetlusalusele isikule mõistetud nii rahatrahve, kui ka areste, s.h. on teda arestiga karistatud ka väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi. Arvestades eeltoodut nõustub maakohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas ei ole põhjendatud määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmises määras või alla selle. Karistusregistri väljavõte näitab ilmekalt, et rahatrahvid ja isegi arestid ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada käituma seaduskuulekalt. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et käesolevas asjas on põhjendatud määrata karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemana. Tavaolukorras peab iga järgnev karistus olema suurem eelmisest/eelmistest. Varasemad väiksemad rahatrahvid ei avalda menetlusalusele isikule mingit mõju, ta jätab need tasumata ning tunneb end karistamatult. Samas peab menetlusalune isik määratud karistust tajuma ja aduma toimepandud süüteo tõsidust. Iga teo eest tuleb mõista karistus ja see karistus ei tohi olla mugav, see peab menetlusaluse isiku elu piirama. Menetlusalune isik teadis, et tal puudub juhtimisõigus, kuid asus vaatamata sellele mootorsõidukit juhtima. Seega on menetlusalune isik väärteo toime pannud tahtlikult. Mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta on üks raskematest liiklusalastest rikkumistest, mis seab ohtu lisaks menetlusalusele isikule endale ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Ilma juhtimisõiguseta juhi näol on tegemist isikuga, kes ei suuda liiklussituatsioonides adekvaatselt ja proportsionaalselt käituda ning reageerida. Maakohus leiab, et rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses vastab igati toimepandud süüteole ja menetlusalusele isikule. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsusega selles osas, et kui menetlusalusele isikule kohaldatakse karistusena kõige leebemat karistuse liiki, siis tuleb seda teha just kohtuvälise menetleja poolt märgitud summas. 7 Maakohus leiab, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – ei ole võimalik saavutada rahatrahviga väiksemas summas. Maakohtu istungil viitas kaebuse esitaja vastuseks kaitsja küsimusele sissetulekute kohta, et menetlusaluse isiku sissetulekuks on 63 € kuus ning tal on kohtutäiturite ees võlgnevusi 4000 € suuruses summas. Maakohus möönab, et rahatrahvi määramisel/mõistmisel tuleb arvestada ka menetlusaluse isiku majandusliku seisukorraga, kuid on suur vahe, kas isik paneb toime ühe juhusliku väärteo või on tegemist süstemaatilise õiguskorra rikkujaga. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on enamus menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegudest tahtlikud süüteod. Seega asetab menetlusalune isik end järjekordse väärteo toimepanemisega ise olukorda, mis halvendab järjekordselt tema majanduslikku toimetulekut. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks rõhutada, et maakohtu istungil kinnitas menetlusalune isik ise, et alles ostis selle sõiduki. Seda asjaolu kinnitab ka väärteoasja materjalides asuv volikiri, mille algus on 20.02.
12. Seega oli menetlusalusel isikul vähemalt veebruaris 2015 olemas rahasumma sõiduki ostmiseks, kuid seda raha ei kasutanud ta võlgnevuste likvideerimiseks. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Maakohus ei nõustu kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaveri kaebuses toodud väidetega, et kohtuväline menetleja on antud väärteoasjas rikkunud väärteomenetlusõigust ja leiab, et otsuse tegemisel on tõendeid hinnatud õigesti. Samuti ei nõustu maakohus kaitsja kaebuses toodud väitega selles osas, et väärteoprotokolli koostamise ajaks ei olnud kogutud veel kõiki väärteoprotokollis nimetatud tõendeid. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik omakäeliselt märkinud, et väärteoprotokolli ärakirja sai ta kätte ja rikkumisega ei nõustu. Seega oli menetlusalusele isikule ilmselt selge tema rikkumise sisu ja seda tõendavad tõendid. Vastasel juhul oli menetlusalusel isikul võimalik omakäeliselt märkida väärteoprotokolli need asjaolud, mida ta pidas vajalikuks ja mis tema arvates olid väärteoprotokolli kantud valesti või jäetud kandmata. Seda ei ole menetlusalune isik teinud. Käesolevas väärteoasjas ei ole võimalik viidata ka menetlusaluse isiku teadmatusele, kuna teda on varasemalt väärteokorras karistatud juba 18 korda, seega on ta ilmselgelt menetluse läbiviimise korrast teadlik. Samuti on menetlusalune isik käesolevas väärteoasjas omakäeliselt väärteoprotokollis kinnitanud, et õigused on talle arusaadavad. Kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver osutas menetlusalusele isikule õigusabi riigi õigusabi korras. Kaitsja on esitanud kaks taotlust riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Maakohus leiab, et 03.09.2015 esitatud taotlus kuulub rahuldamisele täielikult ja 16.12.2015 esitatud taotlus osaliselt. 16.12.2015 esitatud taotluses on kaitsja märkinud, et samal päeval toimunud kohtuistung kestis 2 tundi, mille eest ta taotleb tasu 80 €. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis kohtuistung 1 tund, mistõttu puudub seaduslik alus välja mõista tasu 2 tunni eest. Eeltoodu alusel määrab maakohus vandeadvokaadi abi Mihkel Gaveri poolt menetlusalusele isikule kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõistab välja riigituludest kokku 578,40 € (s.h. materjalidega tutvumine 20 €, tähtaja ennistamise taotluse koostamine 40 €, kaebuse koostamine 40 €, käibemaks 20 €, 8 ettevalmistus 14.10.2015 kohtuistungiks 20 €, konsultatsioon kliendiga 20 €, päringu koostamine 20 €, ettevalmistus 16.12.2015 kohtuistungiks 20 €, konsultatsioon kliendiga 20 €, osalemine 14.10.2015 kohtuistungil 20 €, osalemine 16.12.2015 kohtuistungil 40 €, käibemaks 32 €, sõidukulud 14.10.2015 Tartu – Narva – Tartu 111 €, sõidukulud 16.12.2015 Tartu – Narva – Tartu 111 €, käibemaks 44,40 €). Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 mõistab maakohus menetlusaluselt isikult riigituludesse välja kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Mihkel Gaver) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 264 € (s.h. materjalidega tutvumine 20 €, kaebuse koostamine 40 €, käibemaks 12 €, ettevalmistus 14.10.2015 kohtuistungiks 20 €, konsultatsioon kliendiga 20 €, päringu koostamine 20 €, ettevalmistus 16.12.2015 kohtuistungiks 20 €, konsultatsioon kliendiga 20 €, osalemine 14.10.2015 kohtuistungil 20 €, osalemine 16.12.2015 kohtuistungil 40 €, käibemaks 32 €). Ülejäänud kaitsjale makstud summa jääb Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE Kohtunik 9