Obsah (6)

§ 44§ 193§ 194§ 137§ 38§ 142

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-15-7086 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Ma

§ 44alusel.

Alles toimikutega tutvumisel sai kaitsja teada, et ajavahemikul

1. märtsist 2016 kell 9.55 kuni
2. märtsini 2016 kell 10.20 kohaldati A.F-i suhtes kinnipidamist käesolevas asjas. Varasemalt kaitsjale nimetatud asjaolu teada ei olnud. Kaitsja arvates on see asjaolu hinnatav KrMS § 172 lg 2 p 2 järgi mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks. 6.2 Käesoleva väärteoasja materjalide hulgas on
3. märtsil 2016 kell 9.55 koostatud isiku kinnipidamise protokoll, millest ilmneb, et A.F peeti kinni Viru Maakohtu sundtoomise määruse täitmise eesmärgil, et toimetada ta
4. märtsil 2016 kell 11.00 toimunud kohtuistungile. Nimetatud sundtoomise määruse alusel hoiti teda kinni kuni maakohtu
5. märtsi
6. a määruse kuulutamiseni samal päeval kell 10.
7. Sellel ajavahemikul, s.o 24 tunni ja 25 minuti jooksul, viibis A.F KrMS § 139 lg 5 alusel kinnipeetuna Rakvere arestimajas. 6.3 KarS § 68 lg 2 sätestab, et kinnipidamine väärteomenetluses arvestatakse karistusaja hulka. Seetõttu pidanuks maakohus enda
8. märtsi
9. a määruses märkima, et A.F-i aresti kandmise algust arvestatakse alates
10. märtsist 2016 kell 9.
11. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, vaidlustatava maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, leiab, et A.F-i kaitsja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamisele ei kuulu. 8.

§ 193

lg 1 järgi võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Praegusel juhul on vaidlustatavaks kohtumääruseks Viru Maakohtu

1. märtsi
2. a määrus, millega pöörati täitmisele A.F-ile Viru Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsusega mõistetud 25 päeva aresti. Kohus ei teinud määrust kirjalikus menetluses, vaid kuulutas selle kohtuistungil. Määrus anti vahetult pärast selle kuulutamist allkirja vastu A.F-ile kätte. Seega oli määruse peale kaebuse esitamise viimaseks päevaks
5. märts
6. A.F-i kaitsja on esitanud kaebuse
7. aprillil
8. Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. 9.

§ 194

lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

11.– 14. peatüki sätteid, arvestades määruskaebuse lahendamise menetluse peatükis sätestatud erisusi.

§ 137

lg 5 sätestab, et apellandi taotlusel võib kohus apellatsioonitähtaja määrusega ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel.

§ 38

lg 1 järgi järgitakse väärteoasjade kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 2 p-d 1 ja 2 täpsustavad, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on 2 2 äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

1. A.F-i kaitsja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist põhjusel, et kaitsja sai alles pärast
2. märtsil 2016 väärteoasjas nr 4-16-1446 tehtud põhistatud kohtuotsusega tutvumist teada, et A.F-i suhtes kohaldati käesolevas väärteoasjas sundtoomist ja kinnipidamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see asjaolu käsitatav mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks. Sisuliselt tunnistab kaitsja, et on jätnud end väärteoasja lahendamisel tähtsust omavate asjaoludega õigeaegselt kurssi viimata. Samas jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, kuidas sai A.F-i suhtes sundtoomise kohaldamine ja tema kinnipidamine käesoleva väärteoasja käigus jääda kaitsjale teadmata. Maakohus on seda asjaolu käsitlenud nii
3. märtsi
4. a määruses, millega kohus otsustas rahuldada A.F-i taotluse riigi õigusabi saamiseks, kui ka
5. märtsil 2016 peetud kohtuistungil senist menetluskäiku selgitades. Seega pidi kaitsja olema A.F-i sundtoomisest kohtuistungile teadlik. Sundtoomisega kaasneb aga paratamatult ka isiku kinnipidamine. Seega puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu ringkonnakohus jätab kaitsja taotluse rahuldamata. 11.

§ 142

lg 2 p 1 järgi teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd ringkonnakohus jätab A.F-i kaitsja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, tuleb esitatud määruskaebus jätta läbi vaatamata ning tagastada esitajale. 12. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes

§ 193

lg-st 1 ja § 142 lg 2 p-st 1 jätab ringkonnakohus kaitsja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning esitatud määruskaebuse läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Maarika Kuusk 3 3