4-15-11368/5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2016.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-11368 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi V.G isikukood XXX elukoht XXX väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg. 3 järgi. Vaidlustatud lahend PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 16.
2. 2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302, 15,
3. Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: V.G kaebus rahuldada osaliselt. PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 16.
4. 2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,15,017986 tühistada ning teha uus otsus. Mõista V.G süüdi liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi ja karistada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2(kaheks) kuuks. 1 Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb V.G kohtuotsuse jõustumisest arvates 5 (viie) tööpäeva jooksul oma juhiluba loovutada Maanteeametile. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud 22.11.2015.a. koostas Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Maarit Sofia Eisenberg väärteoprotokolli nr 20151122425802 selle kohta, et V.G juhtis 22.11.2015.a. kella 16:48 ajal mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXX Harju maakonnas Tallinn-Pärnu-Ikla
5. kilomeetril kiirusega 142+/-9 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 16.12.2015.a otsuse alusel väärteoasjas 2302,15,017986 määrati V.G-le liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4(neljaks) kuuks. Kaebuse sisu Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse põhjusel, et ei ole nõus enda karistamisega juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks. Tunnistab süüd, et on rikkunud sõidukiirust, kuid pani rikkumise enda väitel toime põhjusel, et mõtles reisija XXXtervisele, kes tundis ennast halvasti. Samuti ei hoidnud Tallinn-Pärnu maanteel keegi distantsi. Kui ta proovis sõidukiirust vähendades suurendada distantsi eesliikuva sõidukiga, tegi keegi temast möödasõidu ning sõiduki esiklaasile lennanud mustus halvendas nähtavust ja seetõttu ta liikus vasakule sõidurajale ning kiirustas Tallinnasse. Kaebaja palub Harju Maakohtul kaebuse läbivaatamise tulemusel võtta arvesse, et kaebaja töökohustuste täitmiseks on hädavajalik autoga liikumine ning mootorsõiduki juhtimisõiguseta 4 kuud ta ei saa. Kaebaja soovib oma kaebuse arutamist kirjalikus menetluses, viidates, et kohtuistungil osaleda ei saa. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Menetleja, tutvunud V.G kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et V.G on toime pannud temale LS § 227 lg 3 järgi inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja mõõtmist teostas selleks pädev politseiametnik. Liiklusjärelevalve mõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. 2 KarS § 56 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V.G käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3-4-1-2-05 asunud seisukohale, et karistas kujutab endast õiguserikkumise ja selle toimepannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Väärteo eripära arvestades sõltub süü suurus kiirusmõõtevahendiga kindlaks tehtud liikumiskiiruse määrast, ehk numbrilisest näidust ja sellest tulemusest tuleneb ka süüteole antav karistusõiguslik hinnang ehk kvalifikatsioon. Väärteoasjas koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt mõõdeti kaebaja poolt juhitud sõiduki liikumiskiiruseks 142 km/h, millest arvutati maha mõõtemetoodikast tulenev laiendmääramatus 9 km/h ja tulemuseks saadi suurima lubatud sõidukiiruse ületus 43 km/h. Käesoleval juhul võib § 227 lg 3 sätestatud suurima lubatud sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusalune isik ületas suurimat lubatud sõidukiirust määras, mis moodustab pea poole antud teelõigul lubatud suurimast lubatud sõidukiirusest. Tulenevalt eeltoodust on menetleja seisukohal, et isiku süü on keskmise suurusega. See aga tingis ka karistuse määramise sanktsiooni keskmises määras või selle lähedasena. Kohtuväline menetleja ongi kohaldanud kaebuse esitaja suhtes karistust, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, kuid on keskmise määra lähedane. Kaebaja oli uut väärtegu toime pannes teadlik karistusest eelneva, 05.08.2015 toime pandud liiklusalase väärteo eest. Isikut karistati väärteootsusega nr 2315,15,007391 liiklusseaduse § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot. Sellest hoolimata pani ta veel samal kalendrikuul tahtlikult toime uue ja ohtlikuma süüteo. See näitab selgelt, et kaebaja suhtus ükskõikselt võimalikku saabuvasse tagajärge, mis võib olla talle takistuseks edaspidi sissetuleku saamisel ja seega ka oma heaolu tagamisel. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt tahtlikust nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks juhtimisõiguse karistuseks äravõtmise kohaldamise. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kõnealust väärtegu saab toime panna vaid tahtlikult. Menetleja on otsuse tegemisel arvestanud asjaoludega, et möödasõidumanöövrit sooritades lubatud sõidukiiruse ületamine asulavälisel teel mitte vähem kui 43 km/h on raske liiklusalane rikkumine. Tegu on ohtlik. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik, kes omab esmast juhiluba ja on seega veel vähest kogemust omav, reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara. Seega on eelnimetatud liikumisvabaduse piirang kehtestatud teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Isik ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Juhtimisõiguse omandamise eelduseks on asjaolu, et juhtimisõiguse saab isik, kes tunneb liiklusseaduses kehtestatud reegleid ja nõudeid, seega peaks menetlusalune isik teadma ka seda, et nende nõuete rikkumise 3 eest võidakse teda karistada Liiklusseaduse sätete kohaselt, mis rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmise näol võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Samuti ei saanud kaebajale tulla ootamatusena tema töö iseloom ja asjaolu, et ta töökohustuste täitmisel mootorsõiduki juhtimise õigust vajab. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhul, kui isikule on juhtimisõiguse säilimine oluline töökoha säilitamiseks, peab isik igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa olukorra säilimise. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liiklusreeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku edaspidine õigusrikkumistest hoidumine. Arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke on V.G karistamine antud rikkumise eest määratud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks põhjendatud ja proportsionaalne isiku süü suurusega ning alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et V.G kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Liiklusseaduse § 15 lõige 1 punkt 1 sätete kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Vastavalt liiklusseaduse § 227 lg 3 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. Vaidlust ei ole selles, et V.Gjuhtis 22.11.2015.a. kella 16:48 ajal mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXX Harju maakonnas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee
6. kilomeetril kiirusega 142+/-9 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. 4 Kaebaja poolt liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 rikkumine, s.t asulavälisel teel suurima sõidukiiruse, 90 km/h, ületamine 43 km/h võrra on tõendamist leidnud lisaks menetlusaluse isiku süü omaksvõtule, ka kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et V.G juhtis mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXX 22.11.2015.a kell 16.48 TallinnPärnu-Ikla 24-l kilomeetril kiirusega 142 (+/-9) km/h. Suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Menetlusalusele isikule näidati seadmel lukustatud näitu. Kasutati kiirusemõõturit PLS7 Kiirusemõõtur Stalker DSR 2X, DP019601, KC064128, KR020059 kiirusemõõtja taadeldud 19.02.2015.a. Tunnistaja Vahur Tulperi ülekuulamise protokollist nähtuvalt 22.11.2015.a teostas ta liiklusjärelevalvet Harjumaal Tallinn-Pärnu-Ikla tee 24-l kilomeetril . Kell 16.48 liikus Tallinna suunas teises sõidureas ja eemaldus tagumistest sõidukitest sõiduauto Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXX, mille sõidukiiruseks mõõtis 142+/- 9km/h. Sõidukijuhiks osutus V.G ik. XXX, kes tunnistas oma süüd. Menetlusalune isik selgitas oma kaebusele lisatud kahetsuskirjas, et oli sunnitud teadlikult ületama sõidukiirust ja tegema möödasõidu, sest reisija XXXtundis end halvasti, oli südames valu. Kiirustas , sest tahtis minna apteeki. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et V.G-le süüksarvatud tegu, liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi, kui mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41- 60 km/h. Sõidukiirust oli ületatud tuntavalt ning isik pidi seda tajuma. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul väärtegu toime pandud otsese tahtlusega. Menetlusaluse isiku V.G teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 227 lg 3 ettenähtud sanktsiooni 1/3 määras . Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 sätestatud väärteokoosseisu silmas pidades keskmise suurusega ning see tingis ka karistuse määramise sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Kohtuväline menetleja ongi kohaldanud kaebuse esitaja suhtes karistust, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, kuid on keskmise määra lähedane. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kahetsust saab lugeda karistust kergendavaks asjaoluks ning sellest tulenevalt on võimalik V.G karistust kergendada ja juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega lühendada .Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalusel isikul üks kehtiv karistus . 05.08.2015.a. toimepandud rikkumise eest on karistatud LS § 227 lg.1 alusel rahatrahviga 40 eurot, karistus on 14.08.2015.a. täidetud . Kohtuväline menetleja on mõistnud V.G-le põhikaristuse sätestatud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Kohtule esitatud kaebuses on Maksim 5 V.G märkinud, et vajab juhtimisõigust, kuna töökohustuste täitmiseks on hädavajalik autoga liikumine, juhtimisõiguse äravõtmisel kaotab kaebaja töökoha. Nimetatud asjaolu olid kaebuse esitajale teada enne väärteo toimepanemist ning ei tekkinud ootamatult. Kohus leiab, et kaebaja peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isikuna on menetlusalune isik teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Kuivõrd sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb ka kohtuvälisel menetlejal karistuse määramisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Kuivõrd menetlusalusel isikul on üks kehtiv karistus kiiruse ületamise eest, siis peaksid esinema asjaolud, mille põhjal saaks järeldada, et nimetatud rikkumine ei jää isikul viimaseks. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on tuvastanud õigesti, et menetlusalune isik on toime pannud ohtliku LS rikkumise. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik, kes omab esmast juhiluba ja on seega veel vähest kogemust omav, reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara. Seega on liikumisvabaduse piirang kehtestatud teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Isik ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Juhtimisõiguse omandamise eelduseks on asjaolu, et juhtimisõiguse saab isik, kes tunneb liiklusseaduses kehtestatud reegleid ja nõudeid, seega peaks menetlusalune isik teadma ka seda, et nende nõuete rikkumise eest võidakse teda karistada Liiklusseaduse sätete kohaselt nii rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmisega, mis võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Eeltoodut ja mõistetud põhikaristuse suurust arvestades asub kohus seisukohale, et V.G on võimalik mõjutada uute väärtegude toimepanemisest, muutes karistuse pikkust ning vähendades juhtimisõiguse äravõtmise perioodi 2(kahe) kuuni. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 6