) § 231 lg 1 järgi rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 (ükssada) eurot. Väärteo toimepanemise aeg ja koht: 27.05.2015 xxxx. Väärteo lühikirjeldus: B.G, kasutades kummipaati, kalastas 27.05.2015 xxxx ühe spinninguga ja samas on ka püügile asetanud neli unda. 1 Eeltooduga rikkus B.G
lg 4 , mille järgi harrastuslikul kalapüügil on keelatud kasutada samaaegselt rohkem kui kolme sama või eri liiki püügivahendit, välja arvatud vedelit, vähinatta ja vähimõrda, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid:
alusel võrdsustatakse kalapüügil kaasas olevad püügivahendid kala püüdmisega ning püügivahendite reaalne kasutamine või püügivalmidus ei oma seetõttu seaduse mõttes tähendust. Kaebaja on oma ütlustes teinud ka sellekohase märke, kirjutades järgmiselt /…/ unnad lisaks. Ei teadnud, et kala Sealjuures ei andnud kaebaja ütlusi paadis olnud seadmete ja nende korrasoleku osas, kuna kohtuvälise menetleja ametnik selle vastu huvi ei tundnud. Kaebaja nõustus kiirmenetlusega, kuna uskus inspektori selgitust, mille kohaselt kaasas olevad püügivahendid võrdsustatakse kala püüdmisega sõltumata sellest, kas püügivahend on üldse töökorras. Keskkonnainspektsioon tegigi 16.06.2015 kiirmenetluse otsuse, millega määras
lg 1 alusel kaebajale rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot, kuivõrd kaebaja kalastas Xxxx lubatust suurema arvu kalapüügivahenditega. Kaebaja ei nõustu talle süüks pandud teoga ning määratud karistusega. Kohtuväline menetleja on rikkunud väärteomenetluse läbiviimise korda, jättes menetlusalusele isikule saatmata kutse menetleja juurde ilmumise kohta. Kuivõrd kutsele tuleb vastavalt VTMS § 40 lg 2 kohaselt märkida muuhulgas väärteo kvalifikatsioon ning VTMS §-st 19 tulenevad menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. Kutse tuleb vastavalt VTMS §-le 41 kätte toimetada. Telefoni teel viidatud asjaolusid kaebajale ei avaldatud, seega ei ole kohtuväline menetleja tutvustanud kaebajale tema õigusi ja kohustusi ega andnud infot talle süüks pandava väärteo kvalifikatsiooni kohta. Sellises olukorras kohale kutsutud menetlusalusele isikule on kiirmenetluse otsus sisuliselt peale surutud, kuna tal ei ole eelnevalt võimaldatud ennast väärteo kvalifikatsiooni asjaoludega kurssi viia ning seetõttu ennast kaitsta. Kaebaja kaitseõiguse piiramine ei ole sel viisil lubatav. Kaebajale heidetakse ette
Viidatud sätte kohaselt on harrastuslikul kalapüügil keelatud kasutada samaaegselt rohkem kui kolme sama või eri liiki püügivahendit, välja arvatud vedelit, vähinatta ja vähimõrda, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
lg 3 kohaselt võrdsustatakse kalapüügiga püügikorda seatud püügivahenditega veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis viibimine. On tõendamata, et kaebaja kalastas lubatust suurema arvu püügivahenditega, mõned unnakettad, mis kalastajate paadis olid, ei olnud püügikorras. Kalastajad võtsid kahepeale täiendavad unnad kaasa seetõttu, et ei olnud kindlad kõikide undade korrasolekus (neid ei olnud ammu kasutatud). Kohapeal selguski, et osad 4 undadest ei olnud töökorras, kuna puudusid püügivalmis seadmiseks vajalikud konksud ja trossid. Täiendavad kaasavõetud unnad olid asetatud paadipõhjas lebavasse ämbrisse ja neid ei kasutatud. Kohtuvälise menetleja ametnik ei kontrollinud undade korrasolekut ja ei tuvastanud väärteoasjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebajale tehtud etteheide süüteo toimepanemise kohta ei ole leidnud tõendamist. Seega ei ole tuvastatud asjaolu, et kaebaja oleks kasutanud rohkem kui kolme püügivahendit. 27.05.2015 objekti kontrollimise protokollis on püügivahendi nõuetekohasuse lahtrisse spinningu reale märgitud linnuke, kuid unna reale seda tehtud ei ole. Samuti ei kontrollinud inspektorid reaalselt kohapeal ükshaaval püügivahendeid ja nende püügikorras olekut. Vastavalt väärteomenetluse ühele olulisemale, in dubio pro reo põhimõttele, tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdi olekus tõlgendada tema kasuks. Kui ei ole tõendatud, et kaebajal kaasas olnud esemeid sai pidada püügivahendiks ja kui kaebaja ei ole selle kohta andnud ütlusi, ei saa pidada väärteo toimepanemist tõendatuks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-9-05 märkinud, et kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on pannud toime väärteo või mitte - teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Keskkonnainspektsiooni kiirmenetluse otsusest nähtuva väärteokirjelduse kohaselt kalastas kaebaja 27.05.2015 Xxxx ühe spinninguga ja samas oli püügile asetatud neli unda. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud 02.06.2015 tunnistaja, inspektor K K ütlustega, 27.05.2015 koostatud objekti kontrollimise protokolliga ning kaebaja ütlustega. Objekti kontrollimise protokolli kirjelduse kohaselt öelnud, et xxxx kaldal binokliga, kuidas Tunnistaja K K on oma tunnistustes xxxx id plastikpudeleid ja Seega, kui väärteootsuse teokirjelduse kohaselt oli kaebaja asetanud püügile neli unda, siis tegelikkuses ei ole tunnistaja seda vahetult tajunud ega tuvastanud. Väärteootsus on tehtud üksnes asjaolu pinnalt, et tunnistaja nägi paadis väidetavalt kaheksat unda ja kahte spinningut. Kaebajal ei olnud kaasas töökorras lisaundasid ja ei ole tõendatud, et ta püüdis spinninguga ning samal ajal oli püügile asetatud neli unda. Tunnistaja üldsõnaline väide, et nägi järvel läbipaistvaid pudeleid ja punaseid kettaid, ei tõenda väärteootsuses märgitut, ehk nelja unna püügile asetamist kaebaja poolt. Seega on tõendamata, et püügivahendeid oli tunnistaja poolt märgitud arv, et just kaebaja püügivahendeid oli neli, et kaebaja neid reaalselt kasutas ning tõendamata on ka asjaolu, et püügivahendid oleks püügikorras olnud. Kaebaja ei ole väärtegu toime pannud ning kaebaja ei kasutanud
Isegi juhul, kui kohus leiab, et kaebaja teos esinevad väärteotunnused ning on tõendatud teo toimepanemine, siis on kaebaja hinnangul asjaolud niivõrd segased ja tõendamata, et esineb alus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel. Ilmselt puudub vaidlus selle üle, et kohtuvälise menetleja ametnik ei ole käesoleval juhul kogunud piisavalt tõendeid väidetava väärteo toimepanemise kohta. Tegemist on vähetähtsa väärteoga, mille eest karistamine väärteokorras on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kui kohus siiski leiab, et kohtuvälise menetleja ametnik on tegutsenud väärteo asjaolude tuvastamisel ja tõendite kogumisel õiguspäraselt ja ei esine aluseid menetluse lõpetamiseks 5 otstarbekuse kaalutlustel, palub kaebaja hinnata enda väidet, et trahvi suurus on ebaõiglaselt suur. Kaebajal oli kalastusluba, kaebaja ei püüdnud ühtki alamõõdulist kala ning on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust juhuks, kui on õigusakte rikkunud. Kaebaja palub kohtul vähendada karistusena määratud rahatrahvi suurust mõistliku suuruseni juhul, kui kohus väärteomenetlust ei lõpeta. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebaja märgib, et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui kohus leiab, et asi tuleb lahendada kohtuistungil, siis teatab kaebaja, et soovib kohtuistungist osa võtta. Kaebaja palub tühistada Keskkonnainspektsiooni 16.06.2015 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 940015000886 täies ulatuse ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu või lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel või vähendada karistusena määratud rahatrahvi suurust teo raskusastmele vastava õiglase suuruseni. 3. Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroo esitas kohtule oma kirjaliku seisukoha väärteoasjas tehtud kaebuse suhtes. Vastuseks esitatud kaebusele palub Keskkonnainspektsioon jätta kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 940015000886 muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata, menetluskulud jätta kaebaja kanda. Keskkonnainspektsioon leiab, et väärteoasja lahendamine on vajalik kohtuistungil ning taotleb istungil üle kuulata tunnistaja juhtivinspektor K K. Keskkonnainspektsioon ei nõustu kaebusega alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja väidab, et Keskkonnainspektsioon ei saatnud talle kirjalikku kutset ning leiab, et sellega on kohtuväline menetleja rikkunud väärteomenetluse läbiviimise korda. VTMS § 40 lg 2 kohaldub juhul, kui kutse oleks kaebajale saadetud. Antud juhul kirjalikku kutset kaebajale kohapeal ei antud, sest kaebaja ei teadnud kuupäeva ega kellaaega, millal tal on võimalik Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroosse tulla. Seetõttu lepiti kohapeal kaebajaga kokku, et kuupäev ja kellaaeg teavitatakse telefoni teel. Juhul, kui kohtuväline menetleja ja kaebaja leppisid kohale ilmumise kokku telefoni teel, selgitatakse menetlusalusele isikule väljakutsumise põhjuseid ja tema õigusi ning kohustusi enne ülekuulamist. Menetlusalusel isikul on VTMS § 19 lg 2 kohaselt õigus kaitsjale igal menetluse hetkel, ka siis, kui ta on juba välja kutsutud. Seega ei ole antud juhul kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku õigusi piiranud. Väljakutsumise päeval (16.06.2015) ei tehtud enne ühtegi menetlustoimingut, kui kaebajale oli selgitatud tema õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi. Selle kohta on kaebaja 16.06.2015 andnud allkirja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile. Kaebaja väidab, et on jäetud tõendamata, et kaebaja kalastas lubatust suurema arvu püügivahenditega ning et kohtuväline menetleja ei kontrollinud undade korrasolekut.
lg 3 järgi püügikorda seatud püügivahenditega veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis viibimine võrdsustatakse kalapüügiga. 27.05.2015 kalastasid Tarmo 6 B.G ja A R kummipaadiga Xxxx, püügile olid nad asetanud kaheksa unda ning ise kalastasid samaaegselt spinningutega. Märgitakse, et kõik 27.05.2015 paadis olnud kaks spinningut ja kaheksa unda olid püügikorda seatud. Piisanuks vaid unna söödastamisest ja vette asetamisest ning und oleks püügil olnud. Püügikorras ei oleks unnad olnud sellisel juhul, kui nad oleksid ilma raskuse ja haakekonksuta ning pakendatud. Püügikorras ei oleks spinning olnud sellisel juhul, kui spinningul ei oleks peal olnud ridvarulli, õngenööri ja lanti.
lg 41 järgi harrastuslikul kalapüügil on keelatud kasutada samaaegselt rohkem kui kolme sama või eri liiki püügivahendit, välja arvatud vedelit, vähinatta ja vähimõrda, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Väärteo toimepanemine on tõendatud 02.06.2015 tunnistaja, juhtivinspektor K K ütlustega ning 27.05.2015 koostatud Riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokolliga, kust selgub, et kaks paadis olnud meesterahvast olid püügile asetanud kaheksa unda ning ise samaaegselt kalastades spinningutega. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 16.06.2015 kinnitab kaebaja, et paadis oli peale spinningute lisaks rohkem undasid. Kaebaja oli püügile asetanud neli unda ja püüdis samaaegselt spinninguga kala, seega ei vasta kaebuses esitatud väide teo tõendamatuse kohta tegelikkusele. Samuti leiab kaebaja, et kohtuväline menetleja on määranud ebaõiglaselt suure trahvi. Vastavalt KarS § 47 lg 1 kohaldatakse väärteo eest rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut.
lg 1 järgi kala püügiga seotud nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel asjaolusid, et kaebaja 16.06.2015 antud ütlustes kahetseb oma tegu ja lubab seda mitte korrata, mistõttu rakendati väärteoasjas nr 940015000886 miinimumilähedast karistust – 25 trahviühikut, s.o 100 eurot, mis vastab teo iseloomule, keskkonnaohtlikkusele kui ka süü suurusele. Lähtudes ülaltoodust leiab Keskkonnainspektsioon, et B.G poolt toimepandud rikkumine väärteoasjas nr 940015000886 on tõendatud ning karistuse suurus vastab rikkumise raskusastmele. Keskkonnainspektsioon palub jätta B.G kaebus rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni otsus väärteoasjas nr 940015000886 muutmata. MENETLUS KOHTUS
lg 3 p 1 (
redaktsioon, mis kehtis kuni 30.06.2015) sätestas, et harrastuspüügivahendid on muu hulgas spinning ja und.
lg 1 p 1 (
redaktsioon, mis kehtib alates 01.09.2015) kohaselt harrastuskalapüügivahendid on muu hulgas spinning ja und.
lg 1 (
redaktsioon, mis kehtis kuni 30.06.2015) kohaselt tohtis igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuspüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuspüügivahenditega kala avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades seadusest tulenevaid piiranguid.
lg 1 kohaselt (
redaktsioon, mis kehtib alates 01.09.2015) tohib igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud piiranguid.
lg 41 (
redaktsioon, mis kehtis kuni 30.06.2015) sätestas, et harrastuslikul kalapüügil oli keelatud kasutada samaaegselt rohkem kui kolme sama või eri liiki püügivahendit, välja arvatud vedelit, vähinatta ja vähimõrda, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
lg 2 (
redaktsioon, mis kehtib alates 01.09.2015) sätestab, et harrastuskalapüügil on keelatud kasutada samal ajal rohkem kui kolme sama või eri liiki püügivahendit, välja arvatud vedelit, vähinatta ja vähimõrda, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
lg 3 (
redaktsioon, mis kehtis kuni 30.06.2015) kohaselt püügikorda seatud püügivahenditega veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis viibimine võrdsustati kalapüügiga.
lg 2 (
redaktsioon, mis kehtib alates 01.09.2015) sätestab, et veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine, välja arvatud püügivahendite hoidmiseks mõeldud ehitises või vahetult selle läheduses ja veekogul käesoleva seaduse alusel kehtestatud keeluala läbimine püügikohta jõudmiseks, võrdsustatakse kalapüügiga.
lg 1 (Kala püügi, pardal hoidmise, müügi, ostu, käitlemise või elektripüügivahendiga seotud nõuete rikkumine -
redaktsioon, mis kehtis kuni 30.06.2015) nägi ette vastutuse kala-, jõesilmu - või vähipüügi või selle korraldamise eest keeluajal või -alal või keelatud vahenditega või loata või loa nõudeid rikkudes, samuti muude kala püügi, kalavaru kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest või kala ostu või müügi nõuete rikkumise eest või kala, mille päritolu ei ole tõendatav, käitlemise eest, või keelatud elektripüügivahendi kasutamise, valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise või transportimise eest.
lg 1 (Kalapüük püügivahendite kohta esitatud nõudeid rikkudes –
redaktsioon, mis kehtib alates 01.09.2015) näeb ette vastutuse kalapüügi eest püügivahendit kasutamata, käesolevas seaduses ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendiga, keelatud vahendiga või viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, või püügivahendite kohta esitatud muude nõuete rikkumise eest. KrMS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite 9 kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3 -1-1-7410). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Menetlusaluse isiku B.G ütlustesse kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil suhtub kohus kriitiliselt, sest need ei haaku ühegi teise tõendiga ning on antud ilmsest soovist vastutusest vabaneda. Seda näitab kasvõi asjaolu, et kui kohtuvälises menetluses (tl 19-20) ei olnud tema ütlused konkreetsed /püüdsime järvel undadega kala, paadis oli veel ka spinningud ja mõned unnad lisaks/, siis kohtuistungil kinnitas B.G, et kaasas järvel oli neil kümmekond unda, millest püügiks valmis olid 4 tükki, mis nad asetasid püügile kahe peale. Ülejäänud unnad olid paadi põhjas valges plastmassämbris ega olnud töökorras. Kui nad olid asetanud püügile 4 unda, siis samal ajal nad kala spinninguga ei püüdnud. B.G väitel olid unnad neil jagatud nii, et oleks kõik nõuetekohane: kaks unda olid temal ja kaks unda olid A Ril. Tunnistaja K K ütlustega on tõendatud, et 27.05.2015 teostas ta koos A Viga kalakaitselist järelevalvet xxxx ääres. Järvel oli kummipaat, milles olid kaks inimest. Binokliga vaadates oli järvel näha, et seal olid ka plastikpudelid ja punased-oranžid kettad. Undasid ta kokku ei lugenud, aga kindlasti oli neid rohkem kui
lg 4 harrastuslikul kalapüügil on keelatud kasutada samaaegselt rohkem kui kolme sama või eri liiki püügivahendit. B.G on kohtu hinnangul realiseerinud talle süüks arvatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus on seisukohal, arvestades eeltoodut, et antud juhul ei esine VTMS § -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti puuduvad alused, et lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Viimati nimetatu ei ole menetleja kohustus vaid kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid arvestades ilmselgelt mõõdukas. Keskkonnainspektsioon ei andnud kohapeal ega saatnud menetlusalusele isikule B.G-le kirjalikku kutset, sest B.G ei teadnud kuupäeva ega kellaaega, millal tal on võimalik Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroosse tulla. Seetõttu lepiti kohapeal kokku, et kuupäev ja kellaaeg teatatakse telefoni teel, mida ka tehti. Antud juhul on menetlusalusele isikule B.G-le selgitatud tema õigusi ning kohustusi enne ülekuulamist. Enne ei tehtud ühtegi menetlustoimingut, kui B.G-le oli selgitatud tema õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi. Selle kohta on B.G 16.06.2015 andnud allkirja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile, nõustudes muu hulgas kiirmenetlusega. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja taoliselt toimides väärteomenetlusõigust oluliselt rikkunud. 11 6. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik B.G. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule B.G-le on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja ning järgitud on karistuse kohaldamise aluseid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kiirmenetluse otsuses märgitud puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3). Täiendavalt märgib kohus, et kohtuistungil ütlusi andes B.G oma süüd ei tunnistanud ning sellest tulenevalt puhtsüdamlikku kahetsust ei väljendanud.
lg 1 nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.
S § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. VTMS § 55 lg 2 p 1 kohaselt võib kiirmenetluse otsuses määrata füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule B.G-le määranud karistuseks
lg 1 järgi rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o 10 0 eurot, mis on neljandik maksimaalmäärast. Kohtu arvates ei ole määratud rahatrahv ebaõiglaselt suur, vaid on proportsionaalne isiku süüga. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud nii selle üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke, samuti võimalust just sellise karistusega mõjutada isikut hoiduma edasiste väärtegude toimepanemisest.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.