Obsah (5)

§ 227§ 14§ 33§ 70§ 15

Väärteoasi nr 4-16-146 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2016. a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-146 Kohtunik Raina Pärn Väärteoasi M

) § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime

§ 227lg-s 3 sätestatud väärteo.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna 29.12.2015. a otsusega karistati F.D

§ 227

lg-s 3 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 105 trahviühikut, s.o 420 eurot (tl 2-3, 12). Kohtuvälise menelteja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, asendatuna video- ja helisalvestusega. Karistuse määramisel arvestati, et F.D puuduvad kehtivad samalaadsed rikkumised ja kahetsust. Tegemist ei ole kerge või ebaolulise rikkumisega. Menetlusalune isik F.D esitas 06.01.

1. a Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb määratud rahatrahvi vähendamist ja trahvisumma ositi tasumise võimaldamist. Kaebuse kohaselt on F.D alles hiljuti asunud Eesti Vabariiki elama ja ei ole jõudnud tutvuda Eesti Vabariigis kehtivate liikluseeskirjadega. Lisaks toob F.D kaebuses väärteo toimepanemise põhjusena välja tervisliku seisundi järsu halvenemise - F.D algasid sünnitusvalud, mis osutusid ekslikuks. F.D Eesti Vabariigis sugulasi ei ole ja seetõttu peab ta ise autot juhtima. Tegemist on F.D esimese rikkumisega Eesti Vabariigis ja ta kahetseb toimepandut. F.D on raseduspuhkusel ja ootab lapse sündi ning kindlat töökohta ei oma. Harju Maakohtu 12.01.
2. a määrusega saadeti F.D kohtualluvusele Tartu Maakohtule. kaebus vastavalt Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 8). 01.02.
3. a määrusega võttis kohus F.D kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta (tl 19). Kohtuväline menetleja taotles kirjalikus seisukohas F.D kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga.

§ 14

lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tulenevalt 2 KarS § 17 lg 3, mille kohaselt seaduse mittetundmine ei välista vastutust, on menetlusalusele isikule koostatud väärteoprotokoll õiguspärane ega riku menetlusnorme. Isik, kellele on väljastatud välisriigi pädeva asutuse poolt juhtimisõigust tõendav dokument, peab jälgima asukohariigi seaduseid. Seaduste mittetundmine ei ole käsitletav kergendava asjaoluna. F.D soovib üksnes juhtimisõiguse säilimist ning menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu viiteid kahetsusele ega ka taotlust rahatrahvi ositi tasumise võimaldamiseks. Lisaks osundab kohtuväline menetleja, et Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa maantee on päevasel ajal tiheda liiklusega, mistõttu F.D seadis oma tegevusega ohtu ka kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuväline menetleja viitab oma kirjalikus seisukohas

§ 33

lg 2 p-le 1, mis sätestab juhi kohustuse veenduda, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida.

§ 70sätestab sõiduki juhtimist keelava terviseseisundi.

Terviseseisundi halvenemise korral tuleb sõiduk peatada, kui teekonna ohutu jätkamine ei ole võimalik. Seadus ei näe ette võimalust terviseseisundi halvenemise korral ületada lubatud sõidukiirust, mistõttu ei saa kohtuvälise menetleja hinnangul halvenenud terviseseisundit käsitleda süüd välistava- või kergendava asjaoluna. Karistuse määramisel võeti arvesse menetlusaluse isiku soovi säilitada temal juhtimisõigus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et F.D-le väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 420 eurot on mõjus ja suunab menetlusalust isikut edaspidi hoiduma sarnaste süütegude toimepanemisest. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st
2. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuses on F.D taotlenud kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi vähendamist ja ositi tasumise võimaldamist. Seega ei ole F.D kaebuses vaidlustanud talle etteheidetava väärteo toimepanemist. Vaatamata sellele tuleb kohtul lähtuda VTMS § 123 lg-st 2, mille kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega käsitleb kohus kõiki kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. Kohus, tutvunud väärteoasjas materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja 29.12.
4. a üldmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja F.D kaebus rahuldamata.
5. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse F.D-le ette, et tema 04.12.
6. a kell 11.15 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
7. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Mitsubishi Lancer, registreerimismärgigaxxxxxxxxxxxkiirusega 136 km/h (+/- 5 km/h). Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Seega F.D ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h.

§ 227

lg 3 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis. 3 Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et 04.12.2015.a kella 11.25 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee

1. kilomeetril juhtis F.D mootorsõidukit Mitsubishi Lancer, registreerimismärgiga xxxxxxxx, kiirusega 136 km/h (+/ 5 km/h). Seda kinnitab heli- ja videosalvestus (millega on asendatud kiirusmõõturi kasutamise protokoll) ning salvestuse nr 002515 väljatrükk (tl 13,17-18). Kohtu hinnangul on heli- ja videosalvestiste puhul tegemist lubatava tõendiga VTMS § 31 lg 11 alusel. Nimetatud salvestiselt ja selle väljatrükist nr 002515 nähtub, et kiiruse mõõtmist on teostatud seadmega LaserCam 4 nr LE0151, F.D juhitava sõiduki kiirust (Mitsubishi Lancer, registreerimismärgiga xxxxxxx0) mõõdeti Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 140 km-l, kiirusmõõteseade on ajal, kui sõiduki kiiruseks mõõdeti 136 km/h asunud sõidukist 420,90 m kaugusel. Kiiruse mõõtmisel tuvastati sõiduki kiiruseks 136 km/h, arvestades laiendmääramatust +/- 5 km/h, oli sõiduki kiiruseks 131 km/h. Vaidlust ei ole selles, et tegemist on alaga, kus piirkiirus on 90 km/h, mistõttu on tuvastatud, et F.D ületas kiirust mitte vähem kui 41 km/h. F.D süüd kinnitavad ka F.D enda ütlused, millest nähtub, et tema ületas 04.12.
2. a mootorsõidukiga Mitsubishi Lancer lubatud sõidukiirust möödasõitu tehes (tl 15). Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis F.D mootorsõidukit Mitsubishi Lancer, registreerimismärgiga xxxxxxxx, kiirusega 136 km/h (+/- 5 km/h), ületades sellega

§ 15

lg 1 p-s 1 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, s.o 90 km/h. Seega on F.D tegevuses tuvastatud

§ 227lg 3 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

1. Kohus on seisukohal, et F.D on väärteo toime pannud otsese tahtlusega. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et F.D juhtimisõigust omava isikuna (tl 16) oli teadlik kohustusest jälgida liikluskorraldusvahendeid. F.D , kes kaebusest nähtuvalt ei ole tutvunud Eesti Vabariigis kehtivate liikluseeskirjadega, pidi mootorsõidukit juhtides jälgima maanteedele ülesseatud liikluskorraldusvahendeid kehtestatud piirkiiruste kohta. Seda aga F.D teinud ei ole. Olulised liikluskorraldust puudutavad teated (piirkiirused ja neid tähistavad liikluskorraldusvahendid) on üles seatud ka riiki sisenemisel. Lisaks nähtub F.D ütlustest, et rikkumise toimepanemise ajal oli ta riigis viibinud juba 7 päeva, mis on kohtu arvates piisav, et ennast riigis kehtivate oluliste liiklusnormidega kurssi viia. Seda enam, et kaebusest järelduvalt on F.D vaja mootorsõidukit kasutada sageli. Kõike arvesse võttes ei saa kohtu hinnangul aktsepteeritavaks pidada F.D väidet riigis kehtivate liiklusreeglite mittetundmise kohta. Ka KarS § 17 lg 3 kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust. F.D ütluste kohaselt teostas ta möödasõitu ning ületas sõidukiirust (ekslikud sünnivalud). Heli- ja videosalvestiselt nähtuvalt mõõdeti F.D sõiduki kiirus ajal, kui ta oli sõidukiga naasenud enda suunavööndisse, st F.D oli lõpetanud möödasõidumanöövri. Kohus leiab, et F.D oli teadlik, et ta ületab kiirust ja tahtis seda (st kiirust ületada).
2. Eeltoodust tulenevalt on F.D tegevuses täidetud

§ 227lg-s 3 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et on kohtuväline menetleja on süüteo õigesti kvalifitseerinud. 4 6. Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 227

lg-s 3 sätestatud väärteo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuud. Kohtuväline menetleja määras F.D-le karistuseks 105 trahviühikut, s.o 420 euro suuruse rahatrahvi. Kohus leiab, et F.D-le määratud karistus on kohane ja põhjendatud. Süü suuruse hindamisel on kohtu arvates põhjendatult arvesse võetud ületatud kiiruse suurust (s.o vähemalt 41 km/h). Kohus nõustub, et arvestada tuleb

§ 227

normitehnilist ülesehitust, st iga raskema astme rikkumine on kvalifitseeritud järgmise lõike alla. Seega tuleb F.D süüd pidada keskmisest suuremaks. Samas tuleb arvestada, et

§ 227

lg 2 järgi toimepandud rikkumise eest (kiiruse ületamine 21-40 km/h) on ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Kohtu hinnangul ei saa

§ 227

lg-s 3 sätestatud väärteo toimepanemise eest määratav karistus olla väiksem kui

§ 227

lg-s 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest ette nähtud maksimaalmääras karistus. Seadusandja on pidanud vajalikuks eristada kiiruse ületamisi vastavalt raskusastmetele ja näinud ette vastavalt teo raskusele erineva suuruse ja liigiga karistuse määramise võimalusi. Seetõttu peavad kohtu arvates määratavad karistused vastama samuti teo raskusele ja arvestama erinevates lõigetes ettenähtud sanktsioonimääradest. Seega on kohtu hinnangul karistuseesmärkide saavutamiseks vajalik, et F.D-le määratav rahatrahv oleks suurem kui 100 trahviühikut. Samas tuleb arvestada, et F.D ületas kiirust mitte vähem kui 41 km/h, st

§ 227

lg-s 3 sätestatud süüteo alammääras (sätte järgi kvalifitseeritakse kiiruse ületamised kuni 60 km/h). Kohtu hinnangul mõjutab F.D süü suurust ka asjaolu, et F.D liikles päevasel ajal ja tiheda liiklusega maanteel. Seda kinnitab ka heli- ja videosalvestus, millest nähtuvalt liikles samal ajal veel mitmeid teisi sõidukeid. Kohtu arvates ei ole F.D süüd vähendava asjaoluna käsitletav F.D väide, et tal algasid sünnitusvalud. Esiteks peab kohus oluliseks märkida, et mootorsõiduki juhtimise ajal tervisehäire tekkimise korral tuleb edasine juhtimine peatada kuni tervisehäire möödumiseni või kutsuda abi. Sellises seisundis liikluses osalemise jätkamine on äärmiselt ohtlik nii inimesele endale kui ka kõikidele teistele kaasliiklejate eludele, tervistele ja varale. Seega olukorras, kus F.D kahtlustas sünnitusvalusid, tulnuks liiklemine koheselt lõpetada ja kutsuda abi. Sellises olukorras möödasõitude tegemine ja kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik teguviis. Samas ei nähtu aga kohtule esitatud materjalidest, et F.D oleks vajanud kohest abi seoses oma tervisliku seisundiga. Seda ei ole tuvastanud ilmselt ka väärteomenetlust läbi viinud politseiametnikud, kuna materjalidest ei nähtu, et vajalikku abi oleksid kutsunud politseiametnikud. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et kui F.D oleksid tõepoolest alanud sünnitusvalud, oleks ta olnud suuteline osalema väärteomenetluse läbiviimisel (rikkumine 11.25, menetlustoimingud lõpetati 11.42). Lisaks ei nähtu väärteoasja materjalidest, et tervisliku seisundi tõttu ei oleks F.D jätkanud sõitu pärast väärteomenetluse läbiviimist. Kuna liiklusohtlikus terviseseisundis on keelatud sõidukit juhtida (

§ 33

lg 11 p 2), oli järelikult F.D tervislik seisund selline, mis võimaldas sõidukit juhtida. Karistuse määramisel on arvesse võetud kergendava asjaoluna F.D kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Põhjendatult on ka arvestatud, et F.D puuduvad varasemad samalaadsed rikkumised. 5 Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates F.D-le määratud rahatrahv 105 trahviühikut proportsionaalne toimepandud teoga, vastab F.D süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Määratud rahatrahv on kohtu arvates alammäära lähedane.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti 29.12.
2. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 230215018845 tuleb jätta muutmata ja F.D kaebus rahuldamata.
3. F.D on taotlenud rahatrahvi tasumise võimaldamist osade kaupa. KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Võttes arvesse F.D kaebuses esitatud väiteid, järeldub, et käesoleval juhul saab mõjuvaks põhjuseks olla F.D majanduslik olukord (F.D on lapseootel ja tal puudub töökoht). Rahvastikuregistri andmetel on F.D 29.01.
4. a sündinud laps. Kohus, võttes arvesse lapse sündi ja F.D töökoha puudumist, on seisukohal, et määratud rahatrahv summas 420 eurot tuleb määrata tasumisele osade kaupa 4 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 6