4-16-2194/5

(10220151340120)Kvalifikatsioon: LS § 239 lg 1 p 1 Toimepanemise aeg ja koht: 15.03.2016 kl 15:50, Põhja pst, Tallinn Kaebuse esitaja M.A (isikukood XXX, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Kesklinna Politseijaoskond RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 15.03.2016 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,16,002799

(10220151340120)ning teha väärteoasjas uus otsus.

1. Mõista M.A-le LS § 239 lg 1 p 1 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot.
2. Võimaldada M.A tasuda mõistetud rahatrahv 80 (kaheksakümmend) eurot osade kaupa 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 40 (nelikümmend) eurot igakuiselt viietestkümnendaks

(15)kuupäevaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 15.03.2016 kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2316,16,002799

(10220151340120)märgitud Rahandusministeeriumi arvele: • EE891010220034796011 SEB pangas, • EE93221023778606 Swedbank pangas, • EE403300333416110002 Danske pangas, • EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220151340120 ja selgitus rahatrahv, väärteoasi nr 416-2194, M.A. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik 16.03.2016 laekus Harju Maakohtule M.A kaebus (tl 1-3) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 15.03.2016 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,16,002799

(10220151340120). Eelnimetatud kiirmenetluse otsusega karistati M.A LS § 239 lg 1 p 1 rikkumise eest rahatrahviga 120 (ükssada kakskümmend) eurot. M.A palub oma kaebuses kergendada talle määratud karistust. Kaebuse esitaja tunnistab oma eksimust. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 6), milles on seisukohal, et alused rahatrahvi vähendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Fotodelt on selgelt näha, et isik ei ole nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Kaebaja tunnistas, et juhtis mootorsõidukit kinnitamata turvavööga. Kiirmenetluse otsuse tegemise ajal arvestati kõiki väärteomenetluses kogutud tõendeid, samuti asjaoluga, et menetlusalune isik ei oma kehtivaid liikluskaristusi. Määratud karistus aitab isikul mõistma seda, et turvavarustuse nõuetekohane kasutamine on nii isiku enda kui ka kaasliiklejate ohutuse tagamiseks. Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 1, 6). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud M.A kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 15.03.2016 koostatud kiirmenetluse otsuse (VT lk 1) kohaselt 15.03.2016 kl 15:50 juhtis M.A Tallinnas Põhja pst /Suurtüki mootorsõidukit BMW 320D reg märk XXX, juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 33 lg 3 ning pani toime LS § 239 lg 1 p 1 kvalifitseeritava rikkumise. LS § 33 lg 3 järgi sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, sama paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaselt ei pea juhil olema turvavöö kinnitatud jääteel sõites; kui tema tööülesande täitmine on seostud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit või kui tal on kaasas arstlik kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustatuse kohta. Nõuetekohane kinnitamine tähendab, et turvavöö peab kulgema kaela juurest otse üle õla ja rindkere ning üle reite puusaliigese lähedalt. Liiklusseadus (LS) § 239 lg 1 p 1 näeb ette karistuse kuni 50 trahviühikut. Fotodelt on näha, et M.A ei ole nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga (VT lk 4-6). Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 2), et juhtis mootorsõidukit kinnitamata turvavööga. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on M.A tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (VT lk 2). Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaebaja ei juhtinud sõidukit jääteel, ei täitnud tööülesandeid ning ei ole esitanud politseiametnikele ka arstliku kirjaliku otsuse turvavöö vastu näidustuse kohta. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. M.A süüline käitumine LS § 33 lg 3 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.A ei oma kehtivaid liikluskaristusi (VT lk 7). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kaebusest selgub, et M.A mõistab oma rikkumist ning kahetseb, nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud karistuse vähendamist. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja M.A-le LS § 239 lg 1 p 1 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 239 lg 1 p 1 järgi 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi ositi. Kaebuse kohaselt rahatrahv kahjustab kaebaja majanduslikku olukorda olulisel määral. Kohus on seisukohal, et M.A sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 2 kuu jooksul, s.o 40 (nelikümmend) eurot kuus. Leo Kunman Kohtunik 3