lg 1 ja
S § 63 lg 1 alusel määratud rahatrahvi osas rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirsi 29.12.2015 koostatud otsus väärteoasjas nr 2302,15,018773 D.I karistamises
lg 1 ja
Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Vaidlustatud otsuse sisu: 29.12.2015 koostas Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs otsuse väärteoasjas nr 2302,15,018773, millises märgiti, et D.I 07.12.2015.a kella 10:05 ajal Tähetorni 50, Nõmme linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit omamata vastava 1 kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning mootorsõidukil oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud
lg 1 järgi ning rikkus
lg 2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud
Väärteoasja nr 2302,15,018773 otsuse kohaselt oli menetlusaluse isiku süü tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh. tunnistaja ütluste ja Maantee-ameti Liiklusregistri andmete väljatrükiga. Menetlusalune isik on 14.12.2015 esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid. Väärteomenetleja asus seisukohale, et D.I on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Võttes arvesse eelpool märgitut ning juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 1 määras kohtuväline menetleja D.I-le
1 alusel rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400.00 EUR. Kohtumenetluse poolte seisukohad 14.01.2016.a laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale D.I esitatud kaebus eelpool märgitud kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteootsusele. Kohtule esitatud kaebuses D.I selgitab, et tema 07.12.2015 kell 10:05 sõitis autoga, registreerimismärgiga XXX, Paldiski mnt, Tähetorni 50 juures, kui ta peatati liikluspolitsei poolt. Autokooli kaardi, mis annab võimaluse juhtida koos õpetajaga, puudumise tõttu koostati talle protokoll nr 20121207376502, mille põhjal tehti otsus nr 2302,15,018773. Otsusega määrtati talle trahv 400 eurot. Palub kohtul arvesse võtta, et teda ei ole varem karistatud, läbis juhtimiskursused täies mahus ning sõitis koos õpetajaga, ohtu teel ta tekitada ei saanud, on gümnaasiumi õpilane, vanemate poolt ülalpeetav ja tal ei ole püsivat sissetulekut. Seoses eeltooduga leiab, et määrtatud trahv on ebaproportsionaalselt suur ja palub kohtul kaaluda võimalust selle vähendamiseks. Kaebaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus arvamuses leiab, et isiku süüline käitumine
lg 1 p 1 ja
lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toimepandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärteod on õigesti kvalifitseeritud
S § 63 lõikest 1 juhindudes
400 eurot. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja hinnanud süü suurust – tegu ja selle tagajärge, tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust ning rikkumise esmakordust. Kohtuväline menetleja on karistust määrates arvestanud kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorrakaitsmise huvisid. Karistuse määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi (RK lahend 3-1-1-58-13). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isikule, kellel on kehtiv väärteokaristus avaldab eripreventiivset mõju rahatrahv, milline on sanktsiooni keskmises määras. Olukorras, kus liiklusrikkumiste tõttu satub igapäevaselt ohtu, hukub või saab vigastada inimesi nõuab õiguskaitseorgani reaktsiooni. Juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on taunitav, seega tuleb ühiskonnale anda üheselt mõistetavalt märku, et liiklusõigusrikkumiste näol on tegemist rangelt karistatavate õigusrikkumistega, samal seisukohal on ka seadusandja. D.I-le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on proportsionaalne ja vastavuses 2 toimepandud rikkumisega. Sellisele seisukohale on kohtuväline menetleja jõudnud hinnates D.I poolt toimepandud rikkumise suurust ning asjaolu, et selle rikkumisega ei tekkinud kahju ega liiklusohtlikku olukorda. Eeltoodust tulenevalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. Nõustub asja lahendama kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud D.I (D.I) esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nimetatud soovi on avaldanud nii kohtuväline menetleja kui ka kaebus esitaja. Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile, kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg-s 1 ja
Kõigepealt analüüsib kohus, kas menetlusalune isik on toime pannud
ettenähtud väärteo ja siis, kas menetlusalune isik on toime pannud
29.12.2015 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2302,15,018773 nähtub, et D.I 07.12.2015.a kella 10:05 ajal Tähetorni 50 juures, Nõmme linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit, millel oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. (tl 10,12) Sõiduauto Renault Megane reg. nr. XXX taustakontrolli teostamisel läbi Maanteameti e-teeninduse tuvastati, et sõidukil, mille juhtimiselt D.I kõrvaldati (tl 13), puudus kehtiv tehnoülevaatus (tl 18-20). Lisaks kinnitab seda tunnistaja Riina Veesalu ülekuulamisprotokoll (tl 15). Samuti menetlusalune isik D.I ei vaidle vastu, et ta juhtis sõidukit Renault Megane reg. nr. XXX, millel oli läbimata tehnoülevaatus (tl 14). Seega on tõendatud, et D.I juhtis 07.12.2015.a kella 10:05 ajal Tähetorni 50 juures, Nõmme linnaosas, Tallinnas, tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit rikkudes seejuures
lg 2 nõudeid ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
29.12.2015 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2302,15,018773 nähtub, et D.I 07.12.2015.a kella 10:05 ajal Tähetorni 50 juures, Nõmme linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas 3 juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (tl 10, 12), mistõttu kõrvaldati ta sõiduki juhtimiselt (tl 13). 07.12.2015 koostatud tunnistaja Riina Veesalu ülekuulamisprotokollist nähtub, et D.Ipuudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, ta ei olnud esitamiseks õppesõidukaarti ega ka mingeid muid dokumente, mis tõendaks, et oleks lubatud sõitmist harjutada (tl 15). 07.12.2015 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ja vastulausest nähtub, et D.Ijuhtis mootorsõidukit Renault Megane reg. nr. XXX, sõitis koos oma sõiduõpetajaga ARK-sse eksamile ning oli autokooli kaardi koju unustanud. (tl 14, 22). Mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse koopiast nähtub, et D.I on läbitud B kategooria mootorsõidukijuhi õppekavakohane koolitus (tl 23-25).
lg 4 mõttes on juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks muuhulgas mootorsõidukijuhi nõuetekohaselt täidetud koolituskursuse koos märkega teeliiklusesse lubamise kohta tõendab sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit õppesõidul
lõikes 1 nimetatud tingimustel (mootorsõiduki õpetaja juuresolekul) ning koolituskursuse õpingukaart või tunnistus tõendab sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit sõidupraktikal lõikes 2 nimetatud tingimustel (juhendaja juuresolekul). Ilmselgelt käesoleval juhul D.I ei harjutanud autoga sõitmist autokooli sõiduõpetajaga ning autokoolile kuuluva mootorsõidukiga (tl 17). Liiklusseadus ei keela õppesõitu sooritada enda valitud juhendajaga aga sellisel juhul peavad olema täidetud
Arvestades, et Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt D.I puudus juhtimisõigus (tl 16) ning isik ei esitanud politseile kinnipidamisel õpingukaarti ega õppesõidu juhendaja ei esitanud oma juhiluba ja juhendaja tunnistust (tl 12,15), siis kohtu hinnangul politseiametnik lähtus õigesti liiklusregistri andmetest.
lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või
Kuivõrd politsei tuvastas, et juhil puudus juhtimisõigus, peab juht ise tõendama, et tal on juhendaja, kelle juuresolekul tal on õigus sõita, juhendaja esitab selleks oma isikuandmed, juhiloa ja juhendaja tunnistuse, mille olemasolu on samuti elektrooniliselt tuvastatav. Seda käesoleval juhul ei tehtud, mistõttu juhendaja olemasolu ei ole tõendatud ning ilmselgelt D.I kõrval istunud isikule ei olnud Maanteamet väljastanud juhendamise tunnistust. Samuti märgib kohus, et juhendamise tunnistus antakse konkreetsele isikule konkreetse isiku juhendamiseks ning see kajastub liiklusregistri andmetes. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning menetlusalune isik pani mootorsõidukit juhtides toime
Kohtu hinnangul on selliselt käitudes D.I toime pannud
Väärteoasjas puuduvad V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärtegude koosseisutunnused, on väärteod õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis V™S § 10 lg 3 1 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Kohus ei pea põhjendatuks menetlus lõpetada V™S § 30 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi. Arvestades, et menetlusalune isik pani 4 toime ühe teo, mis vastab kahele kvalifikatsiooni normile on isiku süü hinnatav keskmisena. Lisaks on oluline rõhutada vajadust käituda liikluses vastavalt kehtestatud normidele, mis tagab ühtlasi ka liiklusohutust. Karistuse määramine
lg 1 näeb põhikaristusena ette juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.
näeb põhikaristusena tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut juhindudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 1
lg-s 1 ja
ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot. Kuna
ja
S § 63 lõike 1 kohaselt karistus
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, antud juhul 100 trahviühikut. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates D.I süü suurust talle inkrimineeritavate süütegude toimepanemisel peab kohus vajalikuks märkida, et D.I pani ühe teoga toime kaks väärtegu. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul juhtis D.I mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust ning tema juhitud sõidukil oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Raskeima karistuse näeb ette
lg 1, mille alusel on võimalik määrata rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Keskmine rahatrahv oleks seega 100 trahviühikut. Käesoleval juhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut varem karistatud. Seega arvestades menetlusaluse isiku süü suurust, mis on üle keskmise (tema tegu vastab mitmele kvalifikatsiooni normile), kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning kehtiva karistuse puudumist, tuleks asuda seisukohale, et on olemas kõik eeldused karistuse määramiseks ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Oluline on ka märkida, et kaebuses on kaebaja märkinud, et ta on gümnaasiumi õpilane, tal puudub püsiv sissetulek ja on vanemate poolt üalalpeetav, samas pole ta esitanud tõendeid, mis annaksid kohtule võimaluse hinnata tema materiaalset olukorda. Samuti pole kaebaja esitanud taotlust määratud rahatrahvi ositi tasumiseks. Kuivõrd kaebaja ei ole taotlenud võimalust ajatada määratud rahatrahvi tasumist, ei ole kohtul võimalik ilma vastava taotluseta iseseisvalt otsustada määrata rahatrahv ositi tasumisele. Kohus on seisukohal, et D.I-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses 5 ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 1, 133, 134. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ . 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.