4-16-1638/5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.aprillil 2016.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-1638 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi K.L kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.02.2016 otsusele nr 2303,16,000050 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: K.L (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 2 kohus otsustas: K.L kaebus rahuldada ja tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.02.2016 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2303,16,000050 K.L-ile LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas. Täpsustada otsuse täitmise korda LS § 224 lg.2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi osas: KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et K.L-ile mõistetud rahatrahvi on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 10 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a EE701700017001577198 №rdea pangas iga kuu 86 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 04.02.2016 otsusega nr 2303,16,000050 karistati K.L LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o. 860 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. 16.01.2016 koostatud väärteoprotokolli nr AB1469784 kohaselt 16.01.2016 kell 02:47 Tallinnas Tööstuse tn 53, liikudes Kalaranna tn suunas K.L juhtis mootorsõidukit Honda Accord reg.nr. XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtumiseõiguse õigust, kui juhtimisõigus on alates 02.06.2015 LS § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt peatunud seoses juhiloa XXX kehtivuse lõppemisega. Juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0, 44 mg/l. Rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja § 69 lg 3 nõudeid, millega pani toime LS § 201 lg 1 ja 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteod. Kaebuse sisu 01.03.2016 esitas K.L kohtule kaebuse, milles ta taotleb lisakaristuse tühistamist, mis näeb ette mootorsõiduki juhilubade äravõtmist 4 kuuks ning rahatrahvi ajatamist üheks aastaks. Kaebaja elab Tallinnas, kuid töötab linnast väljas (XXX AS, XXX). Töötab graafiku alusel ning ilma autota on tööl käimine oluliselt raskendatud, kuna lähedal puudub ühistranspordisõlm. Leiab, et ainuüksi trahvisumma on väga efektiivne õppetund, sest 860 eurot on väga suur summa. Kuna töötab tulemustasu alusel, siis kannatab töötasu oluliselt ilma isiklikku transporti omamata ning on oht makseraskuste tekkimiseks. Tegemist on esimese rikkumisega ning kaebaja on veendunud, et see jääb ka viimaseks. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja tutvunud kaebuse ja väärteoasja materjalidega asus seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsuse muutmiseks karistuse osas kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kuivõrd menetlusalusel isikul tuvastati väljahingatavas õhus selline alkoholi kogus, milline on üle keskmise määra LS § 224 lg 2 mõttes ja lisaks puudus menetlusalusel isikul mootorsõiduki juhtimisõigus, vastab kohtuväline menetleja poolt määratud põhikaristus isiku süüle. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuna hoolimata varasemate karistuste puudumisest menetlusalune isik asus juhtima seisundis, millal alkoholi piirmäär ületas lubatut 4 korda, on ka lisakaristuse kohaldamine 4 kuuks põhjendatud. Kohtuväline menetleja ei nõustu K.L kaebuses märgituga, et juhtimisõigus on vajalik tööle jõudmiseks, sest sellise väide tõendamiseks kaebaja ei ole esitanud ühtegi dokumenti. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku teadmine juhtimisõiguse olulisusest ei takistanud teda käitumast viisil, mis on ohtlik nii temale kui ka teistele liiklejatele, mistõttu tuleb lisakaristust kohaldades K.L liiklusest kõrvaldada. Kuigi väärteo menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud K.L kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. K.L teatas kohtule esitatud kaebuses, et ta ei soovi kohtust osa võtta. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on K.L poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati K.L sõiduki juhtimiselt 16.01.2016, sest ta juhtis sõidukit Honda reg.nr. XXX ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis ning kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. 2 - - - Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, millest nähtub, et sõiduk Honda Accord reg.nr XXX teisaldati asukohta Rahumäe tee 6, Tallinn. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt 16.01.2016 kell 02:47 Tallinnas, Tööstuse tänav 33 juures peatas kontrolliks sõiduauto Honda reg.nr XXX mis liikus Kalaranna tänava suunas. Mootorsõidukit juhtis K.L-ik.XXX, kelle suust oli kontrollimise käigus tunda alkoholilõhna. Kontrollides juhi joovet indikaatorvahendiga tulemuseks oli 0,42 mg/l. Samuti puudus isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (16.01.2016 kell 02:47), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena K.L alkoholijoove (0,42 mg/l). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (16.01.2016) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 16.01.2016 kell 03:04-03:08 K.L alkoholijoove (lõplik lugem 0,49 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,44 mg/l; Dräger Alcotest 7110). Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et 18.01.2016 seisuga oli K.L-i juhtimisõigus peatunud (02.06.2015). Menetlusaluse isiku K.L vastulause (01.02.2016), milles ta leiab, et kuna Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine pole kohustuslik, oli tema juhiload pandud koju sahtlisse. Ta ei kontrollinud aegumiskuupäeva samuti ei ole saanud mingisugust meeldetuletust. Siiralt kahetseb alkoholijoobes juhtimist ja kinnitab, et on järeldused teinud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt K.L kehtivaid karistusi ei ole. Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning K.L süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik K.L juhtis mootorsõidukit Honda Accord reg.nr. XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtumiseõiguse õigust, kui juhtimisõigus oli alates LS § 124 lg 3 p 1 alusel peatunud seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega ning juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,44 mg/l. K.L käitumine sisaldab LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 ettenähtud süüteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik K.L , õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. LS 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi
2. lõige sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. LS § 201 lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. 3 Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu lahend 3-1-1-52-13, p 19). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi - raskeimat karistust ettenägeva sätte järgi määrati põhikaristusena rahatrahv 215 trahviühiku ulatuses, s.o. 860 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse üle LS 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, lisakaristus on määratud alla LS § 224 lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on karistust kergendavaks asjaoluks kahetsus ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et põhikaristuse liik ja määr vastab K.L isikule ja tema süü suurusele. Kaebajal tuvastatud alkoholisisaldus 0,44 mg/l on lähedane sätestatud rikkumise keskmisele määrale. Kohus leiab sarnaselt kohtuvälisele menetlejale, et mootorsõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on raske liiklusalane rikkumine, mis mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju all, ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama. Kaebuse esitajal puudus ka kehtiv juhiluba, kuna juhiluba oli alates 02.06.2015 kehtetu. Riigikohus otsuses nr 3-1-1-18-10 p-s 6.1 leidis, et juhiloa kehtetus tingib siiski juhtimisõiguse puudumise. Kohtuväline menetleja on tuvastanud karistust kergendava asjaoluna kahetsust ning kohus nõustub sellega: KarS § 57 p 3 kohaselt kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, mida kaebuse esitaja on väljendanud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt puuduvad K.L kehtivad karistused. Kuna kaebuse esitanud isik pani ühe teoga toime kaks rikkumist, siis muudab see isiku süü väärtegude kogumis suuremaks. Väärteoasja materjalidest saab järeldada, et menetlusalune isik oli teadlik oma keelatud seisundist, kuid ei astunud samme selleks, et oma tervislikku seisundit kontrollida ja loobuda väärteo toimepanemisest. Arvestades K.L tuvastatud alkoholijoovet, karistust kergendavaid asjaolusid ning raskendavate asjaolude puudumist, isiku varasemat karistamatust ja õiguskorra kaitsmise huvisid, nõustub kohus K.L-ile karistuseks määratud rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, ehk 860 eurot. Samas 860 euro suuruse summa tasumine ühe korraga võib menetlusalusel isikul ilmselt käia üle jõu, mistõttu KarS § 66 lg 2 alusel kohus võimaldab rahatrahvi tasumist ositi 10 kuu jooksul - igakuiselt 86 eurot. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas 4 tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-122-13 p 9). Kohus on seisukohal, et kaevatav otsus tuleb tühistada LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud karistuse osas, s.t tuleb tühistada määratud lisakaristuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 4 kuuks. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, ta ei ole kunagi lubatud alkoholi piirmäära ületades sõiduki juhtimise eest või teiste liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Lähtudes eeltoodust ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused ei ole kaebuse esitajale liikluses osalemisel juhina oodatud mõju avaldanud ega eesmärki saavutanud. Kohus on seisukohal, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks piirab käesoleval juhul ebamõistlikult isiku võimalust tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd või tema isikut iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus on seisukohal, et põhikaristus on käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 2 tühistab kohus osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.02.2016 otsuse nr 2303,16,000050 määratud lisakaristuse osas ning võimaldab määratud trahvi tasumist ositi. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5