4-15-11170/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-15-11170 Kohtukoosseis eesistuja Orvi Tali, liikmed Pavel Gontšarov ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Svetlana Talli Tõlk Väärteoasi V.E väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsus Kaebuse esitaja menetlusalune isik V.E (ik XXX; elukoht XXX) Kohtuistungil osalenud isikud PPA Põhja prefektuuri korrakaitstsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu, menetlusalune isik V.E RESOLUTSIOON V.E apellatsioon rahuldada ja tühistada Harju Maakohtu
4. jaanuari
5. a otsus väärteoasjas nr 4-15-11170 osas, millega kohustati V.E ilmuma hiljemalt
6. veebruaril
7. a Põhja Prefektuuri arestimajja aresti kandma ning aresti kandmisele mitteasumisel kohaldada sundtoomist (otsuse p 2-4 osas). Uue otsusega: KarS § 69 lg 1 sätteid kohaldades asendada V.E-le mõistetud 20 (kakskümmend) päeva aresti 20 (kahekümne) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 1 Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 25.aprillil 2016.a. kell 14.
8. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Harju Maakohtu 21.01.
10. a otsusega väärteoasjas nr 4-15-11170 tunnistati V.E süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja teda karistati 20 päeva pikkuse arestiga. Kohus määras, et aresti kandmisele tuleb N. Viftalijevil asuda hiljemalt 21.02.2016 ning tähtaegselt aresti kandmisele mitteasumise korral kohaldatakse V.E suhtes sundtoomist. Mõistetud karistuse põhjenduseks märkis kohus otsuse põhiosas, et V.E poolt 29.11.2015 toimepandud tegu on oma ohtlikkuselt väga lähedal KarS § 4231 kirjeldatud kuriteole ja seetõttu tuleb süü suurust hinnata üle keskmise suurusega olevaks. Samuti märkis maakohus, et kõik varasemad rahatrahvid, mis menetlusalusele isikule on väärtegude toimepanemise eest määratud, on tasumata. V.E pani väärteo toime otsese tahtlusega, mistõttu on tegemist asjaoluga, mis viitab samuti isiku keskmisest suuremale süü suurusele. Kohtu hinnangul ei esine V.E puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et V.E süü on keskmisest suurem ning teda tuleks ka karistada keskmisest suuremas määras oleva arestiga. N. Nifalijevil on kokku kolm kehtivat väärteokaristust, milledest kaks on samasuguste tegude eest nagu käesolevalgi juhul ning kõik on seotud liiklusrikkumistega. Üldpreventiivseid kaalutlusi ehk õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades leidis maakohus, et ei esine asjaolusid, mis peaksid isiku karistust täiendavalt suurendama võrreldes süü suuruse alusel mõistetava karistusega. Eelnevast lähtuvalt pidas kohus põhjendatuks V.E karistamist 20 päeva pikkuse arestiga. APELLATSIOON
11. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik V.E , kes vaidlustab kohtuotsust karistuse osas ja palub mõista talle karistuseks rahatrahv või asendada arest üldkasuliku tööga. V.E kahetseb, et juhtis moorsõidukit vastava kategooria juhtimisõiguseta ega õigusta kuidagi oma tegu. Kaebaja soovib juhtida tähelepanu sellele, et tal oli juhtimisõigus (tal oli juhiluba vahetamata). Seetõttu ei kujutanud tema tegu ohtu kellegi elule. Kaebaja palub arvestada ka sellega, et tal on 2 aasta ja 6 kuu vanune poeg ning tema abikaasa on lapsehoolduspuhkusel. Kaebaja ise ametlikult ei tööta, kuid teeb juhutöid. MENETLUSPOOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12. Ringkonnakohtu istungil osalenud V.E jäi apellatsioonkaebuses toodu juurde ja palus esitatud apellatsioon rahuldada. Kohtuväline menetleja palus istungil jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, menetlusaluse isiku apellatsiooni motiividega ning kuulanud ära menetluspooled, leiab, et apellatsioonis märgitu väärib osaliselt tähelepanu. 2
14. Kolleegium asub seisukohale, et V.E taotlus tühistada maakohtu otsus aresti osas ja mõista karistuseks rahatrahv rahuldamisele ei kuulu, arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü suurust. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt V.E suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest.
15. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3 -1-1-87-08). Üldkasulik töö lähtub põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. V.E on küll varasemalt karistatud samalaadsete väärtegude eest kahel korral, kuid karistatud rahatrahviga, mitte arestiga. Samuti on üks varasem väärtegudest pandud toime 2014 aastal. Arvestades, et varasemalt menetlusalust isikut arestiga karistatud ei ole ning aresti asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks, p eab kolleegium võimalikuks kohaldada V.E suhtes KarS § 69 sätteid ning tema karistus, s.o arest asendada üldkasuliku tööga. Käesoleval juhul leiab kolleegium, et V.E arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada ka karistuse, s.o. aresti asendamine üldkasuliku tööga ning V.E suudab vabaduses viibides hoiduda uute samalaadsete liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Kohtukolleegium leiab, et karistuse eripreventiivseid ning üldpreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada üldkasuliku tööga. Ka peab ringkonnakohus oluliseks V.E põhjendusi, miks ta soovib aresti asendamist üldkasuliku tööga. V.E väitel on ta pere ainuke ülalpidaja, tal on 2 aasta ja 6 kuu vanune laps ning abikaasa on lapsehoolduspuhkusel. Ringkonnakohus leiab, et väärteo kui kergema süüteo eest karistamisel tuleb võimalusel vältida seda, et karistus tooks endaga kaasa raskeid tagajärgi menetlusaluse isiku perele. Kokkuvõtvalt asub kohtukolleegium seisukohale, et käesolevas asjas esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed ja materiaalsed eeldused ning V.E taotlus asendada arest üldkasuliku tööga tuleb rahuldada.
16. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p 4, § 148 p 4, § 151 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 21.01.
17. a otsuse osaliselt – osas, millega maakohus määras, et mõistetud arest tuleb ära kanda ning seda tuleb asuda kandma hiljemalt 21.02.2016 ning aresti kandmisele mitteasumisel kohaldada sundtoomist (otsuse p 2-4 osas). Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega asendab KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel V.E-le mõistetud 20-päevase aresti üldkasuliku tööga. Vastavalt KarS § 69 lg-le 1 vastab ühele päevale arestile 1 tund üldkasulikku tööd, seega vastab maakohtu mõistetud 20 päevale arestile 20 tundi üldkasulikku tööd. Kuivõrd V.E ei käi regulaarselt tööl, siis on V.E kohtu hinnangul võimeline sooritama 20 üldkasuliku töö tundi 2 kuu jooksul. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Orvi Tali (allkirjastatud digitaalselt) Pavel Gontšarov (allkirjastatud digitaalselt) Ivi Kesküla 3