KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-15-11215 Määruse kuupäev 09. mai 2016, Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Väärteoasi D.U-le mä

§ 69lg 6 kohus määras: RESOLUTSIOON 1.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus rahuldada.

1. Tühistada üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörata täitmisele D.U-le Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 4-15-11215 02.02.2016 mõistetud karistus 15 (viisteist) päeva aresti.
2. D.U-le mõistetud aresti kandmise alguseks lugeda tema arestimajja saabumise aeg. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja õiguslik põhjendus
3. Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 4-15-11215 02.02.2016 tunnistati D.U süüdi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 15 päeva aresti.

§ 69lg 1,3 alusel 1 asendati D.U-le mõistetud arest 15 tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 kuu. Viru Maakohtu kohtuotsus jõustus 11.02.

1. D.U pidi üldkasuliku töö sooritama 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, s.o hiljemalt 10.03.
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurilt saabus kohtule 08.04.2016 taotlus ühes lisadega D.U-le mõistetud aresti täitmisele pööramiseks. Esitatud taotlusest nähtub, et D.U võttis 03.02.2016 ühendust ÜKT koordineerijaga telefoni teel ning teatas, et temale määrati 15 tundi üldkasulikke töid ning küsis, mida tema peab edasi tegema. Süüdlasega oli kokku lepitud, et kui ÜKT koordineerija saab D.U kohtuotsuse kätte ning see kohtuotsus jõustub, siis ÜKT koordineerija võtab temaga ühendust selleks, et leppida kokku töö sooritamise osas.
4. 11.02.2016 D.U-ga oli kokku lepitud telefonikõnes, et 12.02.2016 tema ilmub Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonda üldkasuliku töö tegemise ajakava allkirjastamiseks, mis oli temaga kooskõlastatud ning mille kohaselt D.U peab tööle asuma 15.02.2016 ja 16.02.
5. Määratud ajaks D.U ei ilmunud üldkasuliku töö täitmisele suunamiseks ega teavitanud süüdlane ÜKT koordineerijat oma ilmumata jätmisest ja selle põhjustest. 15.02.2016 tööjuhendaja P S-G (MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus) võttis ühendust ÜKT koordineerijaga ning teatas, et D.U ei ilmunud oma töökohale ka.
6. 15.02.2016 ÜKT koordineerija võttis ühendust D.U-ga ülalpool mainitud telefoninumbril ning küsis, miks süüdlane ei ilmunud politseijaoskonda dokumentide allkirjastamiseks ja töökohale ka. D.U vastas, et ta töötab graafiku alusel ning see asi läks tema meelest ära. ÜKT koordineerija nõudmisel D.U saatis tema meilile oma töögraafiku foto (lisatud manusena). Töögraafikust on näha, et 12.02.2016, 15.02.2016 ja 16.02.2016 süüdlasel olid puhkepäevad ning tal oli võimalus 12.02.2016 ilmuda ajakava allkirjastamiseks, samuti ka 15.02.2016 ja 16.02.2016 ÜKT tundide tegemiseks, kuid ei teinud seda.
7. Samal päeval so 15.02.2016 süüdlasega D.U oli kokku lepitud, et järgmisel päeval so. 16.02.2016 tema ilmub Rakvere politseijaoskonda ajakava allkirjastamiseks, mille kohaselt D.U peab asuma tööle 19.02.2016 ja 22.02.
8. Määratud ajaks D.U ilmus Rakvere politseijaoskonda, kus oli tutvustatud süüdlase õiguste ja kohustustega üldkasuliku töö tegemisel ning ta pani allkirja, et ta on sellega tutvustanud. Samuti D.U allkirjastas Ida prefektuuris üldkasuliku töö ajakava.
9. 18.02.2016 D.U võttis ühendust ÜKT koordineerijaga meili teel. Tema küsis, kas oleks võimalik tööle asumise kuupäeva edasi lükata teisele kuupäevale so 22.02.16, sellel päeval ära teha 8 (kaheksa) tundi ning 26.02.2016 ta teeb ülejäänud 7 (seitse) tundi ära. Põhjuseks on toimuv sisene koolitus, mis toimub 19.02.
10. ÜKT koordineerija ei olnud vastu. Töö juhendaja Lääne-Viru Jäätmekeskusest oli ette teavitatud ka, et D.U asub tööle 22.02.
12. 25.02.2016 tööjuhendaja P S-G teatas e-kirjas, et 22.02.2016 D.U ei ilmunud tööle. 26.02.2016 sama tööjuhendaja teatas meili teel, et D.U ei ilmunud sel kuupäeval tööle ka. Töö tegemise viimasel kuupäeval so. 10.03.2016 P S-G andis teada meili teel, et D.U ei ole tööle ilmunud (e-kirjad on lisatud manusena). D.U enam ennast välja ei ilmutanud ega võtnud ÜKT koordineerijaga ühendust töö sooritamise osas. Sooritamata jäi 15 tundi. 2
13. Üldkasuliku töö asenduskaristusena sätestamine peamiseks põhjuseks on süüdimõistetu nõusoleku nõue. Kuna D.U on osalenud toimunud 02.02.2016 kohtuistungil, siis süüdlane oli teadlik talle määratud ÜKT tundidest ja ÜKT tegemise tähtajast. Süüdlane D.U oli teadlik oma kohustustest ka (Siseministri 22.12.2011 määruse nr 27 „Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ lisa 2), kuna allkirjastas vastavat dokumenti ning mille kohaselt süüdlane pidi tegema üldkasuliku töö määratud ajal ning tähtaegselt, kuid ei järginud seda. Samuti tema poolt oli allkirjastatud ajakava, kus olid määratud konkreetsed päevad, millal süüdlane pidi tööle ilmuma. Seega vastavalt

§ 69

lg 6 üldkasuliku töö tegemine on ebaõnnestunud, kuna süüdlane hoiab sellest kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid ja ei täida talle pandud kohustusi. 9. Üldkasuliku tööst kõrvalehoidumine tähendab et süüdlane ei tee üldkasuliku töö tunde ehk ei ilmu tööle, aga ka seda, et ta ei järgi tööle esitatavaid nõudeid ehk eirab töö kvaliteedinõudeid. Seega vastavalt

§ 69

lg 6 üldkasuliku töö tegemine on ebaõnnestunud, kuna süüdlane hoiab sellest kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid ja ei täida talle pandud kohustusi. Kohtulahendiga süüdimõistetule mõistetud karistuse asendamine üldkasuliku tööga tähendab seda, et isikule on loodud tema karistuse kandmiseks soodsamad tingimused ning süüdlane peab arvestama, et üldkasuliku tööst kõrvale hoidmisel, kontrollnõuete mittejärgmisel või talle kohtulahendiga pandud kohustuste mittetäitmisel, pööratakse mõistetud karistus täitmisele.

1. ÜKT koordineerija pöörab Viru Maakohtu tähelepanu asjaolule, et kõik kuupäevad ÜKT koordineerija pöörab Viru Maakohtu tähelepanu asjaolule, et kõik kuupäevad (dokumentide allkirjastamiseks ja tööle asumiseks) olid kooskõlastatud D.U-ga ning ei langenud tööpäevadega kokku töögraafiku järgi.
2. ÜKT koordineerija on seisukohal, et kuna süüdlane D.U oli teadlik talle määratud ÜKT tundidest, aga ei teinud midagi tundide sooritamiseks ja üldse pole asenduskaristuse kandmise vastu huvi ilmutanud on tegemist üldkasulikust tööst kõrvale hoidmisega vastavalt

§ 69lg 6.

Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 210´1 lg 1,

§ 69

lõikest 6 palu b ÜKT koordineerija pöörata täitmisele Viru Maakohtu 02.02.2016 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-15-11215 süüdlasele D.U-le LS § 201 lg 2 järgi mõistetud karistus so. 15 (viisteist) päeva aresti.

1. Süüdlane D.U võttis kohtuistungil 09.05.2016 omaks, et esitatud taotluses toodud asjaolud vastavad tõele. Tööl pidi asendama teisi töötajaid ja vabadel päevadel unustas kokkulepitud ajal tööd tegema minna.
2. VTMS § 2101 lg 1 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb Politsei- ja Piirivalveamet kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. VTMS § 2101 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise

§ 69

lg 6 järgi otsustab süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega Politsei- ja Piirivalveameti taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. 14.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele 3 mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. 15. Küsimuse lahendamisel, kas pöörata vangistus või arest kohesele täitmisele või kasutada rikkumisele reageerimisele leebemaid meetmeid, tuleb arvestada toimepandud rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus). Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus D.U-le mõistetud aresti täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest D.U on hoidunud teadlikult ja tahtlikult üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. D.U käitumisest nähtub, et ta ei soovinudki kasutada talle kohtu poolt antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, sest üldkasuliku töö tunde ta tegema ei asunud. Kohus ei leidnud taotlust läbi vaadates ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks D.U käitumist õigustada. Eeltoodud asjaolusid arvestades kuulub kohtumääruse täitmise tagamiseks arest 15 päeva korraga ärakandmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 4