← Eesti

4-15-9631/19

Obsah (5)§ 261§ 2611§ 80§ 2§ 341

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruaril 2016. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-15-9631 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi

§ 261rahatrahviga 40 trahviühikut, muutmata.

  1. Jätta K.K kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav 1 Tartu Maakohtu kantseleis
  2. veebruaril
  3. a alates kella 15.00-st. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. I. Menetluse käik 29.09.
  4. a koostas Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik M.K.väärteoprotokolli (tl 17) selle kohta, et 27.08.
  5. a kell 19.53 Tartumaal Luunja vallas Tartu-Räpina-Värska maantee
  6. kilomeetril juhtis K.K masinrongi, mille mõõtmed ületavad registreerimisel määratud ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Ta ei kasutanud sõidukit liiklusseadusega kehtestatud korras. Tegelik laius oli 3765 mm, lubatud suurim laius 3000 mm. Masinrongi tegelik pikkus oli 21 130 mm, lubatud suurim pikkus oli 18 750 mm. Sellega rikkus K.K liiklusseaduse (edaspidi

) § 80 lg 2, 3 ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri (edaspidi MKM) 08.06.2011. a määruse nr 39 lisa 1 kood 1002 punkti 4 ja kood 1003 punkti 1f ning pani toime

§ 2611lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Lõuna prefektuuri 28.10.2015. a otsusega (tl 26-28) karistati K.K

§ 261rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot.

1 lg 1 järgi 11.11.

  1. a esitas menetlusalune isik K.K kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja 28.10.
  2. a otsuse väärteoasjas nr 2780,15,006825 tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja rikkus oluliselt kaebuse esitaja õigusi. Vastulauses selgitas kaebuse esitaja, et menetleja on oluliselt rikkunud menetlusnorme ja otsus tuleb tühistada. 22.09.
  3. a koostas Lõuna prefektuuri vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere määruse selle kohta, et on vajadus täiendada tõendusteavet ja vajadusel muuta kvalifikatsiooni. Politseiametnik ei parandanud väärteo kirjeldust, ei muutnud väärteo kvalifikatsiooni ega täiendanud tõendusteavet, vaid parandas kaebuse esitaja vastulauses toodud argumendi alusel väärteoprotokollis oleva vea rikutud õigusnormi osas. Esialgset väärteoprotokolli ei tühistatud, kohtuväline menetleja koostas teise väärteoprotokolli, mitte ei täiendanud esimest V™S § 68 lg 2 alusel. Seega on tegemist V™S § 150 lg 2 alusel väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Täiendav väärteoprotokoll lisati tõendite hulka. Lubamatu on kasutada vastulauset tõendina. Samuti leiab kaebuse esitaja, et lineaarmõõteseadme kasutamise protokolli kantud andmete põhjal ei ole võimalik tuvastada mõõteseadme kasutamist vastavalt juhendile ning õige mõõtemetoodika kasutamist. Mõõdulindi alguskohta ei fikseeritud, mõõdulint ei olnud trimmis vaid lookles üle kombaini detailide. Kaebuse esitaja viis iseseisvalt läbi kombaini mõõtmise ja sai politseiametnike poolt fikseeritud tulemustest erinevad tulemused. Objektiivse tõendi oleks saanud foto- või videotehnikat kasutades. Lineaarmõõteseadme kasutamise protokolli ei ole võimalik kasutada tõendina, kuna mõõtetulemuste jälgitavus ei ole MõõteS § 5 lg 1 kohaselt tõendatud. Lineaarmõõtmisel kasutati mõõdulinti Komelon FastBack nr 557 ja teleskoopmõõtelatti Telefix Metrica 5 m nr 61928, milliste osas ei ole esitatud taatlemistunnistusi. Mõõtmise läbiviimiseks 2 valitud koht ei ole fikseeritud ega selgelt tuvastatav ning ei ole võimalik tõendada, et see oli kooskõlas lineaarmõõtmise metoodika MM 03-2015 punktiga 6.3.
  4. Politsei- ja Piirivalveametile on 01.07.
  5. a väljastatud tunnistus number E075 selle kohta, et asutus on hinnatud erialaselt pädevaks sõidukite lineaarmõõtmete, sõidukite massi ja sündmuskoha pikkusmõõtmete mõõtmise alal. Nimetatud tunnistuse kehtivuse aeg on 2 aastat, s.o kuni 30.06.
  6. a. Mõõtmisi ei vii läbi juriidiline isik. Mõõtmise läbi viinud politseiametnik M.K.on läbinud koolituse 04.07.
  7. a ja politseiametnik K.J.04.07.
  8. a. Mõlemad politseiametnikud on läbinud koolitused tunduvalt varem kui Politsei- ja Piirivalveametile on antud akrediteering. Samuti on neid koolitatud enne viimase metoodika kehtestamist, s.o enne
  9. a. Tegemist on õiguskindluse põhimõtte rikkumisega, kui mõõtmist viib läbi akrediteeritud asutuses pädev ametnik, keda ei ole akrediteeringu ajal üldse koolitatud. Maanteeameti poolt väljastatud registreerimistunnistuse kohaselt on kombaini laiuseks 4000 mm, mis erineb oluliselt politseiametnike poolt fikseeritust. Lisaks on väljastatud kombaini omanikule veoluba nr 1015080452, milles lubatakse kasutada kombaini reg. nr XXX laiusega 4,00 m ning pikkusega 18,00 m. Tuginedes Maanteeameti poolt väljastatud dokumentatsioonile, et saa menetlusalusele isikule ette heita süüteo toimepanemist tahtlikult ega ettevaatamatusest, kuna ta lähtus dokumendile kantud andmetest ja veoloast. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli ebaõigelt märkinud objektiivse koosseisu asjaolud - vale kombaini mõõtmete piirmäära. Kohtuistungil 25.01.
  10. a jäi menetlusalune isik kaebuses toodud seisukohtade juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumine on aset leidnud ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Teo asjaolud olid sellised nagu protokollis on kajastatud. Menetlusalune isik ei nõustunud ainult sellega, et pilti ei tehtud kohapeal. Menetlusalune isik heidab ette, et teda ei kutsutud appi mõõtma. Liiklusjärelevalvet tehakse haldusmenetluse korras ning kombaini juhil oli kohustus osutada kaasaabi, et mõõtmine saaks teostatud, kuid seda ta ei teinud. Kombainil puudus saatesõiduk. Käesolevas asjas on väärteo objektiivne ja subjektiivne koosseis täidetud, teo saab toime panna ka ettevaatamatusest. Määratud karistus on kooskõlas seadusega. II. Kohtuotsuse põhjendused V™S § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Esmalt käsitleb kohus kaebuse esitaja väiteid väärteomenetlusõiguse rikkumise kohta. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole uut väärteoprotokolli koostades rikkunud menetlusnorme. V™S § 68 lg 2 kohaselt, kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli. Esimese väärteoprotokolli koostas kohtuväline menetleja 27.08.
  11. a (tl 9). Nimetatud väärteoprotokollis arvati K.K-le süüks

§ 80lg 2 ja 3, MKM 08.06.2011.

a määruse nr 39 lisa 1 kood 1002 p 4, p 1f rikkumisi, kvalifitseerides väärteo

§ 2611lg 1 järgi.

3 29.09.2015. a koostas kohtuväline menetleja uue väärteoprotokolli (tl 16-17), milles teokirjeldus on sama, samuti väärteo kvalifikatsioon. Täiendatud on viiteid rikutud õigusnormile, nimelt heidetakse K.K-le ette rikkumisi, mis on sätestatud

§ 80lg 2 ja 3 ning MKM 08.06.2011.

a määruse nr 39 lisas 1 kood 1002 p 4 ja kood 1003 p 1f. Seega oli eelnevalt puudu vaid viide koodile

  1. MKM määruse nr 39 „ Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord” lisa 1 kood 1002 ei sisalda punkti 1f, küll aga kood
  2. Seega on kohtuväline menetleja esimest väärteoprokolli koostades jätnud ilmselgelt eksimuse tõttu tegemata viite koodile 1003, küll aga on viidanud õigele punktile.

§ 2611

lg 1 on blanketne õigusnorm, nähes ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmetega masinrongiga liiklemise eest. Seega tuleb see sisustada teistes õigusaktides sätestatud normidega, et menetlusalusel isikul oleks võimalik aru saada, millist rikkumist talle konkreetselt ette heidetakse. Seega on viide rikutud õigusnormile kvalifikatsiooni osa. Kui kohtuväline menetleja tuvastab, et menetlusalusele isikule etteheidetav tegu ei ole õigesti kvalifitseeritud, on ta kohustatud tegema vastava paranduse tulenevalt V™S § 68 lg-st

  1. Oluline ei ole, millise teabe alusel kohtuväline menetleja sellise puuduse avastab. Kui menetlusalune isik on veale juhtinud tähelepanu oma vastulauses, on menetlejal õigus ka siis väärteoprokollis olev viga parandada. Kohus leiab, et V™S § 68 lg 2 ei saa tõlgendada nii kitsalt, et kohtuväline menetleja saab teha parandusi ainult selliselt, et kannab need juba koostatud väärteoprotokollile. Uue väärteoprotokolli koostamine võib olla vajalik kasvõi seetõttu, et mitmete paranduste kandmisel varem koostatud väärteoprotokollile võib see muutuda menetlusaluse isiku jaoks ebaselgeks, mitmeti mõistetavaks. Ka kriminaalmenetluses on prokuratuuril õigus tulenevalt KrMS §-st 268 süüdistust muuta või täiendada, vajadusel esitada ka uus süüdistuse tekst või terve süüdistusakt. On ilmselge, et sellisel juhul ei kehti varasem süüdistus ja selle tühistamiseks puudub vajadus. Samuti on ka väärteoprotokolliga. Uue parandatud või täiendatud väärteprotokolli koostamisel samas väärteoasjas on esimene väärteoprotokoll kehtetu ja selle tühistamiseks puudub vajadus. V™S § 68 lg 2 alusel koostatud uus väärteoprotokoll tuleb V™S §-s 70 toodud korras menetlusalusele isikule teatavaks teha, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.12.
  2. a otsus 3-1-1-90-14). Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule selle võimaluse taganud. K.K on uue väärteoprotokolliga 29.09.
  3. a tutvunud, kinnitades seda oma allkirjaga. Samuti on ta kasutanud võimalust uue vastulause esitamiseks, mis on koostatud 12.10.
  4. a (tl 18-25). Asjakohatu on menetlusaluse isiku väide selle kohta, et tema vastulauset on käsitletud tõendina. See ei nähtu ühestki väärteoasjas olevast dokumendist. Samuti ei saa nõustuda seisukohaga, et väärteoprotokoll on tõend. Väärteoprotokoll on menetleja poolt koostatud dokument, mis väärteomenetluses kannab samasugust rolli nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Korrektselt koostatud väärteoprotokoll võimaldab menetlusalusel isikul saada teada, mida talle süüks arvatakse, millised on tema vastu kogutud tõendid ja seeläbi teostada oma kaitseõigust. Erinevalt süüdistusaktist võib väärteoprotokolli V™S § 69 lg-st 7 tulenevalt kanda ka menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlused. Sellisel juhul oleks tõendiks ainult väärteoprotokolli kantud ütlused. Käesolevas asjas ei sisalda K.K-le koostatud väärteoprotokoll ei tema ega tunnistajate ütlusi. Seega puudub alus kohtuvälise menetleja 28.10.
  5. a väärteootsuse nr 2780,15,006825 tühistamiseks V™S § 150 lg 2 alusel väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. 4 Järgnevalt annab kohus hinnagu sellele, kas K.K on toime pannud talle süüks arvatud väärteo. Vaidlust ei ole selles, et K.K juhtis 27.08.
  6. a Tartumaal Luunja vallas Tartu-RäpinaVärska maantee
  7. kilomeetril kombaini New Holland CR9080 reg. nr-ga XXX, mille taga oli haagisena kombaini heeder. Ta peeti patrullpolitseinik S.H.poolt kinni Tartu-Räpina-Värska maanteel enne Aovere ristmikku aeglustusrajal. Seda tõendavad menetlusaluse isiku K.K , tunnistajate S.H.ja K.J ütlused, samuti lineaarmõõteseadme kasutamise protokoll (tl 29-30). Vaidlus on selles, kas mõõtmine on toimunud kooskõlas kehtestatud mõõtemetoodikaga ning kas mõõtetulemused on jälgitavad vastavalt MõõteS §-le
  8. MõõteS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 5 lg 2 p 2 näeb ette, et kui mõõtmine toimub riikliku järelevalve käigus ning mõõtetulemuse alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus või piiratakse eriõigust, siis peab olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Kohtuväline menetleja on määranud karistuse väärteoasjas, mistõttu peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud ning tõendatuks saab lugeda seda siis, kui on olemas taadeldud mõõtevahendiga ning asjakohase mõõtemetoodika kasutamise teel pädeva mõõtja poolt kindlaks tehtud ja nõuetekohaselt dokumenteeritud mõõtetulemus. MõõteS § 5 lg 3 kohaselt hinnatakse ja tõendatakse mõõtja pädevust akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel ning lõikest 5 tulenevalt hindab ja tõendab mõõtja erialast pädevust Eesti Akrediteerimisasutus. Kohtule esitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt 01.07.
  9. a väljastatud tunnistusest nr E075 (tl 74) nähtub, et Politsei- ja Piirivalveamet on hinnatud erialaselt pädevaks vastavalt MKM 05.10.
  10. a määruse nr 85 nõuetele sõidukite lineaarmõõtmete, sõidukite massi ja sündmuskoha pikkusmõõtmete mõõtmise alal kestvusega kuni 30.06.
  11. a. Erialase pädevuse tunnistuse lisast kuupäevaga 01.07.
  12. a nähtub mõõtja erialase pädevuse tõenduse ulatus. Eeltoodust tulenevalt oli Politsei- ja Piirivalveamet erialaliselt pädev 27.08.
  13. a lineaarmõõtmist teostama. Kohus ei nõustu K.K seisukohaga selles, et M.K.ja K.J. ei olnud pädevad mõõtmisi teostama. Eesti Akrediteerimiskeskuse erialase pädevuse tunnistuse lisast kuupäevaga 01.07.
  14. a nähtub, et mõõtja erialases pädevuses on nii sõiduki massi kui ka lineaarmõõtmete mõõtmine. Politsei- ja Piirivalveamet on hinnatud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt erialaselt pädevaks vastavalt MKM 05.10.
  15. a määruse nr 85 nõuetele sõidukite lineaarmõõtmete, sõidukite massi ja sündmuskoha pikkusmõõtmete mõõtmise alal. Selleks, et nimetatud akrediteeringut saada, peab erialase pädevuse hindamist ja tõendamist taotlev mõõtja vastama viidatud määruse §-s 3 toodud nõuetele, sh peab mõõtmisi läbiviival personalil olema selleks vajalik kvalifikatsioon, väljaõpe ja kogemus (§ 3 lg 3 p 1). Kuna Politsei- ja Piirivalveametile on vastav akrediteering antud, saab sellest järeldada, et mõõtmisi läbiviival personalil on akrediteeringu kehtivuse ajaks, s.o ajavahemikul 01.07.
  16. a – 30.06.2017 olemas vajalik väljaõpe ja kvalifikatsioon. 5 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna personalitalituse poolt 10.02.
  17. a väljastatud teatis (tl 52) tõendab, et Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik M.K.on läbinud „Pädeva mõõtja koolituse“ 8 akadeemilise tunni ulatuses 04.07.
  18. a. 12.05.
  19. a teatis (tl 53) tõendab, et Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik K.J.on läbinud „Pädeva mõõtja koolituse“ 7 akadeemilise tunni ulatuses 04.07.
  20. a. Eeltooduga on kooskõlas ka K.J.ütlused, mille kohaselt sai ta pädevaks mõõtjaks siis, kui tööle tuli -
  21. a. Ta teostab kõiki mõõtmisi – kaalu, kiiruse ja lineaarmõõtmisi ning tal on kohustus olla kursis vastavate metoodikatega ning nende muutmise korral viib ta end nendega kurssi. Eeltoodud tõenditest tulenevalt olid K.J.ja M.K.pädevad teostama ka lineaarmõõtmisi. Lineaarmõõteseadme kasutamise protokollist (tl 29-30) nähtub, et mõõtmisel on kasutatud mõõteseadmena mõõdulinti Komelon FastBack nr 557 ning abivahendina on kasutatud teleskoopmõõtelatti Telefix Metrica 5 m nr
  22. Tulenevalt MõõteS § 6 lg 2 p 4 on taatlemine mõõtevahendite metroloogilise kontrolli liik. MõõteS § 2 lg 1 p 29 kohaselt on taatlemine protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega. MKM 12.12.
  23. a määruse nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ lisa 2 punkti 6.1 kohaselt on II või III klassi mõõdulintide ja teleskoopmõõtelattide taatluskehtivusajaks viis aastat. Mõõdulindi Komelon nr 557 taatlustunnistuse (tl 71) kohaselt on see taadeldud 19.11.
  24. a. Teleskoopmõõtelati 5 m nr 61928 taatlustunnistus (tl 72) tõendab, et see on taadeldud 19.03.
  25. a. Seega on mootorsõiduki New Holland CR9080 reg. nr-ga XXX lineaarmõõtmisel kasutatud taadeldud ja taatluskehtivust omavaid mõõtevahendeid. Tulenevalt MõõteS § 10 lg 3 kohaselt peab taatluskohustuse kandja tagama mõõtevahendi kasutamise nii, nagu on ette nähtud õigusaktides, tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses, tootja koostatud kasutusjuhendis, asjakohastes standardites või eeskirjades esitatud nõuetes ning MõõteS § 5 lg 1 kohaselt peab olema kasutatud asjakohast mõõtemetoodikat. Menetlusalune isik leiab, et käesolevas asjas ei ole fikseeritud ja tõendatud mõõtmise koht, mistõttu ei saa hinnata selle vastavust lineaarmõõtmise metoodika MM 03-2015 punktile 6.3.1, mis ütleb, et kui teostatakse sõiduki pikkuse, laiuse või kõrguse mõõtmisi liiklusjärelevalve käigus, siis mõõtmist teostav ametnik valib visuaalselt mõõtekohaks horisontaalse teeosa, tugeva pinnakihiga nii, et sõiduk koos haagisega saaks asetseda täies pikkuses sirgjooneliselt ja rehvide pinnasesse sissevajumiseta. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. S.H.ütluste kohtaselt peatas ta masinrongi Tartu-RäpinaVärska mnt
  26. kilomeetril enne Aovere ristmikku oleval aeglustusrajal. Seda kinnitab ka K.K , et ta peatus Aoveres aeglustusrajal. Lineaarmõõteseadme kasutamise protokollis on märgitud samuti mõõtmise kohaks Tartu-Räpina-Värska mnt
  27. kilomeeter. K.J.sõnul oli tegemist asfaltteega ning pikkuse mõõtmiseks sai masinrong sirgeks tõmmatud ja tee keskele 6 aetud. Tee oli tugeva pinnasega ja horisontaalne. Tee kallet hinnati visuaalselt, ristikallet ei ole kohustust mõõta. Nende tõenditega on tuvastatud mõõtmise asukoht ning saab hinnata seda, et see vastas lineaarmõõtmise metoodika MM 03-2015 punktile 6.3.
  28. Nimetatud metoodika on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga
  29. a kinnitatud „Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu ja mõõtemetoodikate kinnitamine“ lisa 4 (tl 38-43). Ka K.Kse ei ole kunagi väitnud, et valitud koht ei olnud sobilik mõõtmiste teostamiseks, vaid on leidnud, et see ei ole fikseeritud. Kohtuvälisel menetlejal ei ole kohustust teha pilte või videosalvestada väärteo toimepanemise kohta. Fotod ja ja film on vaid üheks võimalikuks tõendiliigiks vastavalt V™S §-le 31
  30. Menetleja on vaba otsustamaks, millised tõendid ta süüteo tõendamisks kogub. K.K sõnul ei näinud ta, et politseinikud oleks mõõtmisel maha joonistatud projektsioonid. Ta kutsuti kombaini juurde, kui toimus juba mõõtmine. Ta nägi, kuidas mõõdulint oli kombaini alt läbi, kuid see võis millegi külge kinni jääda. Ta ei ole kindel, kas mõõdulint oli vastu asfalti, kombain on madal ja selleks, et seda näha, peaks roomama. Seetõttu võib mõõtmise tulemus olla vale. Lineaarmõõtmise metoodika punkt 6.4.1 kohaselt liiklusjärelevalve käigus sõidukite lineaarmõõtmete mõõtmisel mõõdetakse kaugused väljaulatuvate osade vahel, arvestades MKM määruses 39 ja 42 toodud nõudeid. Sõiduki pikkuse ja laiuse mõõtmiseks hindab mõõtmisi teostav ametnik visuaalselt sõiduki kõige eemalasetsevad kohad ning märgib nende projektsioonid teepinnale. Projektsioonide märkimiseks teepinnale kasutatakse vesiloodi või raskusloodi. Sõiduki pikkuseks ja/või laiuseks loetakse märkide vaheline mõõdulindiga või mõõtelatiga mõõdetud kaugus. Mõõdetud sõiduki pikkus ja/või laius kantakse protokolli. K.J.ütlustega on tõendatud, et kombaini ja selle haagise mõõtmisel kasutasid nad loodi, mõõdulinti ja kriiti. Teleskoopmõõtelatile on lood sisse ehitatud. Kõigepealt märkisid nad sõiduki kaugele ulatuvate osade projektsioonid teepinnale ja mõõdulinti kasutades mõõtsid ära pikkuse ja laiuse. Nad asetasid teleskoopmõõtelati vastu sõiduki kõige kaugemat punkti ning kui lood oli sirge, tõmbasid vastu latti kriidiga joone maha. Mõõdulindi üks ots visati kombaini rataste alt läbi. Mõõdulindi ühe otsa võttis Kõivisto ja läks kombaini ette ja tema läks teisele poole. Nad mõõtsid horisontaalselt vastu maad, kombaini pikiteljega paralleelselt. Mõõdulint oli kindlasti sirge, kuna nad tõmbavad selle mõlemalt poolt pingule. Kombaini laiuse mõõtsid nad rataste juurest. Kohus on seisukohal, et K.K kahtlused selle kohta, et mõõdulint võis kinni jääda või olla lõtv, on alusetud. K.J.on selgitanud, kuidas mõõtmine läbi viidi, selle protseduuri juures viibis ka K.K ise. Mõlema ütlused selle kohta, kuidas mõõdulindiga mõõtmine toimus, on ühesugused. Kui mõõtmisi läbi viinud K.J.kinnitas, et sõiduki projektsioonid märgiti maha ja mõõdulint tõmmati sirgu, siis K.K tõstatas ainult kahtlusi, et see nii ei olnud. Samas ei pidanud ta vajalikuks ise kohapeal veenduda, kuidas mõõtmine tegelikult toimus ja kuidas mõõdulint kombaini all paiknes. Kohus leiab, et K.J.ütlustes ei ole alust kahelda, kuna väärteoasjas ei ole ühtegi tõendit, mis lükkaksid tema ütlused ümber. Tuginedes lineaarmõõteseadme kasutamise protokollile, akrediteerimiskeskuse poolt välja antud tunnistusele ja selle lisale, Politsei- ja Piirivalveameti teatistele pädeva mõõtja koolituse läbimise kohta, samuti tunnistaja K.J.ütlustele, on kohus seisukohal, et K.K poolt juhitud kombaini mõõdeti vastavalt kehtivale mõõtemetoodikale. Mõõtetulemus on olnud jälgitav, 7 kuna on täidetud MõõteS § 5 lg-s 1 sätestatud nõuded – mõõtmise viis läbi pädev mõõtja taadeldud mõõtevahendiga ning vastavalt asjakohasele mõõtemetoodikale.

§ 2

p 34 kohaselt on liikurmasin ratastel või roomikutel liikuv, teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on suurem kui 6, kuid väiksem kui 40 kilomeetrit tunnis.

§ 2

p 38 kohaselt on masinrong traktorist või liikurmasinast (veduk) ja haagisest või pukseeritavast seadmest või vahetatavast pukseeritavast seadeldisest koostatud sõidukite kombinatsioon. MKM 08.06.

  1. a määruse nr 39 lisa 1 kood 1002 kehtestab traktori ja liikurmasina suurimad lubatud mõõtmed. Kood 1002 punkti 4 kohaselt on liikurmasina lubatud suurimaks laiuseks 3 meetrit. Sama määruse kood 1003 kehtestab haagise (täis-, kesktelg- ja poolhaagise), pukseeritava seadme, vahetatava pukseeritava seadeldise ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed. Kood 1003 punkti 1f kohaselt on masinrongil pukseeritava seadme veol suurimaks lubatud pikkuseks 18,75 meetrit. Asjaolu, et K.K poolt juhitud masinrongi pikkus ületas lubatud mõõtmed, tõendab lineaarseadme kasutamise protokoll. Veduki lubatud laius oli 3000 mm, kuid lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 3765 mm. Veduki ja haagise pikkuseks oli lubatud 18 750 mm, kuid lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 21 130 mm. Seega on lineaarseadme kasutamise protokolli kohaselt ületatud veduki laiust 765 mm ning veduki ja haagise kogupikkust 2380 mm. K.K väide, et kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli märkinud valed kombaini mõõtmete piirmäärad, ei ole õige. Lineaarseadme kasutamise protokollis on märgitud lubatud suurimaks laiuseks ja pikkuseks eeltoodud MKM 08.06.
  2. a määruse nr 39 lisas toodud määrad. Seega ei ole kohtuväline menetleja eksinud piirmäärades. K.K esitas kohtule Maanteeameti poolt väljastatud registreerimistunnistuse (tl 49), millelt nähtub, et kombaini (põllumajanduslik liikurmasin) New Holland CR9080 reg. nr-ga XXX pikkuseks on 9970 mm ja laiuseks 4000 mm. Menetlusalune isik leiab, et ei ole alust kahelda registreerimistunnistusel olevates andmetes, mis aga erinevad politseiametnike mõõtetulemustest. Kohus leiab, et olulist vastuolu registreerimistunnistusele kantud andmetes ja politseinike poolt saadud mõõtetulemustes ei ole. Registreerimistunnistusel on antud kombaini mõõdud, kuid mõõtmise ajal oli kombainil taga heedrihaagis, mistõttu oli tegemist masinrongiga, mille pikkus peabki olema oluliselt suurem registreerimistunnistusel näidatust. Kombaini laiuseks oli 4000 mm registreerimistunnistuse järgi ning mõõtmise tulemuseks saadi 3765 mm, s.o 235 mm vähem. Arvestades kombaini suuri mõõtmeid, ei ole see oluline erinevus. K.J.selgitas, et kombaini laius võib olla erinev tulenevalt sellest, milline on rehvi rõhk.

§ 341lg 1 kohaselt on erivedu raske- või suurveose liiklemine teel.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud. Kombainile New Holland CR9080 reg. nr-ga XXX ja selle eriveeremile heedrihaagis on väljastatud ajavahemikuks 03.08.

  1. a – 02.08.
  2. a Maanteeameti poolt veoluba (tl 50). Veoloa kohaselt on veoteena lubatud Eesti Vabariigi riigimaanteed (v.a massipiirangutega teed) ning veol tuleb kasutada ühte saateautot kombaini või masinrongi ees. 8 Majandus- ja taristuministri 04.09.
  3. a määruse nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad” (edaspidi M™ 04.09.
  4. a määrus nr 114) § 5 lg 1 kohaselt peab olenevalt suurveose mõõtmetest veol kasutama saateautosid ja reguleerijaid vähemalt selle määruse lisas 1 ette nähtud mahus. M™ 04.09.
  5. a määrus nr 114 lisa 1 kehtestab saateautode ja reguleerijate vajaliku arvu suurveose saatmisel. Vastavalt lisas 1 toodud tabelile peab 3,5 m-st laiema ja 4 m-st kitsama ning kuni 30 m pikkuse suurveose, millele vastab kombain New Holland CR9080 reg. nr-ga XXX koos heedrihaagisega, korral olema üks eesmine saateauto. Sama nähtub ka veoloalt, et peab olema üks saateauto. K.K ütluste kohaselt oli tal saateauto, kuid see jõudis ära sõita Aovere ristmiku kõrval oleva põllu mahakeeramiskohal ning tal ei olnud võimalik saateautot peatada. Kui politse teda peatas, jõudis saateauto temast 50 m ette, side saateautoga puudus. Tunnistaja S.H.ütluste kohaselt kombainil saateautot ei olnud ja algul K.K seda ka ei väitnud. Lõpuks näitas ta põllule, öeldes, et see ongi tema saateauto, kuid põllul oli traktor. Kohus leiab, et K.K ütlused saateauto olemasolu kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Tunnistaja S.H.paiknes politseivärvides sõidukiga Tartumaal Luunjas, kust oli näha Tartu-Värska-Räpina maanteele. Ta nägi üle Emajõe silla Tartu poole liikumas K.K juhitud kombainist ja kombaini taga olevast pukseeritavast seadmest koosnevat masinrongi, mis tundus liiga pikk. Kui sellel oleks olnud saateauto, oleks S.H.pidanud seda märkama. Ka kombaini mõõtmise kohta K.K väidetava saateauto juhti ei kutsunud, kuigi see oli tema sõnul ainult 50 m eemal. Eeltoodu kinnitab, et tegelikult K.K suurveosel saateautot ei olnud. Saateauto peab vastama järgmistele nõuetele. M™ 04.09.
  6. a määrus nr 114 § 5 lg 4 kohaselt hoiatab eesmine saateauto vastutulevaid sõidukijuhte teel sõitva eriveose eest ning saateauto peab sõitma, sõltuvalt liikumiskiirusest ja nähtavusest, väljaspool asulaid 100–300 m, asulates 50–100 m eriveosest eespool. Lõige 6 sätestab, et eesmise saateauto katusel peab olema ette- ja tahapoole nähtav välisvalgustusega helkpinnaline või seestvalgustusega tahvel ning vastavalt lõikele 7 peab nimetatud tahvel olema kollasetaustaline ristkülikukujuline 900 mm laiune ja 600 mm kõrgune ning sellele peab olema kantud musta värvi 32 mm laiuse joonega 200 mm kõrgune kirje „SUUR VEOS”, kui suurveose laius on üle 3,5 m ning selle pikkus ületab liiklusseaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimat lubatud suurust. Lõige 11 sätestab, et saateautode ja eriveoste juhid ning reguleerijad tuleb varustada sidevahenditega. Menetlusaluse isiku enda ütlused kinnitavad, et saateauto ja eriveose vahel puudus võimalus suhelda – seega ei olnud need sõidukid ühendatud sidevahenditega. Samuti puudus saateautol vastav silt. Saateauto on vajalik liiklusohutuse pärast, mistõttu selle mittenõuetekohane kasutamine võrdub sisuliselt selle mittekasutamisega. Seega puudus kombainil New Holland CR9080 reg. nr-ga XXX koos heedrihaagisega nõuetele vastav saateauto, isegi juhul kui uskuda selle olemasolusse.

§ 80

lg 2 näeb ette, et kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada §-s 341 (erivedu) kehtestatud korras. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et K.K, juhtides masinrongi, mille laius ja pikkus ületasid lubatud määrasid, rikkus

§ 80lg 2, 3, MKM 08.06.2011.

a määruse nr 39 lisa 1 9 kood 1002 p 4 ja kood 1003 p 1f ning täitis sellega

§ 2611lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. K.K pani temale süüks arvatude teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. K.K selgitas, et oli teadlik saateauto vajalikkusest kombaini mõõtmete tõttu. Seega ta teadis, et nõuetekohase saateauto puudumisel ei või ta kombainiga teel liigelda, kuid tegi seda vaatamata sellele. KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 1 K.K tegu vastab

§ 261

lg-s 1 ettenähtud väärteokoosseisule ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 2611lg 1 järgi on võimalik karistuseks mõista rahatrahv kuni 200 trahviühikut.

Käesoleval juhul on K.K karistatud rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.K ei ole karistusregistrisse kantud. Kohtuväline menetleja on K.K karistanud sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt väiksema rahatrahviga. Seega on menetleja arvesse võtnud asjaolu, et K.K ei ole varasemaid õiguserikkumisi, samuti tema süü suurust. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega ning selle muutmiseks puudub alus. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.