lg 2 p 8, 9 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi; Rain Räägu (Rääk) süüdistus es
lg 2 p 4, 7, 8, § 169 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi lühimenetluses Kriminaalasja viis lahendamise Apellatsiooni esitaja Teised apellatsioonimenetluse pooled 1-15-10059 (14230102717; kirjalik menetlus süüdistatav Rain Rääk, süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Liis Toomsalu, süüdistatava L.M-i kaitsja vandeadvokaat Merike Allikmäe ringkonnaprokurör Diana Helila, süüdistatav L.M RESOLUTSIOON
lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ning karistati tähtajalise vangistusega 10 kuud; süüdi
lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja karistustati tähtajalise vangistusega 4 kuud.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. Ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates L.M-i karistuse ärakandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest. Rain Rääk tunnistati süüdi
lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ja karistati tähtajalise vangistusega 5 kuud; süüdi
järgi ja karistati tähtajalis e vangistusega 3 kuud; süüdi
lg 2 p-de 1 ja 2 järgi (episood 13.03.2013) ja karistati tähtajalise vangistusega 4 kuud.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 22.07.2014 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 5 kuud, suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust; süüdi
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 kuud.
lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele
lg 1 alusel moodustatud liitkaristus Tartu Maakohtu 22.07.2014 kohtuotsusega mõistetud karistusega, s.o 9 kuud vangistust täies ulatuses ning mõista liitkaristuste kogumis lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 3 kuud.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.04.2015 - 15.04.2015, s.o 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta 2 kuud 28 päeva, arvestades karistuse ärakandmist alates viimasest kinnipidamisest, s.o alates 16.11.2015. Harju Maakohtu 23.04.2015 määrusega muudetud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Menetluskuludena mõisteti L.M-ilt välja sundraha 645 eurot, määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 72 eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 168 eurot, ekspertiisi tegemisega (akt nr 12E-GE0996; akt nr 12E-GE0921; akt nr 12E-GE1000) tekkinud kulud kokku summas 798 eurot ja sõiduki Citroen C4 Picasso reg. nr XXX XXX toimetamisega Põhja prefektuuri territooriumile tekkinud kulust ½, s.o 19,20 eurot. Menetluskulud kokku 1702,20 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. R. Räägult mõisteti menetluskuludena välja sundraha 645 eurot, määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 216 eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 360 eurot, ekspertiisi tegemisega (akt nr 13E-GE0711) tekkinud kulu 57 eurot ning sõiduki Citroen C4 Picasso reg. nr XXX XXX toimetamisega Põhja prefektuuri territooriumile tekkinud kulust ½, s.o 19,20 eurot. Menetluskulud kokku 1297,20 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. 2
lg 2 p 4, 7, 8 alusel episoodi eest, mis oli toime pandud 24.03.2012, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, ajavahemikus 01.08.2012 kella 21.35 02.08.2012 kella 09.00, tungis sõiduki vasakpoolse esiukse ja tagumise luugi vasakpoolse aknaklaaside lõhkumise teel Tallinnas Pärnu mnt 24 asuvasse parklasse pargitud sõidukisse Ford Transit reg.nr. XXX XXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil JAM-le kuuluva seljakoti väärtusega 30 eurot, milles olid teksapüksid väärtusega 80 eurot, tööpüksid Würth väärtusega 100 eurot, spordijakk väärtusega 50 eurot, väike raadio väärtusega 15 eurot, multitööriist Leatherman väärtusega 200 eurot. Samuti võttis L.M nimetatud sõidukist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ-le M kuuluva fotoaparaadi, erinevad tööriistad Würth, töövesti ja tööpüksid. Samuti võttis L.M nimetatud sõidukist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil HTH-le kuuluvad päikeseprillid väärtusega 170 eurot, püksid väärtusega 80 eurot, püksirihma väärtusega 20 eurot ja sularaha summas 20 eurot. Sellise tegevusega tekitas L.M JAM-le kahju kokku summas 475 eurot ja HTH-le kokku summas 290 eurot; selles, et tema, olles toime pannud vargusi 24.03.2012 ja 01.08.2012 - 02.08.2012, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, ajavahemikus 30.08.2012 kella 21.30 - 31.08.2012 tungis sõiduki pagasiruumi aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas Pärnu mnt 24 asuvasse parklasse pargitud sõidukisse Renault Express reg.nr. XXXXXX, kust võttis võõra vallasjasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil RPDF-le kuuluva seljakoti väärtusega 30 eurot, milles olid kannatanule kuuluvad riided ja jalanõud koguväärtusega 150 eurot, väikese seljakoti koos riietega koguväärtusega 40 eurot. Samuti võttis L.M nimetatud sõidukist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil MNCMP-le kuuluva reisikohvri Samsonite väärtusega 70 eurot, milles olid kannatanule kuuluvad riided ja jalanõud koguväärtusega 300 eurot, raamatud koguväärtusega 30 eurot, MP - 3 mängija väärtusega 30 eurot, kosmeetikatooted koguväärtusega 70 eurot, epilaator väärtusega 30 eurot, väikese seljakoti väärtusega 25 eurot. Samuti võttis L.M nimetatud sõidukist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil JJCBP-le kuuluva spordikott väärtusega 10 eurot, kaks välikõvaketast väärtusega 160 eurot, digitaalse videokaameta Canon väärtusega 150 eurot, erinevad kaablid väärtusega 20 eurot, erinevad riided koguväärtusega 90 eurot, erinevad jalanõud koguväärtusega 110 eurot, suveniirid väärtusega 20 eurot, ühe pudeli portveini ja ühe pudeli viina koguväärtusega 15 eurot, toidulisandid väärtusega 10 eurot. Sellise tegevusega tekitas L.M RPDF-le kahju kokku summas 220 eurot, MNCMP-le summas 555 eurot ja JJCBP-le summas 585 eurot; selles, et tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 03.09.2012 ajavahemikus kella 00.30 - kella 11.00 tungis sõiduki vasakpoolse esiukse aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas XXX asuvasse pargitud sõidukisse Renault Traffic reg.nr. XXXXXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil NCB-le kuuluva seljakoti väärtusega 60 eurot, milles olid erinevad naiste riided S suurusega koguväärtusega 110 eurot, fotokaamera Nikon väärtusega 150 eurot, videomängija Sony Cam Corder väärtusega 450 eurot, diktofon Sony Voice Corder väärtusega 90 eurot, suveniirid (raamatud, võtmehoidjad, rinnamärgid) koguväärtusega 110 eurot ja DAL-le 3
lg 2 p 1, 4, 7, 8 alusel, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos L.M-iga ajavahemikus 13.03.2013 kella 20.00 - 14.03.2013 kella 07.00, viibides Tallinnas XXX asuva maja juures, võttis sealt võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil GS kasutuses olnud ja AS-le N kuuluva sõiduki Citroen C4 Picasso reg.nr. XXX XXX väärtusega 6000 eurot koos sõidukis olnud GS-le kuuluvate esemetega: seitse CD - plaati koguväärtusega 5 eurot ja elektrisaega MAKITA väärtusega 40 eurot. Seejärel sõitsid L.M ja R. Rääk nimetatud sõidukiga Tallinnas XXX asuva maja juurest kuni Tallinnas Koidu tänavani, kus L.M väljus sõidukist. Vastastikuse kokkuleppe alusel sõitis R. Rääk nimetatud sõidukiga edasi kuni Paldiskis asuva Maxima kaupluse juures asuvate korrusmajadeni. Seejärel sõitis R. Rääk 16.03.2013 nimetatud sõidukiga Paldiskist Tallinnas XXX asuva majani, kuhu ta sõiduki maha jättis; selles, et tema, olles 22.07.2014 karistatud Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 1, 2 järgi, seega isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, uuesti, 06.04.2015 ajavahemikus kella 00.15 - 00.30, ärandas XXX maja ette pargitud AT-le kuuluva sõiduki Audi 80 registrimärgiga XXX XXX, väärtusega 510 eurot. Nimetatud sõidukiga sõitis R. Rääk kuni Tamsalus Paide 3 asuva raudteeni, kuhu ta sõiduki avariilisena maha jättis; selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, uuesti, 06.04.2015 ajavahemikus kella 01.30 - kella 07.00, ärandas XXX maja ette pargitud MK-le kuuluva sõiduki Volkswagen Golf registrimärgiga XXX XXX, väärtusega 1000 eurot. Nimetatud sõidukiga sõitis R. Rääk kuni Tapa vallas XXX talust 300 meetri kaugusel asuva metsani, kuhu ta sõiduki maha jättis. 4
järgi vanema kuritahtliku kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Alates 01.01.2015 on tema poolt toimepandu kvalifitseeritav vanema teadva kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.
R. Räägule on süüdistus esitatud episoodides, millest osad on toime pandud enne viimast, Tartu Maakohtu 22.07.2014 süüdimõistvat kohtuotsust. Et menetlus ei ole veninud R. Räägu tegevuse tõttu, pole otstarbekas ega karistuse eesmärke silmas pidav praegusel hetkel niivõrd karmi karistuse mõistmine. Kaitsja ei nõustu ka 06.04.2015 episoodide eest mõistetud karistusega, mida vähendati lühimenetluse sätete kohaselt 6 kuulise vangistuseni. Kõnealustes episoodides on R. Räägu süü väike ja ta on toimepandut kahetsenud. 5.3. Süüdistatava L.M-i kaitsja palub enda apellatsioonis tühistada otsus L.M-i süüditunnistamises
Samuti palub teha asjas uus otsus, millega tühistada kohtuotsus süüdistatavale
lg 2 p 8, 9 järgi mõistetud karistuse osas, asendades 8 kuulise vangistuse üldkasuliku töö tundidega, s.o. 240 tundi, tähtajaga 2 aastat. Kaitsja leiab, et kohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. 13.03.2013 Citroen C4 Picasso omavolilise kasutamise episoodis ei ole L.M kahtlustatavana antud ütlustes ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Puuduvad tõendid, et ta oleks autot omavoliliselt kasutanud, ta ei ole kordagi auto rooli istunud ega autot juhtinud. Kaaskohtualuse R. Räägu ütlustest, kes tunnistas oma süüd, nähtub, et tema sai L.M-ilt auto võtmed ning tema juhtimisel sõideti Kristiinesse, tema otsustas auto viia Õismäele ja seal parkida, tema lukustas auto uksed ja pani võtme juhipoolse tagumise ratta peale. Seega vastupidiselt kohtu järeldusele, kuulus initsiatiiv antud kuriteos R. Räägule, L.M oli vaid kaasasõitja. Kohus on täielikult jätnud tähelepanuta kannatanu enda käitumise kui kuriteo soodusasjaolu, mis peaks süüdistatavate süü suurust vähendama. Kannatanu ei teadnud kuni auto kadumiseni, et kodus tal auto teist võtit ei ole. Puutuvalt mõistetud karistusse märgib apellant järgmist. Kuigi süüdistatav tunnistas oma süüd varguste toimepanemises ning väljendas puhtsüdamlikku kahetsust, arvestas kohus süüdistatava karistusandmeid ja sellele järgnevaid uusi varguse episoode ning järeldas, et süüdistatava jaoks on ainuke karistuse võimalus vangistus. Varguste eest mõistetav karistus peaks olema mitte vabadusekaotuslik, kuna süüdistatav on 14.05.2014 kohtu poolt vabastatud karistuse kandmisest seoses XXX haigusega. L.M-ile süüks pandud kuriteod on toime pandud üle kolme aasta tagasi. Kuigi otsuses on märgitud, et menetlushuvi selliste süütegude osas on oluliselt vähenenud, siis karistuse liigi ja määra valikul ei ole seda arvestatud, sest kohus pidas karistusena võimalikuks ainult reaalse vangistuse. Süüdistatavale on võimalik talle varguste eest mõistetud vangistuse 8 kuud asendamine üldkasuliku tööga 240 tundi tähtajaga 2 aastat. On võimalik, et mõistetud vangistust ei saa L.M tervise tõttu kanda, kuna ei kaitsjale ega kohtule pole teada tema kohtusse mitteilmumise põhjused, kuid kohtusse ilmumise takistuseks võis olla tema tervislik seisund. Mõistetud karistus ei vasta süüdistatava isikule ega kuriteo raskusele. Apellatsioonikohus on KrMS § 340 lg 1 kohaselt kohustatud tegema apellatsiooni taotlusest sõltumatult uue otsuse, kui ta tuvastab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis raskendab süüdistatava olukorda. 6. Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2016 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega 22. veebruarini 2016. Määratud tähtajaks apellatsioonimenetluse pooled kirjalikult seisukohti ega taotlusi ei esitanud. 6
MS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil, s .h ka süüdistatava ütlusel, ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja teeb seejärel süüdi- või õigeksmõistva kohtuotsuse. Samas ei tähenda süüdistatava poolt oma süü eitamine automaatselt seda, et ta tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Käesoleva kohtuasja materjalidest nähtub, et L.M ei ole ennast kahtlustatavana ülekuulamisel 13.03.2013 sõiduki Citroen C4 Picasso omavolilise kasutamise episoodis süüdi tunnistanud (kd I, lk 214-217). Samas on kaaskohtualuse R. Räägu ütlustega tõendatud, et koos L.M-iga läks ta maja juurde, kuhu oli pargitud halli värvi Citroen C4 Picasso, mille võtmed sai ta L.M-ilt . Nõustuda tuleb apellandiga selles, et sõidukit L.M ise ei juhtinud. Samas nähtub R. Räägu ütlustest sedagi, et L.M palus tal auto mõneks päevaks enda juurde jätta ja saades teda, et ta viis auto mõne päeva möödudes Õismäele, sai L.M tema peale pahaseks. Põhjendatult on maakohus osundanud otsuses tähelepanu tunnistaja HK ütlustele, kes ei ole L.M-ile ühtegi sõiduki võtit andnud. Olenemata sellest, et L.M ise ajavahemikul 13.03.2013-4.04.2013 sõidukit Citroen C4 Picasso ei juhtinud, puudub vaidlus selles, et R. Rääk ja L.M kasutasid ajutiselt võõrast vallasasja, millest mõlemad olid teadlikud. L.M oli teadlik sellest, et sõiduk Citroen C4 Picasso on varastatud. Seega ei ole tähtsust selles, kes oli sõiduki roolis ja kes kõrvalistmel või kes kui palju sõidukit omavoliliselt kasutas, kuna süüdistatavate ühetaoline käitumine vastab kaastäideviimise tunnustele, s.o võõra vallasasja omavolilisele ajutisele kasutamisele grupi poolt
Seega ei kinnita ükski tõend apellandi väiteid sellest, et autole kahju põhjustajaks oli kaaskohtualune ja et initsiatiiv kuriteo toimepanemiseks tuli mitte L.M-ilt, vaid just R. Räägult. Kohtukolleegium peab L.M-i kaitsja väiteid kannatanu GS käitumisest alusetuteks, mistõttu ei saa neid pidada ka L.M-i süü suurust vähendavateks asjaoludeks. Maakohus, mõistes L.M-i
10. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud
§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. 7
lg 1 järgi vangistusega 5 kuud, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud. Eelnevalt on teda varavastaste süütegude toimepanemise eest karistatud vangistusega. Vaatamata sellele ei ole tema suhtes eelnevalt kohaldatud karistused tema õiguskuulekust taganud. Inkrimineeritavad varavastased süüteod on ta toime pannud kavatsetult. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et R. Räägu süüd, arvestades kuriteo asjaolusid, ühe lõpule viidud varguse toimepanemist, millega ühele kannatanule tekitatud varaline kahju ei olnud suur, saab lugeda väikeseks, mistõttu on võimalik mõista talle karistus
Hinnates R. Räägu süü suurust
lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, on maakohus, arvestades muuhulgas asjaolu, et üks inkrimineeritavatest süüteo episoodidest on toime pandud enne ja kaks episoodi pärast eelmist kohtuotsust ja süü tunnistamist ning kahetsust, lugenud R. Räägu süüd keskmiseks. Kohtukolleegium sellega nõustub. Arvestades süüd kergendava asjaolu esinemisega on põhjendatud mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. R. Räägule liitkaristuse mõistmine on kooskõlas Riigikohtu lahendites nr 3-4-1-2-02 ja nr 3-1-1-2608 välja toodud põhimõtetega ja
Kohtukolleegium ei jaga ka L.M-i kaitsja seisukohta süüdistatavale
lg 2 p 8 ja 9 järgi mõistetud karistuse kergendamise ja liitkaristusena mõistetud 8 kuulise vangistuse asendamise osas üldkasuliku tööga. Karistusregistri väljavõtte (kd I tl 250-252, 1-15-10059) kohaselt on L.M-i korduvalt varavastaste süütegude toimepanemise eest karistatud. Uute samaliigiliste kuritegude toimepanemine süüdistatava poolt kinnitab kohtu veendumust, et varasemalt kohaldatud karistusliigid ei ole L.M-i õiguskuulekust taganud. Nähtuvalt ankeetandmetest puudub süüdistataval töökoht ja käesoleval ajal puuduvad andmed ka süüdistatava asukoha kohta. L.M-ile on esitatud süüdistus 4 varavastase süüteoepisoodi toimepanemises, millega tekitati märgatavat varalist kahju paljudele kannatanutele. Mõistetud karistus, mida vastavalt lühimenetluse sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra, vastab L.M-i süü suurusele. Kuigi kohus osundas otsuses asjaolule, et inkrimineeritavad süüteod on toime pandud ligi kolm aastat tagasi, millest tulenevalt on menetlushuvi selliste süütegude osas oluliselt vähenenud, nõustub kohtukolleegium maakohtu hinnanguga L.M-i süü keskmisest suurusest, kuid erinevalt apellandist leiab, et maakohtu poolt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõistetud karistus vastab
§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustele. Mõistes L.M-ile liitkaristusena 8 kuulise vangistuse, on maakohus jälgitavalt põhjendanud nii tähtajalise vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist ühes käitumiskontrollile allutamisega kui ka karistuse asendamise välistamist üldkasuliku tööga. Kuigi kehtiva
Seega puudub seaduse mõtte kohaselt käesolevas asjas igasugune võimalus L.M-i kaitsja taotluse rahuldamiseks L.M-ile mõistetud karistuse asendamise osas. 11. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 5 alusel määratud kaitsjatele tasu väljamaksmise taotlused apellatsioonimenetluses ning määras R. Räägu kaitsjale vandeadvokaat Liis Toomsalule välja maksta 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot ja L.M-i kaitsjale vandeadvokaat Merike Allikmäele välja maksta 48 eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.
MS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus nii süüdistatav R. Rääk kui tema ja kaaskohtualuse L.M-i määratud kaitsjad. Et kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse muutmata, jäävad määratud kaitsjate tasud apellatsioonide koostamise eest süüdistatavate endi kanda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.