← Eesti

1-15-2122/33

Obsah (9)§ 199§ 215§ 64§ 169§ 65§ 68§ 56§ 69§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-2122 (1-15-2122, 13230103353)) Kohtukoosseis Urmas Reino

§ 199

lg 2 p 8, 9 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi; Rain Räägu (Rääk) süüdistus es

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 169 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi lühimenetluses Kriminaalasja viis lahendamise Apellatsiooni esitaja Teised apellatsioonimenetluse pooled 1-15-10059 (14230102717; kirjalik menetlus süüdistatav Rain Rääk, süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Liis Toomsalu, süüdistatava L.M-i kaitsja vandeadvokaat Merike Allikmäe ringkonnaprokurör Diana Helila, süüdistatav L.M RESOLUTSIOON

  1. Harju Maakohtu
  2. jaanuari 2016 kohtuotsus L.M-i ja Rain Räägu suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
  3. Välja mõista Rain Räägult Eesti Vabariigi kasuks 72 (seitsekümmend kaks) eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot) määratud kaitsjale vandeadvokaat Liis Toomsalule makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  4. Välja mõista L.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot) määratud kaitsjale vandeadvokaat Merike Allikmäele makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  5. veebruaril 2016 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult kuulutamisest. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Harju Maakohtu
  7. jaanuari 2016 otsusega lühimenetluses tunnistati L.M süüdi

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ning karistati tähtajalise vangistusega 10 kuud; süüdi

§ 215

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja karistustati tähtajalise vangistusega 4 kuud.

§ 64lg 1 alusel suurendati raskeimat üksikkaristust ja mõisteti liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. Ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates L.M-i karistuse ärakandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest. Rain Rääk tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ja karistati tähtajalise vangistusega 5 kuud; süüdi

§ 169

järgi ja karistati tähtajalis e vangistusega 3 kuud; süüdi

§ 215

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi (episood 13.03.2013) ja karistati tähtajalise vangistusega 4 kuud.

§ 64lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks tähtajaline vangistus 9 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 22.07.2014 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 5 kuud, suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust; süüdi

§ 215lg 2 p 1 järgi (episoodid 06.04.2015) ja karistati tähtajalise vangistusega 9 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 kuud.

§ 65

lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele

§ 65

lg 1 alusel moodustatud liitkaristus Tartu Maakohtu 22.07.2014 kohtuotsusega mõistetud karistusega, s.o 9 kuud vangistust täies ulatuses ning mõista liitkaristuste kogumis lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 3 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.04.2015 - 15.04.2015, s.o 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta 2 kuud 28 päeva, arvestades karistuse ärakandmist alates viimasest kinnipidamisest, s.o alates 16.11.2015. Harju Maakohtu 23.04.2015 määrusega muudetud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Menetluskuludena mõisteti L.M-ilt välja sundraha 645 eurot, määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 72 eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 168 eurot, ekspertiisi tegemisega (akt nr 12E-GE0996; akt nr 12E-GE0921; akt nr 12E-GE1000) tekkinud kulud kokku summas 798 eurot ja sõiduki Citroen C4 Picasso reg. nr XXX XXX toimetamisega Põhja prefektuuri territooriumile tekkinud kulust ½, s.o 19,20 eurot. Menetluskulud kokku 1702,20 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. R. Räägult mõisteti menetluskuludena välja sundraha 645 eurot, määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 216 eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 360 eurot, ekspertiisi tegemisega (akt nr 13E-GE0711) tekkinud kulu 57 eurot ning sõiduki Citroen C4 Picasso reg. nr XXX XXX toimetamisega Põhja prefektuuri territooriumile tekkinud kulust ½, s.o 19,20 eurot. Menetluskulud kokku 1297,20 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. 2

(9)DNA ekspertiisi nr 13E-GE0421 tegemisega tekkinud kulu 798 eurot jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. L.M-ilt mõisteti tsiviilhagide katteks välja NCB kasuks 970 eurot, DAL kasuks 430 eurot, RPDF kasuks 220 eurot, MNCMP kasuks 550 eurot ning JJCBP kasuks 585 eurot. L.M-ilt ja R. Räägult mõisteti solidaarselt välja GS tsiviilhagi katteks 2035,21 eurot. R. Räägult mõisteti tsiviilhagide katteks välja AT kasuks 410 eurot, MK kasuks 450 eurot ning AI kasuks 309 eurot solidaarselt T.I-ga , kes on Harju Maakohtu 02.06.2015 otsusega 1-154227 süüdi mõistetud ja kellelt on eelmärgitud tsiviilhagi välja mõistetud Harju Maakohtu 02.06.2015 otsusega täies ulatuses. 2. L.M oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 21.06.2012 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 alusel episoodi eest, mis oli toime pandud 24.03.2012, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, ajavahemikus 01.08.2012 kella 21.35 02.08.2012 kella 09.00, tungis sõiduki vasakpoolse esiukse ja tagumise luugi vasakpoolse aknaklaaside lõhkumise teel Tallinnas Pärnu mnt 24 asuvasse parklasse pargitud sõidukisse Ford Transit reg.nr. XXX XXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil JAM-le kuuluva seljakoti väärtusega 30 eurot, milles olid teksapüksid väärtusega 80 eurot, tööpüksid Würth väärtusega 100 eurot, spordijakk väärtusega 50 eurot, väike raadio väärtusega 15 eurot, multitööriist Leatherman väärtusega 200 eurot. Samuti võttis L.M nimetatud sõidukist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ-le M kuuluva fotoaparaadi, erinevad tööriistad Würth, töövesti ja tööpüksid. Samuti võttis L.M nimetatud sõidukist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil HTH-le kuuluvad päikeseprillid väärtusega 170 eurot, püksid väärtusega 80 eurot, püksirihma väärtusega 20 eurot ja sularaha summas 20 eurot. Sellise tegevusega tekitas L.M JAM-le kahju kokku summas 475 eurot ja HTH-le kokku summas 290 eurot; selles, et tema, olles toime pannud vargusi 24.03.2012 ja 01.08.2012 - 02.08.2012, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, ajavahemikus 30.08.2012 kella 21.30 - 31.08.2012 tungis sõiduki pagasiruumi aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas Pärnu mnt 24 asuvasse parklasse pargitud sõidukisse Renault Express reg.nr. XXXXXX, kust võttis võõra vallasjasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil RPDF-le kuuluva seljakoti väärtusega 30 eurot, milles olid kannatanule kuuluvad riided ja jalanõud koguväärtusega 150 eurot, väikese seljakoti koos riietega koguväärtusega 40 eurot. Samuti võttis L.M nimetatud sõidukist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil MNCMP-le kuuluva reisikohvri Samsonite väärtusega 70 eurot, milles olid kannatanule kuuluvad riided ja jalanõud koguväärtusega 300 eurot, raamatud koguväärtusega 30 eurot, MP - 3 mängija väärtusega 30 eurot, kosmeetikatooted koguväärtusega 70 eurot, epilaator väärtusega 30 eurot, väikese seljakoti väärtusega 25 eurot. Samuti võttis L.M nimetatud sõidukist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil JJCBP-le kuuluva spordikott väärtusega 10 eurot, kaks välikõvaketast väärtusega 160 eurot, digitaalse videokaameta Canon väärtusega 150 eurot, erinevad kaablid väärtusega 20 eurot, erinevad riided koguväärtusega 90 eurot, erinevad jalanõud koguväärtusega 110 eurot, suveniirid väärtusega 20 eurot, ühe pudeli portveini ja ühe pudeli viina koguväärtusega 15 eurot, toidulisandid väärtusega 10 eurot. Sellise tegevusega tekitas L.M RPDF-le kahju kokku summas 220 eurot, MNCMP-le summas 555 eurot ja JJCBP-le summas 585 eurot; selles, et tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 03.09.2012 ajavahemikus kella 00.30 - kella 11.00 tungis sõiduki vasakpoolse esiukse aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas XXX asuvasse pargitud sõidukisse Renault Traffic reg.nr. XXXXXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil NCB-le kuuluva seljakoti väärtusega 60 eurot, milles olid erinevad naiste riided S suurusega koguväärtusega 110 eurot, fotokaamera Nikon väärtusega 150 eurot, videomängija Sony Cam Corder väärtusega 450 eurot, diktofon Sony Voice Corder väärtusega 90 eurot, suveniirid (raamatud, võtmehoidjad, rinnamärgid) koguväärtusega 110 eurot ja DAL-le 3

(9)kuuluva seljakoti väärtusega 60 eurot, milles olid erinevad naiste riided M suurusega koguväärtusega 150 eurot, digitaalne kaamera Fuji koos lisaseadmetega, mälukaartidega, patareidega ja laadijatega koguväärtusega 110 eurot, suveniirid (raamataud, võtmehoidjad) koguväärtusega 110 eurot. Sellise tegevusega tekitas L.M NCB-le kahju kokku summas 970 eurot ja DAL-le kokku summas 430 eurot; selles, et tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 03.09.2012 ajavahemikus kella 00.30 - kella 11.00 tungis sõiduki vasakpoolse esiukse aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas XXX asuvasse pargitud MRM vastutavas kasutuses olnud sõidukisse Renault Traffic reg.nr. XXXXXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil GAG-le kuuluva GPS seadme TomTom, ühe pudeli alkohoolset jooki Šoti viski väärtusega 45 eurot, kolm blokki suitsu Marlboro koguväärtusega 115 eurot ja EDM-le kuuluva objektiivi Rokinon väärtusega 250 eurot, objektiivi Canon väärtusega 150 eurot, fotoaparaadi varustust (laadijad, juhtmed, patareid, filtrid) koguväärtusega 300 eurot, kaamerakoti Lowepro väärtusega 75 eurot, suveniirid koguväärtusega 50 eurot, deebet- ja krediitkaardid. Sellise tegevusega tekitas L.M GAG kahju summas 160 eurot ja EDM-le summas 825 eurot. Veel süüdistatakse L.M-i selles, et tema, olles 03.09.2012 toime pannud varguse, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos R. Räägiga, ajavahemikus 13.03.2013 kella 20.00 14.03.2013 kella 07.00, viibides Tallinnas XXX asuva maja juures, võttis sealt võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil GS kasutuses olnud ja AS-le N kuuluva sõiduki Citroen C4 Picasso reg.nr. XXX XXX väärtusega 6000 eurot koos sõidukis olnud GS-le kuuluvate esemetega: seitse CD - plaati koguväärtusega 5 eurot ja elektrisaega MAKITA väärtusega 40 eurot. Seejärel sõitsid L.M ja R. Rääk nimetatud sõidukiga Tallinnas XXX asuva maja juurest kuni Tallinnas Koidu tänavani, kus L.M väljus sõidukist. Vastastikuse kokkuleppe alusel sõitis R. Rääk nimetatud sõidukiga edasi kuni Paldiskis asuva Maxima kaupluse juures asuvate korrusmajadeni. Seejärel sõitis R. Rääk 16.03.2013 nimetatud sõidukiga Paldiskist Tallinnas XXX asuva majani, kuhu ta sõiduki maha jättis. 3. R. Rääk oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles karistatud Lääne - Viru Maakohtu 11.04.2005 otsusega

§ 199

lg 2 p 1, 4, 7, 8 alusel, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos L.M-iga ajavahemikus 13.03.2013 kella 20.00 - 14.03.2013 kella 07.00, viibides Tallinnas XXX asuva maja juures, võttis sealt võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil GS kasutuses olnud ja AS-le N kuuluva sõiduki Citroen C4 Picasso reg.nr. XXX XXX väärtusega 6000 eurot koos sõidukis olnud GS-le kuuluvate esemetega: seitse CD - plaati koguväärtusega 5 eurot ja elektrisaega MAKITA väärtusega 40 eurot. Seejärel sõitsid L.M ja R. Rääk nimetatud sõidukiga Tallinnas XXX asuva maja juurest kuni Tallinnas Koidu tänavani, kus L.M väljus sõidukist. Vastastikuse kokkuleppe alusel sõitis R. Rääk nimetatud sõidukiga edasi kuni Paldiskis asuva Maxima kaupluse juures asuvate korrusmajadeni. Seejärel sõitis R. Rääk 16.03.2013 nimetatud sõidukiga Paldiskist Tallinnas XXX asuva majani, kuhu ta sõiduki maha jättis; selles, et tema, olles 22.07.2014 karistatud Tartu Maakohtu poolt

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi, seega isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, uuesti, 06.04.2015 ajavahemikus kella 00.15 - 00.30, ärandas XXX maja ette pargitud AT-le kuuluva sõiduki Audi 80 registrimärgiga XXX XXX, väärtusega 510 eurot. Nimetatud sõidukiga sõitis R. Rääk kuni Tamsalus Paide 3 asuva raudteeni, kuhu ta sõiduki avariilisena maha jättis; selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, uuesti, 06.04.2015 ajavahemikus kella 01.30 - kella 07.00, ärandas XXX maja ette pargitud MK-le kuuluva sõiduki Volkswagen Golf registrimärgiga XXX XXX, väärtusega 1000 eurot. Nimetatud sõidukiga sõitis R. Rääk kuni Tapa vallas XXX talust 300 meetri kaugusel asuva metsani, kuhu ta sõiduki maha jättis. 4

(9)Veel süüdistatakse R. Rääku selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, grupis koos T.I-ga ajavahemikul 09.03.2014 kell 21.30 - 10.03.2014 kell 01.40 läksid Paldiskis XXX asuva maja keldrisse ja sisenesid seejärel korteri põrandas olevalt augult katte eemaldamise teel Paldiskis XXX asuvasse korterisse ning võtsid sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AI-le kuuluva LCD televiisori Samsung maksumusega 259 eurot ja mobiiltelefoni NOKIA maksumusega 20 eurot. Varastatud televiisori müüsid R. Rääk ja T.I Tallinnas kohtueelse menetlusega tuvastamata isikule. Varastatud mobiiltelefoniga tegid R. Rääk ja T.I arve 30 eurot, tekitades seega AI-le kahju kokku 309 eurot; samuti selles, et tema, isikuna kellelt Viru Maakohtu 04.05.2011 otsusega mõisteti alates 01.05.2011 tütar KM ülalpidamiseks MM (käesoleval ajal L) kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatis igakuiselt 139,01 eurot ning kes on teadlik kohtuotsusest ja igakuise elatise väljamõistmisest, on peale selle väljamõistmist tasunud elatist vaid üksikutel kordadel ja oluliselt väiksemates summades, kuigi ta on töövõimeline, teinud tööd ja saanud tulu. Kuni 01.01.2015 oli R. Räägu poolt toimepandu kvalifitseeritav

§ 169

järgi vanema kuritahtliku kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Alates 01.01.2015 on tema poolt toimepandu kvalifitseeritav vanema teadva kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.

  1. Maakohtu kohtuistungile süüdistatav L.M ei ilmunud. Temale saadetud kohtukutse tagastati kohtule märkega, et eluruumi üürileandja andmetel seisuga 04.12.2015 viibib süüdistatav juba pool aastat Saksamaal. Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna teabehaldusbüroo rahvusvahelise ametiabi teenistuse kirjast nähtuvalt on L.M 20.06.2015 kinni peetud Saksamaal, kahtlustatavana varavastase kuriteo toimepanemises ning viibis vahi all 13.08.2015- 07.01.
  2. Pärast vabastamist ei ole Saksamaa ametivõimudele tema asukoht teada, registri andmetel puudub tal kindel elukoht. Seega saab järeldada, et L.M viibis Eesti Vabariigis veel 14.04.2015 kui kirjutas alla lühimenetluse taotlusele ja ka 14.05.2015 kui teda karistati Harju Maakohtu otsusega väärteo toimepanemise eest arestiga. Pärast seda on ta lahkunud Eesti Vabariigist ja on küllaldane alus arvata, et ta on asunud kohtusse ilmumisest kõrvale hoiduma. Kohus leidis, et L.M-i asukoha kindlakstegemiseks on tehtud piisavaid jõupingutusi, kuid et andmed tema asukoha kohta puuduvad, ei ole võimalik tagada tema osavõttu kriminaalasja kohtulikust menetlusest. Et kriminaalasi on kohtu menetluses lühimenetluses, millise menetluse vormi korral ei saa nii või teisiti tõendamiseseme kohta tõendeid enam koguda ja kriminaalasi lahendatakse kriminaaltoimiku materjalide põhjal, leidis kohus, et kohtulik arutamine on võimalik ka süüdistatava osavõtuta. Süüdistatava kaitseõigus on tagatud kaitsja osavõtu näol. Kokkuvõtvalt asus kohus seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist kogu esitatud süüdistuse mahus.
  3. Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus süüdistatav R. Rääk, tema kaitsja ja süüdistatava L.M-i kaitsja. 5.
  4. Süüdistatav R. Rääk möönab enda apellatsioonis, et on karistuse ära teeninud, kuid arvestades tema seisundit 6.04.2015, leiab, et mõistetud karistus on liiga range. Selgitab, et enne sõiduauto Audi ärandamist oli lisaks alkoholile tarvitanud ka peotäie rahusteid ning peale avarii sooritami st oli šokis, ka Tamsalus Volksvagen Golfi ärandamisest ei mäleta midagi. Politseisse läks vabatahtlikult ja tunnistas puhtsüdamlikult oma teod üles. Palub muuta talle mõistetud karistust, asendades selle ÜKT-ga, lühendades või mõista osaliselt tingimisi. 5

(9)5.2. R. Räägu kaitsja vaidlustab apellatsioonis otsuse süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Leiab, et R. Räägule mõistetud karistus on põhjendamatult range, mistõttu palub maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas tühistada ja mõista süüdistatavale kergem karistus. Jättes tähelepanuta süüdistatava istungil väljendatud kahetsuse ja asjaolu, et tema süü antud tegude toimepanemisel pole suur, ei ole kohus järginud karistuse mõistmisel

§ 56lg 1 sätestatut.

R. Räägule on süüdistus esitatud episoodides, millest osad on toime pandud enne viimast, Tartu Maakohtu 22.07.2014 süüdimõistvat kohtuotsust. Et menetlus ei ole veninud R. Räägu tegevuse tõttu, pole otstarbekas ega karistuse eesmärke silmas pidav praegusel hetkel niivõrd karmi karistuse mõistmine. Kaitsja ei nõustu ka 06.04.2015 episoodide eest mõistetud karistusega, mida vähendati lühimenetluse sätete kohaselt 6 kuulise vangistuseni. Kõnealustes episoodides on R. Räägu süü väike ja ta on toimepandut kahetsenud. 5.3. Süüdistatava L.M-i kaitsja palub enda apellatsioonis tühistada otsus L.M-i süüditunnistamises

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista ta õigeks.

Samuti palub teha asjas uus otsus, millega tühistada kohtuotsus süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi mõistetud karistuse osas, asendades 8 kuulise vangistuse üldkasuliku töö tundidega, s.o. 240 tundi, tähtajaga 2 aastat. Kaitsja leiab, et kohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. 13.03.2013 Citroen C4 Picasso omavolilise kasutamise episoodis ei ole L.M kahtlustatavana antud ütlustes ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Puuduvad tõendid, et ta oleks autot omavoliliselt kasutanud, ta ei ole kordagi auto rooli istunud ega autot juhtinud. Kaaskohtualuse R. Räägu ütlustest, kes tunnistas oma süüd, nähtub, et tema sai L.M-ilt auto võtmed ning tema juhtimisel sõideti Kristiinesse, tema otsustas auto viia Õismäele ja seal parkida, tema lukustas auto uksed ja pani võtme juhipoolse tagumise ratta peale. Seega vastupidiselt kohtu järeldusele, kuulus initsiatiiv antud kuriteos R. Räägule, L.M oli vaid kaasasõitja. Kohus on täielikult jätnud tähelepanuta kannatanu enda käitumise kui kuriteo soodusasjaolu, mis peaks süüdistatavate süü suurust vähendama. Kannatanu ei teadnud kuni auto kadumiseni, et kodus tal auto teist võtit ei ole. Puutuvalt mõistetud karistusse märgib apellant järgmist. Kuigi süüdistatav tunnistas oma süüd varguste toimepanemises ning väljendas puhtsüdamlikku kahetsust, arvestas kohus süüdistatava karistusandmeid ja sellele järgnevaid uusi varguse episoode ning järeldas, et süüdistatava jaoks on ainuke karistuse võimalus vangistus. Varguste eest mõistetav karistus peaks olema mitte vabadusekaotuslik, kuna süüdistatav on 14.05.2014 kohtu poolt vabastatud karistuse kandmisest seoses XXX haigusega. L.M-ile süüks pandud kuriteod on toime pandud üle kolme aasta tagasi. Kuigi otsuses on märgitud, et menetlushuvi selliste süütegude osas on oluliselt vähenenud, siis karistuse liigi ja määra valikul ei ole seda arvestatud, sest kohus pidas karistusena võimalikuks ainult reaalse vangistuse. Süüdistatavale on võimalik talle varguste eest mõistetud vangistuse 8 kuud asendamine üldkasuliku tööga 240 tundi tähtajaga 2 aastat. On võimalik, et mõistetud vangistust ei saa L.M tervise tõttu kanda, kuna ei kaitsjale ega kohtule pole teada tema kohtusse mitteilmumise põhjused, kuid kohtusse ilmumise takistuseks võis olla tema tervislik seisund. Mõistetud karistus ei vasta süüdistatava isikule ega kuriteo raskusele. Apellatsioonikohus on KrMS § 340 lg 1 kohaselt kohustatud tegema apellatsiooni taotlusest sõltumatult uue otsuse, kui ta tuvastab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis raskendab süüdistatava olukorda. 6. Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2016 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega 22. veebruarini 2016. Määratud tähtajaks apellatsioonimenetluse pooled kirjalikult seisukohti ega taotlusi ei esitanud. 6

(9)Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 7. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses apellatsioonide väidetega ja kriminaaltoimiku materjalidega leiab, et vaidlustatud otsus R. Räägule ja L.M-ile karistuse mõistmise osas on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonides esitatud argumendid ei anna alust maakohtu poolt mõistetud karistuste muutmiseks. Samuti ei anna L.M-i kaitsja apellatsiooni argumendid alust L.M-i õigeksmõistmiseks

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi.

  1. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatu pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Apellatsioonides korratakse põhimõtteliselt samu seisukohti, mida kaitsjad esitasid juba maakohtu istungil.
  2. Kohtukolleegium ei saa nõustuda L.M-i kaitsjaga selles, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mistõttu tuleb L.M süüdistuses

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi õigeks mõista. Kr

MS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil, s .h ka süüdistatava ütlusel, ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja teeb seejärel süüdi- või õigeksmõistva kohtuotsuse. Samas ei tähenda süüdistatava poolt oma süü eitamine automaatselt seda, et ta tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Käesoleva kohtuasja materjalidest nähtub, et L.M ei ole ennast kahtlustatavana ülekuulamisel 13.03.2013 sõiduki Citroen C4 Picasso omavolilise kasutamise episoodis süüdi tunnistanud (kd I, lk 214-217). Samas on kaaskohtualuse R. Räägu ütlustega tõendatud, et koos L.M-iga läks ta maja juurde, kuhu oli pargitud halli värvi Citroen C4 Picasso, mille võtmed sai ta L.M-ilt . Nõustuda tuleb apellandiga selles, et sõidukit L.M ise ei juhtinud. Samas nähtub R. Räägu ütlustest sedagi, et L.M palus tal auto mõneks päevaks enda juurde jätta ja saades teda, et ta viis auto mõne päeva möödudes Õismäele, sai L.M tema peale pahaseks. Põhjendatult on maakohus osundanud otsuses tähelepanu tunnistaja HK ütlustele, kes ei ole L.M-ile ühtegi sõiduki võtit andnud. Olenemata sellest, et L.M ise ajavahemikul 13.03.2013-4.04.2013 sõidukit Citroen C4 Picasso ei juhtinud, puudub vaidlus selles, et R. Rääk ja L.M kasutasid ajutiselt võõrast vallasasja, millest mõlemad olid teadlikud. L.M oli teadlik sellest, et sõiduk Citroen C4 Picasso on varastatud. Seega ei ole tähtsust selles, kes oli sõiduki roolis ja kes kõrvalistmel või kes kui palju sõidukit omavoliliselt kasutas, kuna süüdistatavate ühetaoline käitumine vastab kaastäideviimise tunnustele, s.o võõra vallasasja omavolilisele ajutisele kasutamisele grupi poolt

§ 215lg 2 p 2 mõttes.

Seega ei kinnita ükski tõend apellandi väiteid sellest, et autole kahju põhjustajaks oli kaaskohtualune ja et initsiatiiv kuriteo toimepanemiseks tuli mitte L.M-ilt, vaid just R. Räägult. Kohtukolleegium peab L.M-i kaitsja väiteid kannatanu GS käitumisest alusetuteks, mistõttu ei saa neid pidada ka L.M-i süü suurust vähendavateks asjaoludeks. Maakohus, mõistes L.M-i

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi süüdi, on andnud L.M-i käitumisele õige juriidilise hinnangu.

10. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. 7

(9)Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-91-07 p-s 6.6 märkinud, et seadus Seega on kohus kohtumenetluse poolte taotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu ja igal juhul peab kohus karistuse mõistmist põhjendama selliselt, et kohtu seisukoha kujunemine oleks otsuse lugejale arusaadav, põhjendatud ja jälgitav. Käesolevas asjas on maakohus, erinevalt R. Räägu ja süüdistatavate kaitsjate seisukohtadest, R. Räägule ja L.M-ile mõistetud karistusena vangistuse mõistmist ja selle karistusmäära piisavalt põhjendanud, leides, et R. Räägu ja L.M-i isikut arvesse võttes, on nende suhtes võimalik saavutada karistuse eesmärgid üksnes vabadust piiravat karistust mõistes. Kohtukolleegium sellega nõustub. R. Rääk on isik, kellel on käesoleval ajal kolm kehtivat kriminaalkaristust ning keda on viimati karistatud Tartu Maakohtu 22.07.2014 otsusega

§ 215

lg 1 järgi vangistusega 5 kuud, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud. Eelnevalt on teda varavastaste süütegude toimepanemise eest karistatud vangistusega. Vaatamata sellele ei ole tema suhtes eelnevalt kohaldatud karistused tema õiguskuulekust taganud. Inkrimineeritavad varavastased süüteod on ta toime pannud kavatsetult. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et R. Räägu süüd, arvestades kuriteo asjaolusid, ühe lõpule viidud varguse toimepanemist, millega ühele kannatanule tekitatud varaline kahju ei olnud suur, saab lugeda väikeseks, mistõttu on võimalik mõista talle karistus

§ 199lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Hinnates R. Räägu süü suurust

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, on maakohus, arvestades muuhulgas asjaolu, et üks inkrimineeritavatest süüteo episoodidest on toime pandud enne ja kaks episoodi pärast eelmist kohtuotsust ja süü tunnistamist ning kahetsust, lugenud R. Räägu süüd keskmiseks. Kohtukolleegium sellega nõustub. Arvestades süüd kergendava asjaolu esinemisega on põhjendatud mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. R. Räägule liitkaristuse mõistmine on kooskõlas Riigikohtu lahendites nr 3-4-1-2-02 ja nr 3-1-1-2608 välja toodud põhimõtetega ja

§ 56lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega.

Kohtukolleegium ei jaga ka L.M-i kaitsja seisukohta süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 8 ja 9 järgi mõistetud karistuse kergendamise ja liitkaristusena mõistetud 8 kuulise vangistuse asendamise osas üldkasuliku tööga. Karistusregistri väljavõtte (kd I tl 250-252, 1-15-10059) kohaselt on L.M-i korduvalt varavastaste süütegude toimepanemise eest karistatud. Uute samaliigiliste kuritegude toimepanemine süüdistatava poolt kinnitab kohtu veendumust, et varasemalt kohaldatud karistusliigid ei ole L.M-i õiguskuulekust taganud. Nähtuvalt ankeetandmetest puudub süüdistataval töökoht ja käesoleval ajal puuduvad andmed ka süüdistatava asukoha kohta. L.M-ile on esitatud süüdistus 4 varavastase süüteoepisoodi toimepanemises, millega tekitati märgatavat varalist kahju paljudele kannatanutele. Mõistetud karistus, mida vastavalt lühimenetluse sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra, vastab L.M-i süü suurusele. Kuigi kohus osundas otsuses asjaolule, et inkrimineeritavad süüteod on toime pandud ligi kolm aastat tagasi, millest tulenevalt on menetlushuvi selliste süütegude osas oluliselt vähenenud, nõustub kohtukolleegium maakohtu hinnanguga L.M-i süü keskmisest suurusest, kuid erinevalt apellandist leiab, et maakohtu poolt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõistetud karistus vastab

§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustele. Mõistes L.M-ile liitkaristusena 8 kuulise vangistuse, on maakohus jälgitavalt põhjendanud nii tähtajalise vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist ühes käitumiskontrollile allutamisega kui ka karistuse asendamise välistamist üldkasuliku tööga. Kuigi kehtiva

§ 69lg 1 kohaselt võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku § -s 73 või 74 sätestatud 8

(9)korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga, peab kohtukolleegium vajalikuks osundada kaitsja tähelepanu asjaolule, et arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. L.M maakohtu istungile ei ilmunud ja kohtul puudub süüdistatava nõusolek karistuse asendamiseks

§ 69lg 1 alusel.

Seega puudub seaduse mõtte kohaselt käesolevas asjas igasugune võimalus L.M-i kaitsja taotluse rahuldamiseks L.M-ile mõistetud karistuse asendamise osas. 11. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 5 alusel määratud kaitsjatele tasu väljamaksmise taotlused apellatsioonimenetluses ning määras R. Räägu kaitsjale vandeadvokaat Liis Toomsalule välja maksta 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot ja L.M-i kaitsjale vandeadvokaat Merike Allikmäele välja maksta 48 eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

§ 185lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse Kr

MS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus nii süüdistatav R. Rääk kui tema ja kaaskohtualuse L.M-i määratud kaitsjad. Et kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse muutmata, jäävad määratud kaitsjate tasud apellatsioonide koostamise eest süüdistatavate endi kanda.

  1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  2. jaanuari 2016 kohtuotsuse L.M-i ja Rain Räägu suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola Meelika Aava Pavel Gontšarov 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.