Obsah (7)

§ 424§ 68§ 65§ 69§ 75§ 83§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-8749 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Tali, Sten Lind Kri

§ 424järgi Harju Maakohtu 21.

detsembri 2015 aasta otsus üldmenetluses Süüdistatav ja kaitsja Prokurör Ringkonnaprokurör Rainer Amur Süüdistatav J.G, ik: XXX, varem kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 2 päeva. Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Apelleeritud kohtuotsus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 21. detsembri 2015 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-15-8749 J.G süüdistuses

§ 424järgi muutmata. 2. Apellatsioonid jätta rahuldamata. 3. Kr

MS § 185 lg 2 alusel välja mõista J.G-lt Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks 72,00( seitsekümmend kaks) eurot. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 või NORDEA PANK EE401700017002872300 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. J.G süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 08.05.2015 kella 13.40 ajal Tallinnas Pärnu mnt-l ja Suvila tänaval mootorsõidukit Opel Zafira registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis (1.08 mg/l). Sellise käitumisega rikkus J.G liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõudeid. J.G pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas J.G’i

§ 424

järgi süüdi ja karistuseks mõistis vangistuse 1 (üks) aasta.

§ 68

lg 1 kohaselt arvas karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust (kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.05. - 09.05.2015), kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg.2 kohaselt suurendas mõistetud karistust 18.08.2014 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta võrra ning mõistis liitkaristuseks J.G-le 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendas J.G-le mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga 718 tundi, mille tegemise ajaks määras tähtaja 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustas J.G täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 ja p 8 kohaselt kohustas J.G käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeeris tahtliku kuriteo toimepanemise vahendi - mootorsõiduk Opel Zafira registreerimismärgiga XXXXX koos võtmega (asub Tallinn, Rahumäe 6/1). APELLATSIOONID:

1. Kaitsja leiab, et Harju Maakohtu otsus ei ole põhjendatud J.G mootorsõiduki Opel Zafira registreerimismärgiga XXXXXX konfiskeerimise osas. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi ja seletas, et 08.05.
2. a pidas politsei ta kinni, ebakindla sõitmise tõttu. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt auto on talle vajalik, sest ta omab talumaad Läänemaal, mis asub Tallinnast üle 100 km kaugusel, suurest teest 6 km eemal ja kuna tema põlv valutab, on sellist vahemaad raske jalgsi käia, ühistransport küla vahel ei sõida. Tema teine sõiduk on väga vana ja ei ole sõidukõlblik. Isiku süü ei olnud suur. Oluline on silmas pidada, et süüdistatav ei pannud toime mingisuguseid joobes juhtimisega kaasnevaid muid rikkumisi, tegemist oli üksnes ebakindla ja aeglase sõidustiiliga. Nimetatud asjaolu on kahtlemata isiku süü suuruse üheks peamiseks näitajaks. Tema joobeaste ületas küll piirmäära, millest algab kriminaalvastutus, kuid tegemist ei olnud veel raske joobega. Kohus on J.G süüdi tunnistanud

§ 424

järgi, toomata seejuures esile mingeid asjaolusid, mida arvestades võiks J.G süüd lugeda suureks. Süüdistatav ei ole põhjustanud oma tegudega kuigivõrd ohtlikke olukordi liikluses. Samuti tuleks arvestada J.G teo ohtlikkuse hindamisel asjaolu, et süüdistatav juhib sõidukit juba alates 1964-ndast aastast ja tal on viimaste aastateni olnud täiesti puhas karistusregister, seega on J.G ilmselt kogenud ja korrektse sõidustiiliga autojuht. Süüdistatava võimaliku edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine on tulevikuprognoos, mida tuleks hinnata andmete alusel, mis on olemas tema senise käitumise kohta. Nähtuvalt karistusregistrist on süüdistataval üks kehtiv kriminaalkaristus ja üks kehtiv väärteokaristus. Eeltoodu alusel ei saa väita, et J.G näol oleks tegemist isikuga, kelle suhtes on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi. Käesoleval juhul tuleb eelkõige rõhutada isikuga seonduvaid asjaolusid. Nimelt J.G ei ole enam noor inimene. Tegemist on pensionäriga, kes kogu elu on käitunud laitmatult, teinud eeskujulikult tööd, lisaks täitnud ka veel ühiskondlikke kohustusi ja saanud selle eest korduvalt tunnustatud. Samuti ei saa tähelepanuta jätta J.G elus aset leidnud kurbi ja raskete tagajärgedega sündmusi, mis võisid olla liigse alkoholi tarvitamise põhjuseks. Ilmselgelt J.G enam oma eluajal nendest vahenditest mida ta veel suudab teenida, uut mootorsõidukit ei jõua osta. Süüdistatava suhtumine toimepandusse on oluline kõigi karistusliku tähendusega meetmete kohaldamisel, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Arvestades Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-37-07 toodud seisukohti, ei ole käesolevas kriminaalasjas esile toodud asjaoludel raskema meetme – vara konfiskeerimise – kohaldamine proportsionaalne ega õigustatud. Kuivõrd konfiskeerimine on karistusõigusliku tähendusega meede ja isikule on mõistetud

§ 424

järgi raskemaliigiline karistus – 1-aastane vangistus, asendades selle ÜKT-ga, siis praegusel juhul sõiduki konfiskeerimine on põhjendamatult raske ja ebaproportsionaalne meede. Karistuse eesmärke on võimalik saavutada ka ilma isiku õiguste sedavõrd intensiivse riiveta. Konfiskeerimise tagamiseks arestitud mootorsõiduk Opel Zafira registreerimismärgiga XXXXXX tuleb vabastada aresti alt ning tagastada J.G-le. Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2, 4; 340 lg 2 p 6 kaitsja palub t ühistada Harju Maakohtu

1. detsembri
2. a otsus J.G mootorsõiduki Opel Zafira registreerimismärgiga XXXXXX konfiskeerimise osas. Teha uus otsus, millega jätta konfiskeerimata J.G mootorsõiduk Opel Zafira registreerimismärgiga XXXXXX koos võtmega; vabastada nimetatud mootorsõiduk aresti alt ning tagastada J.G-le.
3. Süüdistatav märgib apellatsioonis, et tema maakodu asub Tallinnast 110 km kaugusel, suurelt teelt välja 6 km. Kaupluseni on samuti 6 km. Tal on suur koer keda bussi ei lubata, seetõttu on auto vajalik. Tal oli töötrauma. Saab 70 aastaseks. Elab pensionist, seega pole võimalik uut autot muretseda. Palub eelnevat arvestada ja auto talle tagastada. PROKURÖRI SEISUKOHT:
4. Prokurör leiab, et maakohus on piisavalt põhjendanud mootorsõiduki konfiskeerimise vajadust. Prokurör nõustub maakohtu selgitustega, need on arusaadavad ja mõistetavad. Palub jätta apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega, apellatsioonidega ja prokuröri seisukohaga leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad. Kaitsja ja süüdistatav on vaidlustanud kohtuotsuse vaid J.G-le kuuluva sõiduauto Opel Zafira konfiskeerimise osas. Isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks. Seetõttu on mootorsõiduk

§-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend. Kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub eseme või aine kasutamise intensiivsusest ning selle ohtlikkusest, sealhulgas tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemiseks. Maakohus on viidanud asjakohaselt Riigikohtu lahendites korduvalt ( nr 3-1-1-88-15) sedastatule, et omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on põhjendatud vaid juhul, kui on alust arvata, et sõidukit purjuspäi juhtinud inimene paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus Seega peab kohus esitama tulevikuprognoosi joobeseisundis autot juhtinud inimese edasise käitumise kohta. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on J.G karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest

§ 424järgi Pärnu Maakohtu 18.08.2014 aasta otsusega.

Nimetatud fakti tõendab karistusregistri õiend ja kohtuotsus. Otsusega karistati J.G vangistusega, kohaldati

§ 73sätteid ja määrati 3 aastane katseaeg.

Sama otsusega kohaldati tema suhtes ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 7 kuuks ( t.lk. 22-23). Vaidlustatud kriminaalasjas oli esitatud talle süüdistus selles, et 08.05.2015 aastal juhtis J.G jällegi mootorsõidukit kriminaalkaristust kaasatoovas alkoholijoobes. Seega pani analoogse ohtliku kuriteo toime talle kohtu poolt määratud katseajal. J.G oli kahtlustatavana üle kuulatud ja seega oli ta teadlik, et tema suhtes on menetluses liiklusalase süüteoga kriminaalasi. Samuti arestiti konfiskeerimise tagamiseks talle kuuluv sõiduk( t.lk. 24-25, 27-28). Eelnimetatud asjaolu aga ei mõjutanud süüdistatavat õigusekuulekalt käituma. Vastavalt karistusregistri õiendile ja süüdistatava enda ütlustele juhtis ta mootorsõidukit uuesti 05.09.2015 aastal, mil tal ei olnud juhtimisõigus taastatud. Kolleegium leiab, et J.G ei mõjutanud liiklusalastest süütegudest loobuma ka leebema lisakaristuse kohaldamine, mistõttu kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et J.G on oma käitumisega näidanud, et on alust arvata, et ka tulevikus võib ta toime panna liiklusalaseid süütegusid, sh. ka alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise. Kaitsja poolt apellatsioonis viidatud asjaolusid on maakohus juba karistuse mõistmisel arvestanud ja on mõistnud karistuse alla keskmist sanktsioonis ettenähtud karistusmäära ning on asendanud vangistuse üldkasuliku tööga. Apellantide väited maakohtu poolset põhjendust J.G edaspidise käitumise prognoosi osas ei kummuta. Kaitsja apellatsioonis viidatud asjaolu, et J.G poolt alkoholijoobes sõiduauto juhtimine ei toonud kaasa raskeid tagajärgi nähtub juba süüdistusest, samas kolleegiumi veendumuse kohaselt on alkoholijoobes sõiduki juhtimine alati ohtlik nii sõitjale endale kui ka kaasliiklejatele. Sõiduki vajalikkuses osas viitab kolleegium MTA andmetele( t.lk. 20), mille kohaselt on J.G omanduses veel sõidukeid. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 , 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 21. detsembri 2015 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. 8. RÕS korras õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses kaitsjatasu hüvitamist maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsiooni koostamise eest kokku 1,5 tundi, summas koos käibemaksuga 72 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt taotletud summat saab pidada KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes põhjendatuks ning hüvitamisele kuuluvaks. KrMS § 185 lg 2 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse kohtuotsus muutmata, jäävad menetluskulud isiku kanda kelle huvides apellatsioon on esitatud. Antud juhul on kaitsja poolt esitatud apellatsioon J.G huvides, mistõttu jääb õigusabiga seotud kulu J.G kanda. (allkirjastatud digitaalselt)