) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, s.o summas 480 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et P.S juhtis mootorsõidukit, sooritas vasakpööret ja ei andnud teed temast möödasõidul olevale juhile ja sõitis talle ette. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS XXX, XXX ja tervisekahjustuse XXX. Väärteootsusest nähtub, et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h sündmuskoha ja sõiduki vaatlusprotokollidega koos nende lisadega, tunnistajate ütlustega, menetlusaluse isiku ütlustega ning muude asjas kogutud materjalidega. Oma sellise tegevusega rikkus P.S
lg 5 p 3 /Mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on 2 4-16-1336 kvalifitseeritav
lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis puudusid. Vastulauset pole esitatud. Väärteootsusest nähtuvalt on menetluse käigus kogutud materjalidega tõendatud, et menetlusalune isik pani toime temale väärteoprotokollis inkrimineeritud
nõuete rikkumise, väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ning karistatav. Samuti nähtub otsusest, et teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi käitumises liiklusõnnetuse tekitamisega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi väärteoasjas kogutud materjalidest ei nähtu. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja P.S-ile
KAEBUSE SISU 18.02.2016.a esitas P.S kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihli 27.01.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,013329 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks, kuivõrd puuduvad väärteo tunnused. Kaebuse kohaselt P.S ei ole nõus kohtuvälise menetleja otsusega ning leiab, et kogutud materjale on hinnatud ühekülgselt ja mitteobjektiivselt. Kaebaja ja tunnistajate ütlustest nähtub, et P.S juhtis mootorsõidukit ning sooritas vasakpööret ristmikul eelnevalt lülitades sisse vasakpoolse signaali, millega teavitas teisi liikluses osalevaid juhte sellest, et soovib pöörata ristmikul vasakule. Kaebaja on seisukohal, et määratud karistus tuleb tühistada, P.S ei ole süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises ning leiab, et liiklusõnnetus toimus teise juhi süül, kes rikkus
Kaebaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas ning lõpetada väärteomenetlus, kuivõrd P.S-i teos puuduvad väärteo tunnused. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et kui ta oli sooritanud pöörde Punasele tänavale, lähenes tema autole mikrobuss, mis andis signaali. Pani sisse suunatule, vaatas tahavaatepeeglisse, alustas aeglaselt vasakpööret, nägi kõrval peeglist lähenevat mootorrattast, mis oli veel kaugelt, ei jõudnud rohkem midagi teha, jäi seisma, toimus kokkupõrge. Kaebaja ütluste kohaselt oli mikrobuss umbes 100 m kaugusel, jõudis rahulikult keerata Punasele tänavale. Ei oodanud, et keegi võiks välja ilmuda, mootorrattur oli väga tihedalt kaebaja sõiduki kõrval, kaebaja nägi teda tagant, küljeklaasist ei näinud. Kaebaja täpsustas, et mootorratturit nägi ta tagant, siis kui pööret alustas, mootorrattur oli sellel hetkel juba vastassuuna vööndis. Kaebaja selgitas, et tema sai aru, et ta takistas mikrobussi liikumist ning sellepärast lasi mikrobussi juht talle signaali. 3 4-16-1336 Tunnistaja XXX märkis 28.03.2016.a toimunud kohtuistungil, et autode rivi seisis ees, hakkas mööduma sellest vasakult poolt ning kaubik keeras järsult ette, toimus kokkupõrge. Tunnistaja täpsustas, et kokkupõrge toimus enne ristmiku. Enne manöövri alustamist, veendus, et see on ohutu, muidu poleks selle manöövri tegemist alustanud. Tunnistaja täpsustas, et kui tal oleks olnud võimalus kokkupõrget vältida või pidurdada, oleks ta seda teinud. Samuti lisas tunnistaja, et ükski autojuht ei andnud märku, et soovib alustada manöövri tegemist. Tunnistaja XXX märkis 09.05.2016.a toimunud kohtuistungil, et tema oli kaebaja sõidukis kaasreisija, keerates Punasele tänavale, vasakul pool mingeid sõidukeid polnud, keerama hakati vaikselt, kuna sõiduk oli koormaga. Ees oli ülekäigurada, kus jalakäijad hakkasid ületama teed, lastes jalakäijad üle, tuli tagant mikrobuss, kes hakkas signaali andma. Ei jõudnud kiirendada, kuivõrd pidid keerama vasakule. Selleks, et keerata vasakule, juht keeras natukene, pidurdas, kuna nägi suurel kiirusel lähenevat mootorratast. Tunnistaja täpsustas, et tema nägi mootorratturit sellel hetkel, kui see sõidukist kõrvale lendas. Tunnistaja mäletamist mööda, pani kaebaja suunatule sisse enne vasakpöörde tegemist. Tunnistaja märkis, et tõenäoliselt nad takistasid tagant tulevat mikrobussi, kuivõrd viimane lasi signaali. Tunnistaja XXX märkis 09.05.2016.a toimunud kohtuistungil, et Lasnamäe Centrumi tagant keeras välja kastiga Volkswagen, keeras talle ette, mille tulemusel pidi tunnistaja peaaegu seisma jääma. Volkswagen ei andnud talle teed, pidi tegema äkkpidurduse. Kuivõrd mootorrattur nägi, et ees on midagi toimunud, asus ta möödasõitu sooritama, sellel ajal kui mootorrattur ja kastiauto olid kõrvuti, alustas kastiauto vasakule pööramist, keeras mootorratturile peale ja viimane kukkus. Tunnistaja selgitas, et mootorrattur sooritas möödasõitu sama raja peal, ei ületanud pidevat joont. Ütlustest nähtuvalt oli mootorrattur pakiauto kõrval, natukene juhiuksest tagapool, kokkupõrke hetkel. Kastiauto tekitas tunnistaja auto liikumisel takistuse ning sellepärast andis tunnistaja ka signaali, et juhtida kastiauto juhi tähelepanu sellele, et ta teeb midagi valesti, ta ei andnud teed ning seetõttu pidi tunnistaja pidurdama. Kaebaja esindaja asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada, kuivõrd P.S ei ole liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Ta sooritas kõik toimingud enne manöövrit korrektselt. Liiklusõnnetuses on süüdi mootorrattur, kes rikkus
Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tehtud otsus on õige ja P.S-ile inkrimineeritud rikkumine on leidnud täiesti tõendamist. Liiklusõnnetus toimus sellepärast, et P.S oli liikluses tähelepanematu ning ei märganud tema taga vähemkaitstud liiklejat.
lg 3 p 6 ei kohalda käesolevas asjas, kuivõrd mootorrattur oli jõudnud juba peaaegu möödasõidu lõpetada, ta oli jõudnud sõiduki kõrvale, kui talle otsa sõideti. Ohu ilmnedes oli mootorrattas juba peaaegu jõudnud tema ees olevast sõidukist mööduda. Määratud karistus on proportsionaalne, arvestades, et kaebaja põhjustas nii varalise kui ka tervisekahjustused. Tervisekahjustused olid väga tugevad, on põhjendatud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et P.S-i 18.02.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihli 27.01.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,013329 tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel. 4 4-16-1336 V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest nähtub, et P.S ei tunnista väärteo toimepanemist, leiab, et sooritas manöövri õigesti. Liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi mootorrattur, kes ei järginud
. Kohus sellise P.S-i poolt esitatud väitega ei nõustu ning leiab, et P.S-ile inkrimineeritud väärtegu on leidnud tõendamist järgmiste kohtu poolt uuritud tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millest nähtub asjaolu, et VW Crafter Dokal r/n XXX sai liiklusõnnetuse tagajärjel vigastada vasakpoolne esikülg. Mootorrattal Suzuki DL 650A r/n XXX sai liiklusõnnetuses vigastada parempoolne külg, vigastada sai ka mootorratturi jakk. Mootorrattur toimetatud ITK’sse. Samuti nähtub, et sõidutee oli korras, püsikattega, tasane, kuiv ning erielementideta. Ka nähtub, et VW sooritas vasakpööret, põrkas kokku mootorrattaga, mis oli VW’ist möödasõidul; fototabeliga, millest nähtub asjaolu, et VW Crafter Doka on esimese ja teise rea peal, suunaga teisele reale. Nähtuvad VW vigastused. Pidevajoone algus; skeemiga kokkupõrke toimumisest, nähtub VW asukoht ning ala, mis on kaetud sõiduki detailidega ja VW esirehvi juures olev kuivanud pori; õnnetusjuhtumi registreerimise dokumendiga, millest nähtuvalt toimus 25.08.2015.a kella 09:06 ajal Punane tn 74 juures sõiduk VW ja mootorratta vahel kokkupõrge. Nimelt sooritas VW juht samal ajal kui mootorrattur oli temast möödasõidul vasakpöörde; sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga, mille kohaselt toimetati mootorrattas Rahumäe tee hoiukohta; sõiduki vaatlusprotokolliga, millest nähtuvad VW vigastused ja nimelt vasakpoolsel tagauksel on kriimustused ning nühkejäljed on muuhulgas vasakpoolsel esiuksel, tahavaatepeeglil, esiporitiival, esirehvil, veljel. Purunenud on vasakpoolne tahavaatepeegel ning vasakpoolne suunatuli on lahti; fototabeliga sõiduki Suzuki kohta, millest nähtub asjaolu, et mootorratta vasakpoolne külg on tugevasti kriimustatud. Samuti on vigastatud parempoolne esisuunatuli; XXXi epikriisiga, millest nähtuvad, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis isikul kannaja jalamurd ning muude tarsaalluude (kannaluude) murd. Raviks määrati operatsioon. Lodiluu fragmendid fikseeriti dorsaalpinnale asetatud lukustatava plaadiga; ekspertiisimäärusega, millega sooviti saada teada, milline on kannatanu tervisekahjustus, kas see on eluohtlik ning kui kaua kestab ravi; ekspertiisiakti ning eksperdi arvamusega, mille kohaselt kannatanul olevad tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, ravi kestab tavalise kulu korral rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud ning vigastused võisid tekkida 25.08.2015.a toimunud liiklusõnnetuse käigus; õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta, mille kohaselt on ekspertiisi maksumuseks KES § 274 p 2 alusel 84 eurot; väärteoprotokolliga, mille kohaselt P.S rikkus
lg 5 p 3 nõudeid, mis on kvalifitseeritav
lg 1 järgi ning karistusregistri väljavõttega, millest nähtuvalt P.S puuduvad karistused. Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et P.S juhtis mootorsõidukit, sooritas vasakpööret ja ei andnud teed temast möödasõidul olevale juhile ja sõitis talle ette, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju ning tervisekahjustuse. 5 4-16-1336 Kohus on seisukohal, et P.S-i poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab
lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/. Kohus leiab, et P.S pani väärteo toime hooletusest, sest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pannud tähele, et mootorrattur on juba tema mootorsõiduki kõrval ning ta ei saa hakata sooritama vasakpööret. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on väitnud, et tegelikkuses põhjustas liiklusõnnetuse mootorrattur, kes ei järginud
lg 3 p 2, 3 ja 6 nõudeid.
lg 3 kohaselt peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku vasakpöördeks, möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid ning tal on võimalik tagasi reastuda, ohustamata ja takistamata juhti, kelle sõidukist mööda sõidetakse.
lg 4 kohaselt kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kohtus on tuvastamist leidnud, et mootorrattur alustas möödasõitu enne, kui kaebaja alustas oma manöövrit, kuivõrd ta oli selle alustamise ohutuses veendunud. Antud asjaolu on leidnud tõendamist nii tunnistaja XXX ütlustega, kes kinnitas kohtuistungil, et ükski autojuht ei andnud märku, et soovib alustada manöövri tegemist. Samuti kinnitas tunnistaja XXX, et ta ei oleks hakanud möödasõitu tegema, kui ta ei oleks olnud eelnevalt veendunud, et see on ohutu. Tunnistaja XXX on kinnitanud kohtuistungil, et kui kaebaja VW hakkas vasakpööret sooritama oli mootorrattas juba kaubiku kõrval, natukene juhiuksest tagapool. Lisaks märgib kohus, et tunnistaja XXX alustas möödasõitu mikrobussist, kokkupõrke hetkel oli ta juba kaebaja kaubiku kõrval, mida kinnitab ka tunnistaja XXX. Seega kokkupõrke hetkeks oli mootorrattur läbinud juba päris pikka vahemaa, kuivõrd ta pidi mööduma mikrobussist kui ka kaebaja VW. Sellest saab järeldada üheselt, et mootorrattur oli möödasõitu lõpetamas ning selle äkiline katkestamine ei oleks tõenäoliselt olnud ohutu. Lisaks on oluline märkida, et kaebaja on kohtuistungil antud ütlustes märkinud, et ta nägi kaebajat tahavaatepeeglist, kuid küljepeeglist teda ei näinud ning sellel hetkel oli mootorrattur juba möödasõidul. Seega kaebaja oma ütlustega kinnitas, et tema enne oma manöövri alustamist nägi, et mootorrattur sooritab juba möödasõitu, ometi otsustas ta ikkagi asuda teostama oma vasakpööret. Niisamuti kui kaebaja nägi mootorratturit tahavaatepeeglist, kuid küljepeeglist ei näinud, annab alust järeldada, et sellel hetkel oli mootorrattur juba kaubiku kõrval ning n.n pimenurgas. Kaebaja on kohtuistungil kinnitanud, et ta on teadlik pimenurgast, ta ei oodanud, et keegi sealt välja ilmub, samuti lisanud, et mootorrattur oli väga tihedalt tema sõiduki kõrval. Seega oleks kaebaja igal juhul pidanud enne 6 4-16-1336 manöövri alustamist vaatama ka üle õla, et veenduda enda manöövri ohutuses. Seega kohus nõustub siin kohal kohtuvälise menetleja seisukohaga, et
ei kohaldu käesolevas asjas.
lg 1 p 1 kohaselt ei tohi vastassuunavööndi kaudu juht mööda sõita kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 51 lõikes 3 nimetatud tingimused ning ristmikul ja ristmiku vahetus läheduses sellele suubuval teel, välja arvatud selline ristmik, kus teistest suundadest lähenevatel juhtidel on tee andmise kohustus. Kohtus on tunnistaja XXX andnud ütlusi, et kokkupõrge toimus enne ristmiku, seda asjaolu kinnitab ka väärteomaterjalides olev fototabel. Kuivõrd kohus leidis, et mootorratturi möödasõit oli lubatud, ta oli möödasõitu tehniliselt juba lõpetamas (oli VW küljel), siis ei ole
Mootorrattur veendus eelnevalt, et tema poolt möödasõidu alustamine on ohutu, keegi ei ole andnud märku vasakpöördeks, kaebaja ütluste kohaselt nägi, et mootorrattur on vastassuuna vööndis ning sooritab möödasõitu.
lg 1 kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. Kohtus on leidnud tõendamist, et tunnistaja XXX liikus lubatud kiiruse piires. Seda kinnitab nii tunnistaja XXX kui ka tunnistaja XXX ise. Samuti on leidnud kinnitamist asjaolu, et kaebaja oma tegevusega takistas tunnistaja XXX, mille tulemusena pidi viimane tegema äkkpidurduse. Kaebaja ja tunnistaja XXX on märkinud, et mootorrattur ületas kiirust. Samas on tunnistaja XXX kohtuistungil antud ütlustes märkinud, et tema nägi mootorratturit sellel hetkel, et kui see sõidukist kõrvale lendas. Seega ei saanud tunnistaja XXX ega kaebaja kohe kuidagi eeldada, et mootorrattur ületas kiirust. Kiiruse osas on andnud ütlusi ka tunnistajad XX ja XXX, kes mõlemad on kohtuistungil antud ütlustes märkinud, et kiirus ei olnud suurem lubatust, pigem oli kiirus isegi alla lubatud kiiruse. Antud asjaolu kinnitavad ka väärteoasjas olevad materjalid. Seega ei ole ühegi esitatud tõendiga leidnud kinnitust kaebaja väide, et tunnistaja XXX poolt juhitud mootorratta kiirus oli lubatust tuntavalt suurem, selline väide on asjakohatu ja paljasõnaline. Oluline on märkida, et kaebaja tekitas oma tegevusega (pööre Punasele tänavale) liiklusohtliku olukorra. Seda kinnitas ka tunnistaja XXX, kes oli selle tagajärjel sunnitud tegema äkkpidurduse. Kuivõrd tunnistaja XXX nägi, et ees olevad autod seisavad või liiguvad väga aeglaselt, otsustas ta liiklusõnnetuse vältimiseks alustada möödasõitu. Seda asjaolu ilmestab tunnistaja XXX ütlused, et pidurdades tõmbas ta paremasse äärde, et mitte ohustada mootorratturit. Seega kohtu hinnangul, oli mootorratturi möödasõit õigustatud ja põhjendatud. Kaebaja on kohtuistungil antud ütlustes märkinud, et ta vaatas peeglist mootorrattas on veel kaugel, ei jõudnud midagi teha, toimus kokkupõrge. Tunnistaja XXX on lisanud, et juht keeras vasakule ning koheselt pidurdas. Sellistest kohtuistungil antud ütlustest saab järeldada, et mootorrattur oli arvatust lähemal ning kaebaja hindas kaugust valesti, kuivõrd külgpeeglist ta mootorratturit ei näinud. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole vaidluse all see, kas kaebaja lülitas sisse suunatule või mitte, vaidlus on selles, kas mootorrattur oleks pidanud oma möödasõidu katkestama. Kohus eelpool selgitas, miks mootorratturi möödasõit oli õigustatud, kus mootorrattur paiknes kui kaebaja alustas vasakpöörde sooritamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul toimus liiklusõnnetus sellepärast, et kaebaja ei olnud liikluses tähelepanelik. Seda asjaolu iseloomustab kaebaja ütlus, et ta ei oodanud, et „pimenurgast“ võiks keegi välja ilmuda. Kaebaja ei olnud piisavalt tähelepanelik ja hoolas ning selle tagajärjel toimus liiklusõnnetus. Kohus on seisukohal, et P.S-ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades (tuleb arvestada tervisekahjustuse tekitamisega, mis annab tunnistajale siiani tunda). Kohus leiab, et kaebuse 7 4-16-1336 lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.