lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahvi summas 80 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 2 (kahe) kuu jooksul võrdsetes osades (40 eurot igas kuus) alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Vaidlustatud otsuse sisu: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Riina Veesalu 09.05.2016.a koostas väärteoasjas nr 2302,16,006685 otsuse, millises märgiti, et A.K 09.05.2016 kella 17:35 ajal Odra tänaval, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit, millel puudus korrektselt kinnitatud riiklik registreerimismärk sõiduki esiosal. Menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse § 76 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 205 järgi. Kiirmenetluse otsuse nr 10220151450146 kohaselt on menetlusaluse isiku süü tõendatud videosalvestusega. Võttes arvesse eelpool märgitut määras kohtuväline menetleja
lõike 1 alusel A.K le LS § 205 alusel rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses s.o summas 300 eurot.
lg 2 alusel on rahatrahv määrtatud ositi tasumisele ning viimase osa tasumise tähtpäevaks on märgitud 07.08.2016.a. Kohtumenetluse poolte seisukohad 20.05.2016.a laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale A.K esitatud kaebus eelpool märgitud kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteootsusele. Kohtule esitatud kaebuses märgib A.K,et 09.05.2016 õhtupoolikul kui ta sõitis mööda Filtri teed (Tallinnas) kukkus auto esiosa küljest registreerimismärk, ta pani selle auto esiklaasi taha ning sõitis edasi. Registreerimismärk oli kindlasti loetav vähemalt 40m kauguselt. Registreerimismärk tagaosal oli oma paigal. A.K sõiduk peatati politsei poolt Odra tänaval ning politseinikele ei meeldinud, et registreerimismärk oli auto esiklaasi taga. Ähvardades autoloa ära võtmisega sunniti teda nõustuma kiirmenetlusega. Esitatud kaebuses A.K-leiab, et LS § 205 rakendatakse vaid juhul, kui riiklikku registreerimismärki üldse ei ole või autol on võõras registreerimismärk. Liiklusseaduses ei ole ühtegi sõna selle kohta, et liiklusmärk peab olema kinnitatud korrektselt. Kaebaja leiab, et seaduse sätte eesmärgiks on mootorsõidukite õige identifitseerimine ning tema sõiduk oli lihtsalt identifitseeritav, sest registreerimismärk tagaosal oli õigel paigal ja esiosal asetses registreerimismärk loetavana esiklaasi taga. Seoses eeltooduga leiab kaebaja, et tema suhtes ei tohi rakendada LS § 205 ja määrata rahatrahvi, kuivõrd tema teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebuse esitaja palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse 09.05.2016.a koostatud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,16,006685 ning lõpetada väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 sätestatud alusel. Kaebaja nõustus kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus arvamuses leiab, et väärteoasja menetlemisel ei ole vääralt kohaldatud menetlus- või materiaalõiguse norme ning kohtuvälise menetleja poolt koostatud kiirmenetluse otsus on seaduslik ning põhjendatud. Kohtuväline menetleja märkis, et vaidlus on selles, kas sõiduki esiklaasi taha paigutatud registreerimismärki saab käsitleda registreerimismärgile esitatud nõuete täitmisena või mitte. Eeltoodust tulenevalt juhtis kohtuväline menetleja tähelepanu majandus – ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määrusele nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõudeid ning nõuded varustusele“ lisa 1, mille kood 101 lg 2 sätestab, et registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimedal ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt. Kood 101 lg 3 kohustab M ja N kategooria sõidukil ühe registreerimismärgi kinnitama sõiduki ette ja teise direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. Seega leiab kohtuväline menetleja, et kaebuse esitaja sõiduk kuulub MKM määruse alusel kategooriasse, millel peavad registreerimismärgid olema nõuetekohaselt kinnitatud nii ees kui ka taga. 2 Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebaja poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 205 järgi ning alused kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ning menetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alused puuduvad. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud A.K esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nimetatud soovi on avaldanud nii kohtuväline menetleja kui ka kaebuse esitaja. Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile, kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 205 ettenähtud süüteo toimepanemist. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 09.05.2016 juhtis A.K mootorsõidukit BMW 530D registrimärgiga XXX, millel sõiduki esiosa registreerimismärk oli paigutatud esiklaasi taha. Nimetatud asjaolu on tõendatud A.K juhitud sõidukist tehtud videosalvestusega aga ka kaebaja enda ütlustega. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et selliselt paigutatud numbrimärki tuleb käsitleda registreerimismärgile esitatud nõuete rikkumisena, see ei ole igas olukorras nähtav ega teeni sõiduki identifitseerimise eesmärki. 09.05.2016 kiirmenetluse otsuses on lisaks LS § 76 lg 1 tehtud nõuetekohased viited MKM 13.06.2011 määrusele nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“, selle lisale 1 kood 101 ning ka asjaolule, et tegemist oli pärast 01.01.1997 liiklusregistrisse kantud sõidukiga. Arvestades, et kaebaja juhitud sõiduk BMW 528D reg. märgiga XXX kanti Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt liiklusregistrisse 2004 aastal M1 kategooria sõidukina peavad sellel olema eelpool nimetatud MKM määruse ja selle Lisa 1 kohaselt kinnitatud registreerimismärgid nii sõiduki ette kui taha. Seega väärteomaterjalidega on tõendamist leidnud, et kaebaja rikkus ülalnimetatud nõudeid ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 205 järgi. Karistusseadustik (edaspidi
) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.
Kohus leiab, et LS § 205 järgi kvalifitseeritava teo pani süüdistatav toime hooletusest, kuivõrd enne sõidu alustamist peab juht veenduma sõiduki korrasolekus. 3 Kohus olles tutvunud väärteoasja materjalidega leiab, et puuduvad V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Seega kohtu hinnangul on selliselt käitudes A.K toime pannud LS §-is 205 ettenähtud väärteo. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Riina Veesalu, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis V™S § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Kohus ei pea põhjendatuks menetlus lõpetada V™S § 30 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi. Oluline on rõhutada vajadust käituda liikluses vastavalt kehtestatud normidele. Karistuse määramine LS § 205 näeb põhikaristusena ette riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 205 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, antud juhul 100 trahviühikut. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtuväline menetleja on määranud A.K-le karistuse sanktsiooni keskmise määra lähedasena, s.o rahatrahvi 75 trahviühikut. Siinkohal juhib kohus tähelepanu asjaolule, et LS § 205 kehtivusalas on nii need juhid, kelle sõidukil registreerimismärgid üldse puuduvad, numbrimärgid on kinnitamata nii ees kui taga või ka need juhid, kes oma sõidukile on kinnitanud identifitseerimise vältimiseks näiteks võõrad registreerimismärgid. Nende juhtide süü suurus on aga erinev. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja ütluste kohaselt kukkus registreerimismärk sõidukilt Filtri teel ning ta peeti kinni Odra tänaval. Seega ei saa öelda, et isik oleks rikkumise toime pannud pika aja jooksul või tema eesmärk ei olnud jõuda sihtkohta, kus oleks olnud võimalik autol tekkinud viga parandada. Samuti kahtleb kohus, kas sellisel juhul oleks pidanud juht kasutama puksiirabiteenust, sest muud võimalust sõidukit liiklusest eemaldamiseks ilma sellega sõitmata ilmselgelt ei ole. Lisaks tuleb arvestada, et registreerimismärk oli puudu üksnes sõiduki esiosalt. Samuti ei ole menetlusalust isikut varasemalt sarnase teo toimepanemise eest karistatud. Mistõttu kohtu hinnangul on A.K süü keskmisest oluliselt väiksem, mistõttu talle mõistetud karistust tuleb vähendada. 4 Kaebaja näol ei ole tegemist isikuga, kes süstemaatiliselt rikuks liiklusnõudeid. Menetlusalust isikut on varem karistatud kriminaalkorras joobes juhtimise eest, millega seoses määratud katseaja on ta edukalt läbinud. Samuti on viimati väärteokorras mõistetud rahatrahv kiiruse ületamise eest tasutud. Seega arvestades menetlusaluse isiku süü suurust, mis on väike ja raskendavate asjaolude puudumist, tuleks asuda seisukohale, et on olemas kõik eeldused karistuse määramiseks ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku mõjutamiseks piisavaks karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Selline karistus on kohtu arvates küllaldane, et süüdlasele meelde tuletada liiklusnõuetest kinnipidamise kohustust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Karistades menetlusalust isikut rahatrahviga 20 trahviühikut ehk 80 eurot, peab kohus
lg 2 alusel võimalikuks määrata rahatrahvi tasumise ositi, s.o 2 kuu jooksul otsuse jõustumisest, tasudes igas kuus 40 eurot. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.