← Eesti

4-16-1353/11

Obsah (4)§ 66§ 15§ 2§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mail 2016. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-16-1353 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi

§ 66lg 2 alusel määrata rahatrahv tasumisele ositi 3 (kolme) kuu jooksul.

1 Alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb K.V tasuda igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot.

  1. K.V kaebus rahuldada osaliselt.
  2. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
  3. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. I. Menetluse käik Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Kristo Jõks koostas 10.02.2016 kiirmenetluse otsuse (tl 3) selle kohta, et 10.02.2016 kell 14.48 Tartu linnas Ringtee 25a Jalaka ja Võru tänava vahel juhtis K.V mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul 20.01.2016 kell 18.34 kuni 10.02.2016 kell 06.51, 14.01.2016 kell 11.20 kuni 14.01.2016 kell 11.34 ning 14.01.2016 kell 21.30 kuni 14.01.2016 kell 21.36 ei ole juht kandnud juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisolekuaega ja puhkeaega ega esita ka tõendit tegevuste kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele 561/2006, rikkude juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Sellega rikku K.V liiklusseaduse (edaspidi LS) § 131 lg-s 1 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 (edaspidi määrus nr 165/2014) artikkel 34 nõudeid ning pani toime LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Lõuna prefektuur karistas K.V LS § 217 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. K.V esitas 23.02.2016 kohtule kaebuse, milles palub Lõuna prefektuuri 10.02.
  4. a kiirmenetluse otsuse nr 10220151289139 tühistada ja väärteomenetluse lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja tuvastas vääralt faktilised asjaolud ning andis toimunule väära õigusliku kvalifikatsiooni. Ta selgitas politseinikele, et oli alates 20.01.2016 haiguslehel, mistõttu ei ole ta sõidumeerikut kasutanud ja juhikaardile andmeid sisestanud. Kui kohus jõuab järeldusele, et otsus on õige, siis palub ta kohtul vähendada rahatrahvi suurust. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja palus kohtuistungil jätta kaebuse rahuldamata ja kiirmenetluse otsuse muutmata. K.V rikkus LS § 131 lg 1 toodud nõudeid, mis viitab Euroopa 2 nõukogu määrusele nr 3821/
  5. Juhil on kohustus juhikaardile manuaalse sisestamise teel salvestada oma eelnevad tegevused. Samuti rikkus juht Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artiklist 34 tulenevaid nõudeid, muu tegevus tuleb juhil registreerida. Eestis on välja töötatud blankett, kus on lahtrid haiguslehe ja puhkuste kohta. See peab olema juhil kaasas. II. Kohtuotsuse põhjendused V™S § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris K.V väärteo LS § 217 lg 1 järgi, mille alusel karistatakse mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Kiirmenetluse otsuse andmetel rikkus K.V LS § 131 lg 1 nõudeid, mis sätestab, et mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) mällu salvestatud andmete järgi. Samuti rikkus ta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 34 nõudeid. Kõigepealt märgib kohus, et nõukogu määrus nr 3821/85 on tunnistatud kehtetuks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 04.02.
  6. a määrusega nr 165/2014, mistõttu järgnevalt viitab kohus vaid kehtivale määrusele nr 165/
  7. Vaidlust ei ole selles, et K.V juhtis 10.02.2016 kell 14.48 Tartu linnas Ringtee 25a mootorsõidukit DAF FT XF registreerimisnumbriga XXX, kui politseipatrull ta kinni pidas. Menetlusaluse isiku sõnul vedas ta metsamaterjali Narvast Tartusse ja oli tagasiteel Narva, kui ta kinni peeti. Samuti puudub vaidlus selles, et politseipatrull kontrollis tema töö- ja puhkeaja arvestust sõidumeeriku mällu salvestatud andmete järgi ning ajavahemike 14.01.2016 kell 11.20 – 11.34, kell 21.30 – 21.36 ning 20.01.2016 kell 18.34 – 10.02.2016 kell 06.51 kohta puuduvad juhikaardil andmed. Määruse nr 165/2014 artikkel 3 lg 1 järgi paigaldatakse sõidumeerikud liikmesriigis registreeritud sõidukitesse, mida kasutatakse reisijate või kauba veoks maanteedel ja millele kohaldatakse määrust (EÜ) nr 561/2006, ning neid kasutatakse nimetatud sõidukites. Määruse nr 561/2006 artikkel 2 lg 1a järgi kohaldatakse määrust nr 561/2006 autoveo korral, mille puhul on tegemist kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni. K.V juhitud mootorsõiduk DAF FT XF registreerimisnumbriga XXX vastab määruse nr 561/2006 artikkel 2 lg-s 1a toodud tingimustele. Seega on sõidumeeriku kasutamine tema poolt juhitud sõidukis kohustuslik. K.V juhikaardi andmete väljatrükk nädalagraafikutena ajavahemiku 11.
  8. – 17.01.2016, 20.
  9. – 26.01.2016, 27.
  10. – 02.02.2016 ja 05.
  11. – 11.02.2016 kohta tõendab, et puuduvad andmed juhi tegevusest (juhikaart on sõidumeerikust väljas) 14.01.2016 kell 11.20 – 11.34, kell 21.30 – 21.36 ning alates 20.01.2016 kell 18.34 kuni 10.02.2016 kell 06.51 kohta. 3 Samasugused andmed ajavahemiku 20.01.2016 – 10.02.2016 kohta on ka tööandja poolt esitatud K.V juhikaardi väljatrükil (tl 5-7), kuid kahetunnise ajanihkega, arvestades vööndiaegade erinevust Venemaal. Vaidlus on selles, kas K.V oli kohustatud märkima juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil töölt eemaloldud aja, s.o aja, mil ta viibis haiguslehel, või esitama LS § 131 lg-s 5 märgitud dokumendi. Tulenevalt määruse nr 165/2014 artikkel 36 lg-st 2ii, kui juht juhib digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud määrusega nr 165/2014 ja määrusega (EÜ) nr 561/
  12. Politsei kontrollis K.V töö- ja puhkeaja järgimist 10.02.
  13. Tal tuli esitada andmed 10.02.2016 kuupäeva kohta ja veel ajavahemiku 13.
  14. – 09.02.2016 kohta. Seega on politsei tuvastanud rikkumised määruse nr 165/2014 artikkel 36 lg-s 2ii toodud perioodil. Määruse nr 165/2014 artikkel 34 lg 3b kohaselt, kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb lõike 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv osutatud ajavahemikud, kui sõiduk on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil. K.V sõnul ei täida tema ise sõidumeerikut. Kui ta ei ole tööl, on juhikaart kas tema käes või valvuri käes. Ta töötab erinevate autodega, võtab võõra kaardi välja ja paneb enda oma asemele. Seda ei ole ta kuulnud, et kui ta tuleb tööle ning on olnud eelnevalt eemal näiteks 10 päeva, siis tuleb tal sisestada manuaalselt eelnevate päevade info. Tavaliselt antakse siis kontorist kiri kaasa selle kohta, kus ta viibis sel ajal. Kohus on seisukohal, et K.V ei täitnud nõuetekohaselt sõidumeerikut, mistõttu ei olnud juhikaardile märkimata andmete tõttu võimalik politseil kontrollida tema töö- ja puhkeaja järgimist. LS § 131 lg 5 järgi, kui mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestamisel ei ole võimalik kasutada LS § 131 lg-s 1 nimetatud sõidumeeriku andmeid, peab juht kasutama ettevõtja poolt väljastatud, komisjoni otsuse 2009/959/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/230/EL vormi kohta, mida kasutatakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide puhul (ELT L 330, 16.12.2009, lk 80–81), nõuetekohast dokumenti. LS § 131 lg-s 5 märgitud dokument on kättesaadav Vabariigi Valitsuse 21.10.
  15. a määruse nr 151 “Mootorsõidukijuhi töö-, sõiduja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded” (edaspidi VV määrus nr 151) lisas
  16. K.V esitas kohtuistungil tööandja XXXX tõendi selle kohta, et ta töötab ettevõttes XXXXX. Tõendi andmetel on K.V vahetusautojuht ning tal ei ole ühte kindlat autot, millega ta sõidab. Menetlusaluse isiku sõnul on ta seda tõendit Tallinnas politseile näidanud ning sellega on alati kõik korras olnud. Kontrollimise käigus oli tal see tõend kaasas, kuid ta ei esitanud seda politseile. 10.
  17. oli ta esimest päeva tööl pärast 20.
  18. – 09.
  19. kestnud haiguslehte. Tal oli XXXX. Haiguslehte tal kontrollimise hetkel veel käes ei olnud ja kuna ta sai alles 09.
  20. õhtul kella 8 paiku teada, et hommikul läheb sõitma, siis ei läinud eelnevalt ka arsti juurde. Haiguslehe lõpetas ta telefoni teel, need on digitaalsed. OÜ perearst B-K poolt 11.02.
  21. a väljastatud arstitõend kinnitab, et K.V viibis tööst eemal 20.01.2016-09.02.2016 ja talle on väljastatud töövõimetusleht. 4 K.V ei esitanud 10.02.2016 liiklusjärelevalve kontrolli käigus politseile VV määruse nr 151 lisas 1 olevat dokumenti. Riigikohtu 05.03.
  22. a otsuse nr 3-1-1-11-14 punktist 7.3 tuleneb, et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid seoses tööja puhkeaja kontrollimisega peab tõendama sõidukijuht. Sama lahendi punktis 8 leiab kriminaalkolleegium, et „sõiduki mittekasutamist konkreetse juhi poolt saab tõendada üksnes sellega, kui täita Euroopa komisjoni 14.12.2009 otsuse nr 2009/959/EÜ lisaks oleva tõendi vorm, milles tuleb kajastada asjakohased objektiivsed põhjused ja ajavahemik, mille jooksul juht sõidukit ei kasutanud. Sõiduki mittekasutamise tuvastamine muude tõendite alusel ei ole lubatav. Sellise järelduse võimaldab teha asjaolu, et sõidumeerikute kontrollimine peab olema tõhus. Kontrollimise tõhususe peab ühest küljest tagama pööratud tõendamiskoormise olemasolu ja teisalt kontrollimenetluse lihtsus.“. VV määrus nr 151 § 2 kohaselt kontrollitakse teel juhi igapäevast ja iganädalast sõiduaega, vaheaegu ning ööpäevast ja iganädalast puhkeaega (p 1), eelnevate päevade salvestuslehti, mis peavad sõidukis olema kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8–21) artikliga 15, või samal ajavahemikul juhikaardile ja sõidumeeriku mällu salvestatud andmeid ja väljatrükke (p 2), ettevõtja poolt väljastatud, komisjoni otsuse 2009/959/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/230/EL vormi kohta, mida kasutatakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide puhul (ELT L 330, 16.12.2009, lk 80–81), kohast dokumenti, mis on toodud VV määruse nr 151 lisas 1 (p 3). Viidatud määruse § 2 lg 1 p-des 1-3 toodud loetelu on ammendav, mis tähendab, et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid saab tuvastada üksnes selles sättes loetletud tõendite alusel. K.V oli ajavahemikus 20.01.2016-09.02.2016 ajutiselt töövõimetu, mistõttu oleks ta pidanud esitama selle kohta VV määruse nr 151 lisas 1 toodud tõendi tegevuste kohta. Nimetatud tõendit ei olnud tal 10.02.2016 liiklusjärelevale teostamise käigus politseile esitada. Samuti ei kandnud ta juhikaardile andmeid oma tegevuste kohta 14.01.
  23. a, mil juhikaart oli sõidukist väljast, ega esitanud selle kohta ka eelpoolnimetatud tõendit. Seega rikkus K.V LS § 131 lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 34 nõudeid. Juhi kaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumine täidab LS § 217 lg 1 objektiivse koosseisu.

§ 15lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus on seisukohal, et K.V pani teo toime otsese tahtlusega. K.V ütluste kohaselt ta sõidumeerikusse käsitisi andmeid ei sisesta, vaid tööandja annab õiendi, kus ta viibis ajal, kui ta sõidukit ei kasuta. Seega oli K.V teadlik tõendi vajalikkusest, kuid vaatamata sellele tal seda ei olnud.

§ 2

lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. K.V tegu vastab LS § 217 lg-s 1 ettenähtud väärteokoosseisule ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III. Kohtu seisukoht karistuse osas 5 LS § 217 lg 1 alusel on võimalik karistuseks mõista rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja karistas K.V rahatrahviga 50 trahivühikut, s.o 200 eurot.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Enne käesolevas väärteoasjas süüks arvatud teo toimepanemist puudusid K.V kehtivad väärteokaristused. Karistusregisti andmetel on teda 20.02.2016 karistatud rahatrahviga 60 eurot, kuid praegu arutlusel oleva teo pani ta toime varem, s.o 10.02.

  1. Kohtuväline menetleja karistas K.V rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole. Kohtu hinnangul ei ole K.V süü suur, arvestades seda, et tööandja kutsus teda ootamatult tööle vahetult pärast ajutist töövõimetust. K.V sõnul on tal teenistus praegu väike – ta on asendusautojuht ning oli pikalt haige. Kohus on seisukohal, et K.V suhtes on võimalik karistuse eesmärke täita väiksema karistusega, kui määras talle kohtuväline menetleja. Kohus vähendab K.V karistust ning karistab LS § 217 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. 10.02.
  2. a kiirmenetluse otsusega võimaldati K.V tasuda rahatrahvi

§ 66lg 2 alusel osade kaupa 4 kuu jooksul.

Kohus leiab, et ka praegu on põhjendatud K.V väikest sissetulekut arvestades anda talle võimalus tasuda trahvi osade kaupa. Võttes aluseks mõistetud rahatrahvi suuruse, on piisav aeg selleks 3 kuud, igakuiseks makseks on seega 40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.