xxx, isikukood 38309013724xxx Dxx Nxx Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §83 p.2, §44 lg.2 p.3 ja lg.3, §104 lg.3, §107 lg.1 p.1, §111, §113, §137, §199 lg.3, §203 lg.3 ja §205, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada N.F Karistusseadustiku §218 lg.
lg.1 järgi ning mõista Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Karistusseadustiku §218 lg.1 alusel karistuseks 12 (kaksteist) päeva aresti. N.F-i aresti kandmise algus on alates tema kinnipidamisest 25.04.2016 kell 08.
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dxxx Nxx 26.04.2016 kohtualluvusse saatmise määrusega edastati asja materjalid läbivaatamiseks maakohtule. Väärteoasja menetluses on selgunud, et menetlusalune isik on eelnevalt korduvalt karistatud erinevate süütegude eest nii rahatrahvide kui arestidega. Viimati mõisteti menetlusalusele isikule samalaadse süüteo eest karistuseks 10 päeva aresti 13.04.2016. eelnevalt määratud rahatrahvid on tasumata, ametlik sissetulek menetlusalusel isikul puudub. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et järjekordse rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ning eripreventiivsuse eesmärgil tuleb kohaldada aresti. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja Dmitri Narolin samale seisukohale ja palus mõista N.F-ile KarS §218 lg.
S §63 lg.1 kohaldamisega KarS §218 lg.1 alusel karistuseks arest 15 päeva. Menetlusalune isik N.F tunnistas maakohtu istungil oma süüd täielikult ja kahetses tehtut. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus aresti mõistmiseks on põhjendatud. Väärteomenetluse seadustiku §108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused. 2 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et N.F-i suhtes on koostatud väärteoprotokoll Karistusseadustiku §218 lg.
Karistusseadustiku §218 lg.1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu ja Karistusseadustiku §262 lg.1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas N.F pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu ning kas ta eiras avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Koostatud väärteoprotokollis on menetlusalune isik omakäeliselt märkinud, et on rikkumisega nõus. Maakohtu istungil tunnistas menetlusalune isik samuti väärtegude toimepanemist ja kahetses tehtut. Väärteoasja materjalides asuvatest xxx avaldusest ja Ida Prefektuuri 25.04.2016 vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et rikutud oli järgmine kaup – 1 Lauaviin 500 ml 6,59 € ja 1 alkohoolne jook A Le Coq 1,5 l 2,35 €. Samu pudeleid ka vaadeldi, pudelid olid pooltühjad ja korgid olid maha võetud. Väheväärtuslik on asi, mille rahalist väärtust on võimalik välja arvestada. Asi on väheväärtuslik, kui selle rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära. Käesoleval juhul oli rikutud kauba väärtuseks 8,94 €. Maakohus leiab, et menetlusalune isik pani süüteo toime otsese tahtlusega. Avalik kord on tavadega, heade kommetega, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelised suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühe kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Süüteo objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine. Avalikuks loetakse koht, mis on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud. Avalik on koht, mis on avalikult kasutatav. Vaieldamatult on selliseks kohaks kaubandushoone, s.o. kauplus. Avalikus kohas käitumise üldnõuded on sätestatud Korrakaitseseaduse §55, mille lg.2 sätestab üldise keelu avalikus kohas alkoholi tarbimiseks. Maakohus leiab, et ka selle süüteo pani menetlusalune isik toime otsese tahtlusega. Maakohus leiab, et eeltooduga, samuti menetlusaluse isiku enda kinnitusega maakohtu istungil selle kohta, et ta tõepoolest läks kauplusesse xxx ja jõi kohapeal kaupluses eelnimetatud alkohoolseid jooke ning jättis nende eest tasumata, on tõendatud, et N.F pani toime talle inkrimineeritud väärteod KarS §218 lg.
Maakohus leiab, et süüteokoosseisud käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku teod on KarS §218 lg.
Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. 3 Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS §218 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti, KarS §262 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja esindaja taotlenud menetlusalusele isikule aresti 15 päeva. Vastavalt KarS §48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Seega on kohtuvälise menetleja esindaja käesolevas väärteoasjas menetlusalusele isikule aresti mõistmist pooles võimalikus määras. taotlenud Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud N.F-i süü KarS §218 lg.
lg.1 järgi, samuti Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, rikkumiste raskusastet, menetlusalust isikut ning kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust, leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – ei ole võimalik saavutada rahatrahviga ja aresti mõistmine käesoleval juhul on põhjendatud. Maakohus nõustub siinjuures kohtualluvusse saatmise määruse põhjendustega ja kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtuistungil öelduga. Tegemist on ülimalt iseka ja nahaalse käitumisega, mille puhul menetlusalune isik läheb ilma rahata kauplusesse eesmärgiga tarvitada seal kohapeal alkoholi. Käesoleva asja materjalides olevast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et N.F-i on väärteokorras karistatud 3 korda, kõigil kordadel samalaadse väärteo toimepanemise eest, s.o. KarS §218 lg.1 järgi. Karistuseks on N.F-ile määratud kahel korral rahatrahv ja viimasel korral (05.04.2016) 10 päeva aresti. Siinjuures peabki maakohus karistuse mõistmisel oluliseks arvestada seda, et viimasel korral mõisteti N.F-ile KarS §218 lg.1 järgi 15.03.2016 toimepandud väärteo eest karistuseks arest 10 päeva, otsus jõustus 13.04.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.