1-16-4370/12

1-16-4370 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2016, Tallinn Kohtuasja number 1-16-4370 Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Sten Lind Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsus H.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses kiirmenetluse korras Apellatsiooni esitaja Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta H.T kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Välja mõista H.T-lt Eesti Vabariigi kasuks 72 (seitsekümmend kaks) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. mai
6. a otsusega lühimenetluses kiirmenetluse korras tunnistati H.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Teda karistati 1 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu
7. märtsi
8. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s .o 1 aasta 3 kuu 26 päeva vangistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 1 aasta 4 kuud 16 päeva vangistust alates tema kinnipidamisest
9. mail
11. H.T mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna uuesti
12. mail 2016 Tallinnas XXX asuvast XXX kauplusest püüdis varastada 2 purki Long Drinki kokku 1,49 euro väärtuses. Kuritegu jäi katse staadiumi, sest turvatöötaja pidas ta kauplusest väljudes kinni.
13. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat L. Viil. Kaitsja vaidlustab kohtuotsust H.T-le mõistetud karistuse liigi osas. H.T-le mõistetud karistus ei vasta süü suurusele ega süüdistatava isikule. Kaitsja hinnangul oleks H.T karistamisel võimalik piirduda rahalise karistusega. Taotlust põhjendab sellega, et tegemist on ühe kuriteoepisoodiga, mis jäi katse staadiumi. Tema süü ei ole suur. Varastatud kaup on kauplusele tagastatud, mistõttu kahju puudub. Varastatud kauba väärtus on väike ning kriminaalkorras karistatava teoga on tegemist vaid seetõttu, et H.T paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Vargus toimus kaupluse müügisaalis, mistõttu on tegemist vähem ühiskonnaohtliku vargusega. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. H.T on tema sõnade kohaselt olemas sissetulek, et rahalist karistust kanda. Sissetuleku olemasolu tõendab asjaolu, et ta on temale määratud rahatrahvid alati võimalikult kiiresti tasunud. Ta on oma teo ohtlikk usest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest aru saanud ja lubab edaspidi enam kuritegusid mitte toime panna. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
14. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
15. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 2