Obsah (4)

§ 68§ 65§ 76§ 200

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. augustil 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-6311 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmo

) § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõisteti temale karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati I.N-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti temale 1 kuu ja 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust I.N-ile Tartu Maakohtu 20.05.2013.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-240 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 17 päeva vangistust alates 28.08.

1. a. Kohtuotsus jõustus 15.09.
2. a. I.N-i karistuse kandmise aeg algas seega 28.08.
3. a ja karistuse täieliku ärakandmise korral lõppeks see 15.12.
4. a. 07.07.
5. a esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid I.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta

§ 76lg 2 p 2 järgi.

Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta I.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et suure tõenäosusega võib kinnipeetav vabaduses toime panna uued kuriteod. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas I.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga. I.N-i on kriminaalkorras karistatud kokku kahekümne kolmel korral, kehtivaid karistusi on tal kolmteist. Reaalset vanglakaristust kannab I.N viieteistkümnendat korda. Kriminaalhooldusel on I.N olnud seitse korda, kuid ükski neist ei lõppenud edukalt. Seega ei ole kinnipeetav loobunud kuritegude toimepanemisest mitmekordsele süüdimõistmisele ja karistuse kandmiseks antud korduvatele kergematele võimalustele vaatamata. Enamus I.N-i kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes või alkoholi hankimiseks. Alkoholi kuritarvitamine on takistanud tal täita ka kriminaalhoolduse nõudeid. Ehkki I.N tunnistab alkoholiprobleemi, ei ole ta suutnud reaalseid samme ette võtta, et sellega tegeleda. Kuigi vanglas on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, siis vaadates I.N-i varasemat elukäiku, on suur tõenäosus, et kontrollitud keskkonnast lahkudes naaseb ta varasema elustiili juurde ning hakkab taas tarvitama alkoholi. Sellest tulenevalt on suur ka uute süütegude toimepanemise tõenäosus ning 2 oht, et ta ei suuda kriminaalhooldust tulemuslikult läbida. Seetõttu palub prokurör kohtul jätta I.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. I.N avaldas kohtule, et on nõus temale määratavate kriminaalhoolduse kohustustega. Elama asuks ta XXXX. XXXX ta elama ei läheks, seal ei ole tööd. Ta tahaks oma eluga edasi minna. Kaitsja leidis, et I.N-i võiks ennetähtaegselt vabastada ja määrata ta kriminaalhooldusele, vaatamata sellel et isikut on korduvalt karistatud. Arvestades järelejäänud karistuse pikkust on võimalik I.N-i vanglast vabastada. Kohtuniku seisukoht I.N kannab liitkaristust muuhulgas ka

§ 200

lg 7, 8 järgi, mis on tahtlik esimese astme kuritegu.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on I.N temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva vangistuse aeg on I.N kulgenud hästi. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Ajavahemikul 19.02-30.06.

1. a töötas ta Tartu Vanglas majandustöödel. Alates 11.03.
2. a kannab I.N oma karistust Tartu Vangla avavangla osakonnas. Avavanglas viibimise ajal on tal võimaldatud järelevalveta liikuda väljaspool vangla territooriumit ning alates 17.05.
3. a töötab ta väljaspool vanglat XXXX abitöölisena. Ta on aktiivselt osalenud ka kiriku töös, millest on väidetavalt saanud tuge oma mõtteviisi muutmiseks. Samas kannab I.N korduvat vangistust. Varem on talle mõistetud ka tingimisi vangistusi, kuid kinnipeetav ei ole kordagi suutnud läbida nendega kaasnevat katseaega. I.N ei täitnud käitumiskontrolli tingimusi ning pani katseaja kestel toime uued kuriteod. Vangla iseloomustusest nähtub, et tal on kindlad iseloomu- ja käitumuslikud eripärad, mis tema iga arvestades ei allu kergelt muutustele. Lisaks on tal probleemid alkoholi liigtarvitamisega, millele ta seniajani ei ole suutnud lahendust leida. Ta on alkoholiprobleemist vabanemiseks otsinud abi ka meditsiinist (lasi paigaldada ampulli), kuid pettus meetodites ning hakkas taas alkoholi tarvitama. Järelikult on suur oht, et vangla kontrollitud tingimustest lahkudes I.N jätkab endise, nn asotsiaalse eluviisi viljelemist ning alkoholi kuritarvitamist. Kohtul puudub veendumus, et ainuüksi sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine ning I.N-i motiveeritus alkoholi tarvitamisest loobumiseks suudaks tagasilangust ära hoida. See omakorda aga viitab suurele tõenäosusele, et I.N jätkab vabaduses samasuguste kuritegude toimepanekut. Ka puudub kohtunikul kõike seda arvesse võttes veendumus, et I.N suudab alluda käitumiskontrollile. Lisaks vabaneb I.N tingimustesse, mis ei toeta tema taasühiskonnastumist. Tema suhted veel elus pereliikmete – venna ja õega – on katkenud. Õde ei soovi temaga suhelda, kuna 3 tal puudub usk, et vend, kes on palju kordi andnud häid lubadusi, suudaks vabaduses seaduskuulekat elu elada. I.N on küll täiskasvanud poeg, kes soovib oma isa vabanedes nii moraalselt kui materiaalselt toetada, kuid samas on I.N-i pojal endal õiguskuulekusega probleeme ning see ei tee temast head tugiisikut. I.N-i on lubanud toetada ka tema sõber J.Õ., kuid kohtul puuduvad andmed selle kohta, mis isikuga tegu on ning kuivõrd head tuge ta kinnipeetavale vabaduses saab pakkuda. Vabanedes pole kinnipeetaval ka töökohta. Arvestades seda, et I.N on korduvalt viibinud kinnipidamisasutuses ning seda, et 20 aasta jooksul ei ole ta ametlikult töötanud, vaid on episooditi teinud juhutöid, siis ei ole kindlust, et ta vabanedes saab endale püsiva töökoha. Tema minevik näitab, et töö puudumist asendas I.N alkoholi tarvitamisega. Alkoholi tarvitamine, nagu öeldud eespool, võib I.N-i puhul päädida aga uute kuritegude toimepanekuga. I.N-ile on lubatud, et ta saab vabanedes asuda elama sotsiaalelupinnale aadressil XXXX. Samas on I.N XXXX palju vanu tuttavaid, kes on varem talle negatiivset mõju avaldanud. Taaskohtumine nendega võib olla tõukeks alkoholi tarvitamisele ning uute kuritegude toimepanekule. Tugikeskusesse elama asumine nõuab aga isiku enesedistsipliini. Lisaks ei ole kohtunik veendunud, et I.N suudab talle pakutud elupinnal pikemalt peatuda. Ka varem on talle võimaldatud sotsiaaleluruum. Pärast lepingu allkirjastamist I.N aga lahkus sealt, väites hiljem, et ei soovi XXXX elama asuda, kuna seal elab tema endine abikaasa, kellega tal ei ole suhted kõige paremad. I.N eelistas elada XXXX eemal, kasvõi ilma kindla elukohata. Eelnevat kogumis hinnates asub kohtunik seisukohale, et I.N-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. On suur tõenäosus, et isik jätkab vabanedes oma vana elustiili ning kriminaalhooldus ebaõnnestub. Ei ole veendumust, et I.N suudab alluda tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasnevale käitumiskontrollile. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks I.N-i riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada I.N. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4