lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ja taotlus rahatrahvi asendamiseks oli esitatud 425 trahviühiku ulatuses, rahuldas maakohus MTA taotluse osaliselt. 2. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse MTA, kes palub tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti rahuldamata MTA avaldus rahatrahvi asendamiseks 125 trahviühiku ulatuses ning rahuldada täielikult MTA 18.01.2016 avaldus. 1 Määruskaebuses tuuakse välja, et maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata MTA avalduse 125 trahviühiku asendamiseks arestiga. Määruskaebuse esitaja juhib tähelepanu asjaolule, et kohtuvälise menetleja 23.02.2015 otsusega on süüdlasele määratud karistus kahe erineva väärteo toimepanemise eest. MTA on menetlenud kahte väärtegu ühes menetluses VTMS § 63 lg 1 alusel, ent määranud karistuse mõlema väärteo toimepanemise eest lähtudes
lg-st 3 ja
Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et
lg-t 1 ei saa tõlgendada nii, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad erinevatele väärteokoosseisudele, siis väärtegude toimepanemise eest kohaldatav summaarne karistus on maksimaalselt 300 trahviühikut. Vastupidi, iga väärteo toimepanemise eest määratav karistus võib olla maksimaalselt kolmsada trahviühikut. Tuginedes eeltoodud sätetele, määras MTA süüdlasele MKS § 154 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistuse 500 eurot (125 trahviühikut) ning MKS § 1532 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistuse 1200 eurot (300 trahviühikut). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ning määruskaebuse väidetega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited väärivad tähelepanu ning Tartu Maakohtu 16.08.2016 määrus tuleb tühistada osas, millega jäeti N.D rahatrahv 125 trahviühiku osas asendamata. 4. Ringkonnakohus nõustub MTA-ga, et vastupidiselt maakohtu poolt leitule, ei tähenda
lg 1 seda, et ka mitme erineva väärteo eest kokku ei võiks mõista karistuseks rohkem kui 300 trahviühikut.
lg 3 kohaselt, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. N.D karistati MTA 23.02.2015 otsusega MKS § 154 lg 1 alusel 125 trahviühikuga, s.o 500 euroga, ja MKS § 1532 lg 1 alusel 300 trahviühikuga, s.o 1200 euroga. Seega on teda ühe väärteootsusega karistatud kahe erineva väärteo eest. Sellest lähtuvalt on MTA esitanud ühe taotluse ning liitnud vastavad summad kokku, mis võib tekitada segadust. Otsusega tutvudes oleks pidanud maakohus tuvastama, et tegemist on kahe eraldi mõistetud karistuse, mitte ühe tervikkaristusega. Ühe karistuse puhul ei tohi karistuse suurus ületada
5. Lähtuvalt eeltoodust tuleb rahuldada MTA määruskaebus ning asendada ka maakohtu poolt asendamata jäetud 125 trahviühikut arestiga. MTA 18.01.2016 taotlus rahatrahvi asendamiseks kuulub rahuldamisele tervikuna. Kuna N.D on andnud nõusoleku üldkasuliku töö sooritamiseks, maakohus on leidnud, et aresti on võimalik asendada üldkasuliku tööga ning ringkonnakohus sellega nõustub, siis tuleb ka 125 trahviühikut asendada üldkasuliku tööga.
lg 2 kohaselt vastab 10 trahviühikule 1 päev aresti, seega 125 trahviühikule vastab 12 päeva aresti.
lg 1 ls 2 kohaselt vastab 1 päevale arestile 1 tund üldkasulikku tööd ehk 12 päevale arestile vastab 12 tundi üldkasulikku tööd. Kokku tuleb N.D sooritada 42 tundi üldkasulikku tööd (30 tundi + 12 tundi). Kuna üldkasuliku töö tundide arv suurenes, siis leiab ringkonnakohus, et tuleb pikendada ka üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Kohus määrab üldkasuliku töö sooritamise tähtajaks 5 kuud kohtuotsuse jõustumisest. 6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 194 ja § 147 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osaliselt, s.o osas, millega jäeti asendamata N.D-le mõistetud 125 trahviühikut arestiga, asendada 125 trahviühikut 12 päeva arestiga ning 12 päeva aresti asendada omakorda 12 tunni üldkasuliku tööga. Rahuldada MTA määruskaebus. /allkiri/ 2 Tiit Lõhmus Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.