KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg
- juuni 2016 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-1566 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 2.06.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid E.L-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu E.L isikukood xxx xxx Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta E.L tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja Irina Žurina taotlus E.L-ile riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 72 eurot, sh tasu 60 eurot ja käibemaks 12 eurot. Välja mõista E.L-ilt menetlusekulud 72 eurot kaitsjatasu. E.L tasuda kaitsjatasu 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300; DANSKE BANK EE
- Maksekorraldusele märkida viitenumber
- ja selgitus „E.L 1-16-1566 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.L-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. E.L tunnistati süüdi Viru Maakohtu 02.03.2015 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.05.2014 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 13 päeva vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha eelvangistus 5 päeva. Karistuse kandmise algus 15.09.2015 ja lõpp 23.02.
- Kinnipidamisasutuses E.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx Kinnipeetav õppis xxx 2001a. Suhtumine haridusse, enesetäiendamisse positiivne, eelistab töötamist. Viru vanglas osales (05.01.2016.27.04.2016xxxx riigikeele õpingutel, vestlusel ei oska riigikeeles end väljendada. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Väidab, et peale vabanemist on võimalus tööle asuda. Varem oli sissetulekuks töövõimetuspension, mida on võimalik vabanedes taotleda. Väidetavalt töötas enne vangistust ametlikult ehitusel. Lisaks on töötanud ametlikult erinevates firmades: xxx. Mitteametlikult töötas xxx. Vanglas töötas alates 01.02.2016-29.02.2016 xx. Alates xxx. Viru Vanglas diagnoositud sõltuvus. Isik tunnistab, et on tarvitanud Amfetamiini 1996-2009 3 korda nädalas süstimise teel, juuni 2015-aug 2015 tarvitas marihuaanat kord nädalas. Heroiini 1998-2002,2011-2013 süstimise teel, suukaudselt. Suitsetas kanepit kord kuus 19962015.Väidetavalt sõltuvusprobleemid said alguse suhtlusest isikutega, kes tarvitasid narkootilisi aineid. On juhtinud mootorsõidukit narkojoobes, korduvalt NPALS § alusel väärteokorras karistatud. Kavatseb minna peale vabanemist xxx. On motiveeritud oma elustiili muutma, loobuda täielikult tarvitamisest. Enamus kuriteod sooritas alkoholijoobes. Tunnistab sõltuvusprobleemi ja soovib probleemiga tegeleda. xxx. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korda. Vanglakaristust kannab esimest korda. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 59%. Viru Vangla toetab E.L-i tingimisi elektroonilise järelevalve alla vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on E.L-i elukohaks xxx. Tegemist on kinnipeetava isale kuuluva kolmetoalise korteriga, mis on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Korteris elab kinnipeetava isa, Oxxx E.L üksi. Oxxx E.L andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks nimetatud korterisse. Oxxx Duxxx sõnul on ta valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama, ta on vanaduspenionär, sissetulek on igakuine. Karistusregistri andmetel on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud
- korral ning väärteokorras 13 korda. Kehtivaid väärtegusid on 8, millest 3 korda NPALS § 15
(1)alusel; 3 korda KarS § 218 lg.1 alusel ja 2 korda LS alusel. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana ei vaidle vastu E.L-i vabastamisele. Leiab, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas ning toetab tema ennetähtaegset vabastamist. E.L taotleb ennetähtaegset vabastamist. On 70% töövõimekaotust. Vabaduses hakkab saama 240 eurot töövõimetuspensioni. Garantiikirja ei ole, aga isa tuttav Sxxx Txxx on xxx ja on suuliselt lubanud, et võtab teda tööle. Garantiikirja ei saatnud, kuna oli siis ajutiselt ära. 15 aastat oli E.L abielus, siis abielu purunes, läksid naisega lahku ja sellest hakkas kuritegusid toime panema. See oli kuus aastat tagasi. Nüüd sai kõigest aru ning ei hakka enam kuritegusid toime panema. Tunnistas, et eelneva kohtuotsusega mõistetud ÜKT tunnid jäid tal lõpuni tegemata ja pani käitumiskontrolli ajal uusi kuritegusid, kuid arvab, et seda enam ei juhtu. Elektroonilise valve ajaks soovib asuda tööle isa tuttava firmasse, siis soovib minna Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse, et vabaneda oma sõltuvuseprobleemidest, siis võetakse teda tööle tagasi. Kaitsja toetab oma kaitsealuse vabastamist elektroonilise valve alla. See on E.L-i esimene reaalne vangistus. Ta on asunud paranemise teele. On läbinud soxxx. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla ja prokurör toetavad vabastamist. Garantiikirja puudumine ei ole takistuseks. Kohus võib kohustada teda võtta ennast töötuna töötukassas arvele või asuda tööle. Tegemist on teise astme kuriteoga. Isa on valmis toetama. Menetluskulud tuleb jätta osaliselt riigi kanda. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et E.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.L-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. E.L on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Vangistust kannab esimest korda. Varasemad kuriteod varavastased, joobes juhtimine. Viimane karistus mõisteti varguste eest, mis toime pandud katseajal. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega ja üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning katseajal pani toime uued samalaadsed kuriteod, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Peale seda vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Süüdimõistetu kinnitused töökoha olemasolust on paljasõnalised. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning E.L-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem E.L on olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks E.L uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Seda kinnitab ka süüdimõistetu käitumine vangistuses, nimelt, et ta jätkuvalt paneb toime samalaadseid distsiplinaarrikkumisi. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uute toimepandud kuritegude asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval oli elukoht ning lähedaste toetus, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal kohtul puudub käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema edaspidise resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude toimepanemise korduvust ja käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal elektroonilise valve alla veel õigustatud. Kohus hindab positiivselt, et E.L on vangistuse kandmise ajal töötanud, osalenud sotsiaalprogrammis ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kuid need asjaolud ei kaalu üles eelpooltoodud negatiivseid asjaolusid. Vaatamata prokuröri ja vangla toetusele on E.L-i uute kuritegude toimepanemise riskiprotsent väga kõrge, s.o 59% järgmise kahe aasta jooksul, mida tuleb ka arvesse võtta. Ning vangla ja prokuröri arvamus ei ole kohtule siduvad. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu E.L-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kaitsja taotles menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Kohus ei tuvasta selleks alust ning jätab kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Deniss Minzatov