4-16-4016/5

Väärteoasi nr. 4-16-4016 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Otsuse kuupäev Kohtunik Harju Maakohus 04.juulil 2016.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Asja läbivaatamine Katre Poljakova Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlusetalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirsi 22.04.2016.a koostatud otsus väärteoasjas nr 2303,16,000406; J.R , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, elukoht: XXXX, e-post: XXXX; Kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses Kohus juhindub V™S § 120 lg 1; § 132 p 1, § 109 – 111; Vaidlustatud lahend Kaebuse esitanud isik KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

1. Jätta J.R-i kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirsi 22.04.2016 koostatud otsusele väärteoasjas nr 2303,16,000406 J.R-ile LS § 201 lg 1 alusel määratud rahatrahvi osas rahuldamata.
2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirsi 22.04.2016 koostatud otsus väärteoasjas nr 2303,16,000406 J.R-i karistamises LS § 201 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises muutmata ja tühistamata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Vaidlustatud otsuse sisu: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlusetalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs 22.04.2016.a koostas väärteoasjas nr 2303,16,000406 otsuse, millises märgiti, et J.R 01.04.2016.a kella 14:50 ajal Sadama tn 5/7, Kesklinna linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kuna juhtimisõigus on alates 28.12.2015 peatanud seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega. Menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi. Väärteoasja nr 2303,16,000406 otsuse kohaselt oli menetlusaluse isiku süü tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh. tunnistaja ütluste ja Maanteeameti Liiklusregistri andmete väljatrükiga. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. Võttes arvesse eelpool märgitut ning juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja J.R-ile LS § 201 lg 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses s.o summas 200 eurot. Poolte seisukohad 16.05.2016.a laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale J.R-i esitatud kaebus eelpool märgitud kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteootsusele. Kohtule esitatud kaebuses märgib J.R, et 01.04.2016 juhtis ta mootorsõidukit BMW reg. märgiga XXXX, ilma kehtiva juhtimisõiguseta. Load kadusid tal eelmisel aastal, füüsiliselt neid olemas ei olnud ning ta ei olnud teadlik juhilubade kehtivuse lõppemisest. Oli väga šokeeritud ja kohkunud kui politseiametnik teatas, et tal on mitu kuud tagasi lubade kehtivus lõppenud. Kindlasti polnud tegemist tahtliku reeglite rikkumisega. Koheselt politsei autost väljudes, helistas perearstile tervisetõendi tegemiseks ning sai juhiload kätte 3 päeva pärast. Kahetseb väga juhtunut ning lubab edaspidi olla liikluses hoolsam ja kontrollida oma käitumist, et see oleks vastavuses liikluseeskirja ja heade tavadega. Seoses eeltooduga leiab kaebaja, et temale määratud karistus on liialt range. Palub vähendada karistusmäära, kuna mõistab täielikult enda sooritatud rikkumist ja kahetseb tegu. Kaebaja nõustus kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus arvamuses leiab, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja juhtis tähelepanu, et liiklusseadus ei sätesta otsesõnu juhtimisõiguse tähtaega, kuid LS § 97 lg 7 kohaselt AM-, A-, B-, T- kategooria ja A1-, A2-, B1- alamkategooria mootorsõiduki ja BE- kategooria autorongi juhiluba antakse välja kehtivusega kümme aastat, misjärel tuleb juhiluba vahetada. Seeläbi ei kontrollita, üksnes juhtimisõigust tõendava dokumendi vastavust formaalsetele kehtivusnõuetele, vaid ka seda, kas juhiloa vahetaja vastab jätkuvalt LS § 100 lg-s 1 loetletud juhtimisõiguse andmise tingimustele. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-18-10 asunud seisukohale, et juhiloa kehtetus tingib juhtimisõiguse puudumise. Maanteeameti Liiklusregistri väljatrükilt nähtub, et menetlusaluse isiku Maanteeameti poolt väljastatud juhtimisõigust tõendav dokument nr XXXX kehtis kuni 27.12.2015.Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo subjektiivsete tunnustena saab lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises hooletuse, kuivõrd isik ei teadnud dokumendi kehtivusaja lõppemisest, ent oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda teadma. Kohtuväline menetleja märkis, et J.R-ile karistuse määramisel on hinnatud süü suurust – tegu ja selle tagajärge, tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust ning rikkumise esmakordsust. Samuti on arvestatud karistust kergendava asjaoluna kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorrakaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et J.R-ile määratud rahatrahv on proportsionaalne ja vastavuses toimepandud rikkumisega. Sellisele seisukohale on kohtuväline menetleja jõudnud hinnates J.R-i poolt toime pandud rikkumise suurust ning asjaolu, et selle rikkumisega ei tekitatud kahju ega liiklusohtlikku olukorda, isik on varasemalt karistamata ja juhtimisõigus oli peatunud 4 kuuks. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 2 Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud J.R-i esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nimetatud soovi on avaldanud nii kohtuväline menetleja kui ka kaebus esitaja. Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile, kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 201 lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 01.04.2016 kella 14:50 ajal juhtis J.R Sadama tn 5/7, Kesklinna linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas mootorsõidukit BMW reg. märgiga XXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kuna juhtimisõigus puudus alates 28.12.2015 seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega (tl 9-10, 16), mistõttu kõrvaldati ta sõiduki juhtimiselt (tl 12-13). Lisaks on nimetatud väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja XXXXülekuulamisprotokolliga (tl 11), isikusamasuse tuvastamise protokolliga (tl 14) ja Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega (tl 16). Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning menetlusalune isik pani mootorsõidukit juhtides toime LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumise. Kohtu hinnangul on selliselt käitudes J.R toime pannud LS § 201 lg-s 1 ettenähtud väärteo. Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Kohus leiab, et LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani menetlusalune isik toime hooletusest, kuivõrd isik ei teadnud dokumendi kehtivusaja lõppemisest, ent oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda teadma. Kohus olles tutvunud väärteoasja materjalidega leiab, et puuduvad V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). 3 Seega kohtu hinnangul on selliselt käitudes J.R toime pannud LS §-is 201 lg 1 ettenähtud väärteo. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis V™S § 10 lg 3 1 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Kohus ei pea põhjendatuks menetlus lõpetada V™S § 30 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi. Oluline on rõhutada vajadust käituda liikluses vastavalt kehtestatud normidele, mis tagab ühtlasi ka liiklusohutust. Karistuse määramine LS § 201 lg 1 näeb põhikaristusena ette juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut juhindudes KarS § 56 lõikest 1 LS § 201 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, antud juhul 100 trahviühikut. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates J.R-i süü suurust talle inkrimineeritud süüteo toimepanemisel leiab kohus, et J.R-i süü on hinnatav väiksena, kuivõrd LS § 201 lõikes 1 sätestatud väärteo eest määratakse rahtarahv ka nendele isikutele, kellele pole kunagi juhtimisõigust antud. Nende isikute süü suurus on aga erinev ning menetlusaluse isiku süü suurusest oluliselt suurem. J.R on tegu kahetsenud, mistõtttu tuleb kergendava asjaoluna arvestada kahetsust. Seega arvestades menetlusaluse isiku väikest süüd, kergendavate asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist ning teo toimepanemise ajal isikul kehtivad karistused puudusid, tuleks asuda seisukohale, et on olemas kõik eeldused karistuse määramiseks ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kohtuväline menetleja on karistuse määranud vaid 1/4 ulatuses maksimaalsest sanktsioonist. Seega on J.R-ile määratud karistus oluliselt alla sanktsioonis ettenähtud keksmist määra, sanktsiooni alammääras. Arvestades, et J.R-i juhilubade kehtivusaeg oli lõppenud enam kui 4 kuud enne tema kinnipidamist politsei poolt, juhib kohus tähelepanu, et juhilubade vahetamise eesmärk on muuhulgas tagada ka liiklusohutust, kuna kontrollikse kas juhiloa vahetaja vastab jätkuvalt LS § 100 lg-s 1 loetletud juhtimisõiguse andmise tingimustele, siis kohus ei pea võimalikuks kohtuvälise menetleja poolt (alammääras) määratud karistuse vähendamist ning leiab, et kohtuvälise menetleja määratud karistuse määraga tuleb nõustuda. 4 Kohus on seisukohal, et J.R-ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 5