Obsah (6)

§ 12§ 16§ 2§ 48§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-15-11212 Otsuse kuupäev 22. märts 2016, Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raj

) § 12 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette tegevust, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Väärteoprotokoll on koostatud korrektselt. 12.

§ 12lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et M.U pani toime süüteo otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik M.U , juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda, seega on ta teo toime pannud otsese tahtlusega. 13. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 14. Väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu. 15.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 3 201 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. Liiklusseadus § 201 lg 2 kohaselt karistatakse isikut, kes on kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 48

kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest karistusega sanktsiooni keskmises määras.

1. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Menetlusalusel isikul on neli kehtivat väärteokaristust. Viru Maakohtu 18.02.2014 otsusega karistati isikut LS § 201 lg 2 järgi 6 päevase arestiga ning samalaadse väärteo eest Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri poolt 10.09.2014 rahatrahviga 600 eurot. Lisaks on isikut karistatud samalaadse väärteo eest 09.11.2015 18 päevase arestiga, mis asendati 18 tunni üldkasuliku tööga. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on neli kehtivat väärteokaristust, siis on kohtu hinnangul eripreventiivselt võimalik mõjutada M.U hoiduma süütegude toimepanemisest karistusega sanktsiooni keskmises määras ehk 15 päevase arestiga. Isik ei ole kohtu hinnangul teinud varasematest karistustest mingeid järeldusi, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga. Määratud karistusega on järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid.
2. M.U suhtes kohaldati väärteo asjas nr 4-15-9212 karistuseks aresti, mis asendati üldkasuliku tööga. Kohtu hinnangul ei ole otstarbekas ega põhjendatud asendada M.U-le karistuseks mõistetud arest üldkasuliku tööga. Isik pani uue väärteo toime vähem kui kuu aega pärast Viru Maakohtu 09.11.2015 otsusega määratud karistust. Kohtu hinnangul ei avalda aresti asendamine üldkasuliku tööga isikule mingit mõju. M.U väited, et ta võib kaotada töökoha, ei ole aluseks aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. märtsi
4. a otsus muutmata ja menetlusaluse isiku Ervin lauri apellatsioon rahuldamata. 4 Kohtuotsus jõustus
5. juunil
6. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 5