KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kriminaalasja number 4-16-2091 Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu
(53584620)ning süüdlasega oli kokkulepitud, et ta tuleb 26.05.2016 vastavate dokumentide (ajakava ning süüdlase õigused ja kohustused üldkasuliku töö tegemisel) koostamiseks ja allkirjastamiseks. Kokkuleppel töö andjaga – Kohtla-Järve Spordikeskus (Spordi tn 4, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn) - koostas ÜKT koordineerija süüdlasele ajakava. 26.05.2016 süüdlane O.K oli tutvustatud süüdlase õiguste ja kohustustega üldkasuliku töö tegemisel ning ta pani allkirja, et ta on sellega tutvustanud. Samuti O.K allkirjastas üldkasuliku töö ajakava väärteoasjas nr 4-162091, mille kohaselt ta pidi tööle asuma 06.06.
- Enne seda O.K juba kaks korda sooritas temale määratud üldkasuliku töö tunde samas kohas ehk Kohtla-Järve Spordikeskuses. Kuu aja pärast süüdlane O.K helistas ÜKT koordineerijale ja teavitas, et ta ei täitnud täis mahus temale määratud üldkasuliku tunde ning palus koostada uus ajakava. Kui palju üldkasuliku töö tunde ta pidi sooritama, et täita temale määratud üldkasuliku töö lõpuni, ta ei teadnud. Süüdlasega oli kokkulepitud, et ta tuleb 06.07.2016 vastavate dokumentide (ajakava nr 2) koostamiseks ja allkirjastamiseks Jõhvi politseijaoskonda. 1 Väärteomenetleja ÜKT koordineerija ülesannetes helistas töö andjale, et uurida, kui palju tunde süüdlane O.K peab veel tegema, et täita temale määratud üldkasuliku töö lõpuni. Juhendaja Juri Blinov teatas, et antud hetkel ta viibib puhkusel välismaal ning tema arvates O.K pidi veel 8 tundi üldkasuliku tööd tegema. Sellest teavitas väärteomenetleja ÜKT koordineerija ülesannetes süüdlase O.K-le 06.07.
- Samal päeval O.K allkirjastas üldkasuliku töö ajakava nr 2, mille kohaselt ta pidi tööle ilmuma 13.07.2016 ja 14.07.2016 ning täitma temale määratud üldkasuliku töö tunnid lõpuni. Juhendaja Juri Blinov lubas Eestisse tagasi tulles saata täidetud tööaja arvestuslehe. 23.08.2016 juhendaja Juri Blinov saatis täidetud ja digitaalselt allkirjastatud tööaja arvestuslehe, mille kohaselt süüdlane O.K ilmus tööle 27.07.2016, 28.07.2016 ja 29.07.2016 ning iga päev täitis ta 3,5 tundi üldkasuliku tööd. Seega süüdlane O.K täitis temale määratud üldkasuliku tööd juba pärast kohtu poolt määratud tähtaja saabumist ning kokku täitis ta 10,5 tundi üldkasuliku tööd. ÜKT koordineerija helistas 23.08.2016 süüdlase O.K-le ning küsis, miks ta ei täitnud temale määratud üldkasuliku tööd lõpuni. Antud küsimusele vastas O.K, et ta oli kindel, et temal on kõik üldkasuliku töö tunnid ära tehtud ning tal ei ole enam vaja tööd teha. Sellest ta küsis ka töö andja käest. ÜKT koordineerija sai aru, et toimus segadus üldkasuliku töö tundide arvestusel. Süüdlane O.K telefoni teel palus pikendada tähtaega, et ta saaks talle määratud kohustusi lõpuni täita. Samas telefoni kõnes süüdlane O.K poolt oli üles näidanud tahet täita kohustusi lõpuni. Üldkasuliku töö asenduskaristusena sätestamine peamiseks põhjuseks on süüdimõistetu nõusoleku nõue ja O.K avaldas nõusolekut teha üldkasuliku tööd. Seega süüdlane O.K oli teadlik talle määratud ÜKT tundidest ja ÜKT tegemise tähtajast. Kohtulahendiga süüdimõistetule mõistetud karistuse asendamine üldkasuliku tööga tähendab seda, et isikule on loodud tema karistuse kandmiseks soodsamad tingimused ning süüdlane peab arvestama, et üldkasuliku tööst kõrvale hoidmisel, kontrollnõuete mittejärgmisel või talle kohtulahendiga pandud kohustuste mittetäitmisel, pööratakse mõistetud karistus täitmisele. Väärteomenetleja ÜKT koordineerija ülesannetes pöörab Viru Maakohtu tähelepanu asjaolule, et kohtumääruses, mille ärakiri oli edastatud ka süüdlasele O.K-le , on märgitud ÜKT koordineerija kontaktandmed, süüdlasele O.K-le määratud ÜKT tunnid ja tähtaeg. Vaatamata sellele süüdlane O.K sooritas üldkasuliku tööd pärast tähtaja saabumist. Arvestades aga siinkohal asjaolu, et tekkis segadus tundide arvestamisel ning O.K enne seda korralikult täitis temale määratud üldkasuliku tööd ja on näidanud üles tahet täita üldkasuliku tööd, on otstarbekas arvestada tema poolt tehtud 10,5 tundi üldkasuliku tööd sooritatuks. Samuti väärteomenetleja ÜKT koordineerija ülesannetes peab võimalikuks pikendada temale käesolevas väärteoasjas määratud üldkasuliku töö sooritamise tähtaega ühe kuu võrra, et süüdlane O.K saaks temale määratud üldkasuliku töö lõpuni teha. Seoses eeltooduga väärteomenetleja ÜKT koordineerija ülesannetes palub arvestada süüdlase O.K poolt tehtud 10,5 tundi üldkasuliku tööd sooritatuks ning ülejäänud tundide osas pikendada O.K-le Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 05.04.2016 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-16-2091 määratud üldkasuliku töö täitmise tähtaega. Vastavalt KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse 2 täitmisele. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viru Maakohtu määrus 4-16-2091 üldkasuliku töö tegemise kohta jõustus 21.04.
- Samal päeval jõustusid veel kaks Viru Maakohtu määrust: 4-16-2094, mille kohaselt O.K pidi 2 kuu jooksul sooritama 8 tundi üldkasulikku tööd ning määrus 4-16-2096, mille kohaselt O.K pidi 2 kuu jooksul sooritama 8 tundi üldkasulikku tööd. Ida Prefektuuri taotlusest nähtub, et O.K on juba kahel korral sooritanud temale määratud üldkasuliku töö tunde Kohtla-Järve Spordikeskuses. Kuna ülalnimetatud asjades pole Ida Prefektuur mingeid taotlusi esitanud, siis järeldab kohus, et määrustega 4-16-2094 ja 4-16-2096 määratud üldkasuliku töö tunnid on tal sooriatud, kuid ta ei jõudnud talle määratud tähtajal sooritada määrusega 4-16-2091 määratud üldkasuliku töö tunde. ÜKT pidi sooritama 3 kuu jooksul, ehk hiljemalt 21.07.
- O.K ilmus tööle 27.07.2016, 28.07.2016 ja 29.07.2016 ning iga päev täitis ta 3,5 tundi üldkasuliku tööd. Seega süüdlane O.K täitis temale määratud üldkasuliku tööd juba pärast kohtu poolt määratud tähtaja saabumist ning kokku täitis ta 10,5 tundi üldkasuliku tööd. Tegemata on 6,5 tundi üldkasulikku tööd. Kohus arvestab asjaolu, et O.K pidi samaaegselt täitma kolme kohtumäärust ning pidi 3 kuu jooksul sooritama kokku 33 tundi üldkasulikku tööd. O.K on näidanud üles oma tahet sooritada üldkasulikku tööd. Viru Maakohtu 05.04.2016 määrusega määratud 17 tunnist üldkasulikust tööst on ta sooritanud 10,5 tundi, olgugi, et peale kohtu poolt määratud tähtaega. Antud juhul peab kohus hilisemat töö tegemise aega põhjendatuks. Üldkasuliku töö tegemise tätaja pikendamine saab siiski kõne alla tulla vaid juhul, kui esialgselt määratud töö tegemise tähtaeg oli lühem kui KarS § 69 lg 3 määratud 12 kuud väärteo puhul. Kohus määras antud juhul ÜKT tegemise tähtajaks 3 kuud, seega on võimalik pikendada ÜKT tegemise tähtaega kuni 8 kuuni s.o kuni 21.12.
- Juhindudes KarS § 69 lg 6, kohtunik M ä ä r a s: PPA Ida Prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse politseikapten Tarmo Kütt 08.09.2016 taotlus O.K suhtes rahuldada. Pikendada O.K-le Viru Maakohtu 05.04.2016 määrusega 4-16-2091 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega kuni 8 kuuni s.o. kuni 21.12.
- Määruse ärakiri saata süüdlane O.K-le ja PPA Ida Prefektuuri. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. / allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prkopenko 3