3. Lõpetada väärteoasjas menetlus
4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Vaidlustatud otsuse sisu: Politsei – ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna liikluspolitseinik Aivar Saar 16.06.2016.a koostas väärteoasjas nr 2510,16,001582 otsuse, millises märgiti, et S.A 16.06.2016.a kella 13:52 ajal Põhjaranna tee 20, Maardu, Harju maakonnas juhtides mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, ei esitanud kontrollimisel juhikaarti, salvestuslehti, digitaalseid sõidumeeriku väljatrükke või neid asendaivaid käsikirjalisi kavandeid 20.05.2016 kell 15:53-03:52= kaart väljas; 24.05.2016 kell 07:21-13.06.2016 kell 11:53= 20 päeva 04:32 kaart väljas perioodi kohta. Millega rikkus salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Nimetatud teoga on menetlusalune isik rikkunud liiklusseaduse (edaspidi
) § 31 lg 3;
lg 10; EL nr 165/2014 art 34 lg 1,2,3, art 36 lg 1,2,3 nõudeid, millega pani toime
Samuti mootorsõiduki haakes olnud haagis ei vastanud kehtestatud tehnilistele normidele/nõuetele. Nimetatud teoga on menetlusalune isik rikkunud liiklusseaduse
lg 1 nõudeid, millega pani toime
S § 63 lg 3 määras kohtuväline menetleja S.A-le
lg 1 alusel rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses s.o summas 120 eurot ning
Kohtumenetluse poolte seisukohad: 30.06.2016.a laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale S.A nimel esitatud kaebus eelpool märgitud kiirmenetluse otsusele. 04.07.2016 jättis Harju Maakohus esitatud kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 14.07.2016.a. Puudused kõrvaldati 12.07.2016.a. Kohtule esitatud kaebuses S.A selgitab, et tema nimele on väljastatud kiirmenetluse otsus nr 10220152534883, mille ta palub kohtul tühistada. Kaebuse esitaja ei nõustu kiirmenetluse otsusega, kuna ametnik ei ole kontrollinud haagise registreerimise numbrit ja tehnilise passi vastavust ning seetõttu võeti valelt haagiselt ära kehtiv ülevaatus. Nimelt sõitis S.A 16.06.2016 kella 13:50 paiku autoga XXXX, millele oli haagitud poolhaagis XXXX (merekonteiner poolhaagis), kus oli peal tühi merekonteiner nr: XXXX.Vahetult enne Transiidikeskusesse jõudmist peeti auto politsei poolt kinni ning teostati dokumentide ja tehnilise järelevalve kontroll, mille vältel tuvastati, et auto armatuuris põleb poolhaagise ABS-i tuli. Kaebuse esitaja arvab, et esitas ametnikule vale poolhaagise tehnilise passi ning ametnik ei kontrollinud selle sobivust poolhaagise endaga. S.A sõitis autoga XXXXja haagisega XXXX, mitte aga poolhaagisega nr XXXX, millel võeti ära kehtiv ülevaatus ja väljastati rahaline trahv. Kaebuse esitaja nõustus asja lahendama kirjalikus menetluses. Politsei – ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Ragne Tusis tuginedes V™S § 29 lg 1 p 1 ja § 132 p 2 alusel taotleb väärteomenetluse lõpetamist osaliselt s.o
Kohtuväline menetleja olles tutvunud esitatud kaebusega ning selle lisadega nõustub, et S.A ei ole toime pannud
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegu, kuivõrd kohtueelses menetluses on kindlaks tehtud, et 16.06.2016 kella 13:52 ajal oli menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki haakes haagis Fliegl SDS 400 reg nr XXXX, millel liiklusregistri andmetel on läbitud tehnonõuetele vastavuse kontroll 29.01.2016, mis kehtib kuni 31.01.2017. Kuigi kaebuses ei ole
217 lg 1 osas vaidlust, peab kohtuväline menetleja vajalikuks märkida, et tegu on tõendatud juhi sõidu- ja puhkeaja kontrollkaardiga ja autojuhikaardi väljatrükiga „juhi puuduvad andmed“, siis jääb selles osas oma otsuse juurde. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendama kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse motiivid: V™S § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii S.A kui ka kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et nad ei soovi kohtuistungil osaleda. Seetõttu leiab kohus, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. 2 V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile, kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsuse kohaselt
lg 1 ja
Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 16.06.2016 S.A juhtis mootorsõidukit MAN/ KRONE SDP27 registreerimismärgiga XXXX, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Menetlusalune isik ei esitanud kontrollimisel juhikaarti, salvestuslehti või digitaalseid sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid: 20.05.2016 kell 15:53-03:52= kaart väljas; 24.05.2016 kell 07:21-13.06.2016 kell 11:53= 20 päeva 04:32 kaart väljas perioodi kohta (tl 38-40). S.A on ka ise tunnistanud, et rikkus töö ja puhkeaja korda hooletusest (tl 38-39). Kohus olles tutvunud väärteoasja materjalidega leiab, et
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteos puuduvad V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Menetlusalune isik ei esitanud kontrollimisel juhikaarti, salvestuslehti või digitaalseid sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid. Seega menetlusalune isik pani mootorsõidukit juhtides
lg 3;
lg 10; EL nr 165/2014 art 34 lg 1,2,3, art 36 lg 1,2,3 sätestatud nõuete rikkumise ning kohtu hinnangul on selliselt käitudes S.A toime pannud
Samuti on kiirmenetluse otsuse kohaselt S.A-le süüks pandud, et 16.06.2016 tema juhtis mootorsõidukit MAN/ KRONE SDP27 registreerimismärgiga XXXX, mille haakes olnud haagis reg. märg XXXXei vastanud kehtestatud normidele ja nõuetele (tl 38-39). Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardist nähtub, et haagise reg. märgiga XXXXABS süsteem näitas riket (tl 41). Transiidikeskuse AS-i sissetuleku orderist Z0/0071/EE1000EE 43265277-3002 nähtub, et 16.06.2016 oli menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki reg. XXXX haakes haagis reg nr XXXX (tl. 8). Seega on kogutud tõenditega tõendamist leidnud kaebaja väide, et ta esitas vale poolhaagise tehnilise passi ning politseiametnik ei kontrollinud poolhaagise passi vastavust haagise endaga. Seega sõiduki andmete kontrollimine oli sooritatud nimetatud väärteomenetluse raames puudulikult. Kohus märgib, et väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal. Väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus viimase kasuks (RK 3-1-1-43-07). V™S § 2 kohaselt on nimetatud põhimõte siduv ka väärteomenetluses (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-147-05). Seega asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid, mis annaksid aluse väita, et S.A on toime pannud väärteo, milline on kvalifitseeritud KarS § 242 lg 1 järgi. V™S § 78 kohaselt on kohus väärteoaja arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. See tähendab, et kohus ei saa ise asjaolusid, mis väärteoprotokollis ei 3 kajastu, juurde mõelda ning isikut selle alusel süüdi mõista. Seega nimetatud teos tuleb kiirmenetluse otsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada, kuivõrd S.A teos puudusid 16.06.2016
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse liikluspolitseinik Aivar Saar, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis V™S § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama. Kohus ei pea põhjendatuks menetlus
lg-s 1 ettenähtud väärteos lõpetada V™S § 30 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi. Oluline on rõhutada vajadust käituda liikluses vastavalt kehtestatud normidele, mis tagab ühtlasi ka liiklusohutust. Karistuse määramine:
lg 1 näeb mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut juhindudes KarS § 63 lg 3 alusel
lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot ning
Kuivõrd kohtumenetluses on tuvastatud, et ei ole kogutud piisavalt tõendeid, mis annaksid aluse väita, et S.A on toime pannud väärteo, milline on kvalifitseeritud KarS § 242 lg 1 järgi, siis kontrollib kohus üksnes, kas
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, antud juhul 50 trahviühikut. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates S.A süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel leiab kohus, et S.A süü on hinnatav keskmisena. S.A on tegu kahetsenud, mistõttu tuleb kergendava asjaoluna arvestada kahetsust. Seega arvestades menetlusaluse isiku süü suurust, kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist ning kehtivate karistuste puudumist, tuleks asuda seisukohale, et on olemas kõik eeldused karistuse määramiseks alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohtuväline menetleja on karistuse määranud sanktsiooni alammääras. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kohtuvälise menetleja poolt (alammääras) määratud karistuse vähendamist ning leiab, et kohtuvälise menetleja
Seega kohus on seisukohal, et S.A-le
lg 1 järgi mõistetud karistuse näol ei ole tegemist õiguserikkumise iseloomu arvestades ebaproportsionaalse karistusega. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse, vaidlustatud otsuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga kaebuse kohta, asub seisukohale, et vaidlustatud kiirmenetluse otsus tuleb
lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos tühistada ja esitatud kaebus selles osas rahuldada, mistõttu kuulub ka 4 väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel
Ülejäänud osas tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.