1-12-4752/153

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-4752 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2016 määrus K.R-i (ik xxx) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta elektroonilise järelevalve alla Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.R-i kaitsja Marko Tiirik, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohus tunnistas K.R-i süüdi
5. mail 2012 kohtuotsusega KarS § 202 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 540 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemisel pidi K.R järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätetele. Viru Maakohus pööras
6. oktoobril 2012 karistuse 9 kuud vangistust täitmisele. Määrus jõustus
7. oktoobril 2012, karistuse kandmise aeg algas
8. aprillil 2016 ja karistusaja lõpp saabub
9. jaanuaril
11. Viru Vangla esitas
12. augustil 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.
13. Viru Maakohus jättis K.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
14. Süüdimõistetul on põhiharidus, eriala puudub. Enne vangistust ametlikult töötanud ei ole, kuid mitteametlik töökoht on olemas ja tema enda sõnade kohaselt oli sissetulek stabiilne. Karistusregistrist nähtuvalt on K.R kehtivaid kriminaalkaristusi 5, vanglakaristust kannab teist korda. Varem on korduvalt karistatud varguste ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest. Väärteokorras on K.R karistatud korduvalt, käesoleval hetkel kehtib 7 väärteokaristust. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt näitab K.R-i mõtlematut käitumist asjaolu, et ta jättis sooritamata kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunnid ja sõitis välismaale. Maakohus leiab, et K.R-i varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna K.R ei ole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohtu arvates ei ole usutav, et K.R hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma.
15. Kohus loeb positiivseks, et K.R on lähivõrgustik perekonna näol, kes on nõus teda vabanemise korral toetama. K.R on olemas vabanemisjärgne elu- ja töökoht, mida tuleb arvestada asjaoludena, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, oleks ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik, arvestades K.R-i toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. K.R on jätkanud kuritegelikku eluviisi, olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavalt mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seaduskuulekat elu elama. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks K.R ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. K.R on karistatud varguste eest, mistõttu on ta ohtlik ühiskonnale. Vähetähtis pole asjaolu, et kinnipeetav eiras kohtu poolt katseajal määratud üldkasuliku töö tundide sooritamist ning sõitis välismaale. Selline käitumine näitab K.R-i ükskõikset suhtumist mõistetud karistusse ning kriminaalhooldusesse, mistõttu puudub kohtul veendumus, et K.R suudab alluda kohtu poolt kehtestatud nõuetele ja kriminaalhooldusele.
16. K.R puuduvad küll kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid see pole piisav alus isiku ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. K.R-i ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Kohus ei näe põhjuseid, miks tuleks K.R vabastada ennetähtaegselt ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et K.R-i käitumist ilmestab asjaolu, et ta ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Järelejäänud vangistuse jooksul on K.R võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.
17. Kui K.R ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seaduskuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus K.R-ile paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus
18. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K.R-i kaitsja Marko Tiirik, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ning Viru Vangla taotluse rahuldamist K.R-i vangistusest vabanemiseks enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.
19. Kaitsja leiab, et reaalne vangistus 9 kuud on KarS § 202 lg 2 p 2 ja 3 rikkumise eest liiga range ja ei ole proportsioonis toime pandud õigusrikkumisega. Arvestada tuleb ka sellega, et süüdimõistetu kandis pikaajalist karistust Itaalias. Reaalse vangistuse põhjustas asjaolu, et K.R järelemõtlematult ei täitnud talle kohtu poolt kohustusena pandud üldkasuliku töö tunde, vaid sõitis välismaale.
20. K.R on kõik eeldused elektroonilise järelevalve kohaldamiseks: elukoht, töökoht ja toetav perekond. Nii kinnipidamisasutus, prokuratuur kui ka kriminaalhooldaja toetasid kinnipeetava vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja leiab, et vangistuse lõpuni kandmine
21. jaanuarini 2017 ei lisa kinnipeetavale midagi, vaid saab olla üksnes kättemaksva iseloomuga.
22. Maakohus on määruses asunud seisukohale, et kuigi isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel, ei ole see piisav, et isik ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kaitsja hinnangul on maakohus valesti tõlgendanud RKKKm 3-1-1-91-06 punkti 8.
23. Kaitsja leiab, et on arusaamatu, miks ei saa arvestada isiku õiguskuulekat käitumist kinnipidamisasutuses ja millel põhineb maakohtu järeldus, et isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsest normikuulekast käitumisest lähtuvalt ning kohtul puudub alus arvata, et uus kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel oleks madal või väheoluline. Kohtu seisukoht peab olema põhjendatud ja vastavate tõenditega tõendatud ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine peab olema järgitav, antud juhul ei nähtu seda kohtulahendist.
24. Kaitsja leiab, et elektrooniline järelevalve võimaldab isiku käitumist kontrollida ja suunata ta seaduskuulekusele. Kaitsja on seisukohal, et vangistus ei saa kuidagi osutada süüdimõistetule paremat mõju, kui perekonna ja lähedaste keskel ning kriminaalhooldaja kontrolli all. Samuti palub kaitsja arvestada asjaoluga, et kinnipeetav on tuvastanud isaduse oma poja suhtes ja soovib asuda täitma oma vanemlikke kohustusi. Ringkonnakohtu järeldused
25. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Viru Maakohtu
26. septembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st
27. Viru Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
28. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg 1 p-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 loeteluna toodud materiaalseid nõudeid. Kohus võib alati keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest, kui süüdlane on ära kandnud KarS § 76 lg-s 1 nõutava karistusaja, kuid ei vasta KarS § 76 lg-s 4 sätestatud nõuetele. K.R-i ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ja süüdlase isik. Neid asjaolusid on kogumis hinnanud ka Viru Maakohus oma
29. septembri 2016 määruses.
30. Määruskaebuses toodud väide selle kohta, et reaalne vangistus 9 kuud KarS § 202 lg 2 p 2 ja 3 rikkumise eest on liiga range ning ei ole proportsioonis toime pandud õigusrikkumisega, ei ole asjakohane ning ringkonnakohus ei hinda ennetähtaegsel vangistusest vabastamise otsustamisel mõistetud karistuse suurust. Viru Maakohus on
31. oktoobri 2012 määrusega 540 üldkasuliku töö tunnid pööranud täitmisele sellele vastava 9 kuu vangistusega KarS § 69 lg 6 alusel.
32. Kaitsja leiab, et arvestada tuleb sellega, et süüdimõistetu kandis pikaajalist karistust ka Itaalias. Reaalse vangistuse põhjustas asjaolu, et K.R järelemõtlematult ei täitnud talle kohtu poolt kohustusena pandud üldkasuliku töö tunde, vaid sõitis välismaale. Tulenevalt
33. oktoobri 2012 Viru Maakohtu määrusest, millega pöörati K.R-ile kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele nähtub, et K.R ei reageerinud ning ei ilmunud kohale kriminaalhooldusosakonda ning hoidis kõrvale üldkasulikust tööst. Samuti nähtub, et K.R helistas
34. augustil 2012 ning selgitas oma mitteilmumist sellega, et on Hispaanias ning ei saa kuidagi tulema, sest auto läks katki.
35. augustil 2012 peeti K.R Bari sadamas (Itaalias) kahtlustatavana kinni rahvusvahelise narkokaubanduses osalemises. K.R asus reaalset karistust kandma antud kuriteoasjas alles
36. aprillil
37. Kohus ei võta arvesse Itaalias kantud karistust, mis ei ole seotud käesoleva kuriteoga. Maakohus on õigesti hinnanud, et käesoleval juhul on K.R-i varasem käitumine näidanud hoolimatut suhtumist ning seega ei saa tõsikindlalt väita, et K.R on käesolevaks hetkeks käitumismustreid parandanud ja tema vangistuses viibimine alates aprillist 2106 on täitnud oma eesmärgi ja K.R ei pane enam uusi kuritegusid toime. Nähtuvalt Viru Vangla poolt edastatud materjalidest on uue üldise kuriteo toimepanemise risk kahe aasta jooksul 39%, tegemist on kõrge riskiga isiku puhul, kes on varasemalt toime pandud varavastaseid kuritegusid ning seda korduvalt.
38. Kaitsja seisukohalt on K.R kõik eeldused elektroonilise järelevalve kohaldamiseks: elukoht, töökoht vabanemisel ja toetav perekond. Kaitsja leiab, et vangistuse lõpuni kandmine ei lisa kinnipeetavale midagi, vaid saab olla üksnes kättemaksva iseloomuga. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida järgmist - jättes ennetähtaegselt vabastamata, kuigi teda positiivselt iseloomustavaid tegureid on palju, peab kohus seda veenvalt põhjendama (Riigikohtu kriminaalkolleegium 3-1-1-59-14, punktis 10.2). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on veenvalt põhjendanud kogumis, millistel alustel ei vabastata K.R-i ennetähtaegselt vangistusest. Maakohus on välja toonud positiivselt iseloomustavad tegurid (lähivõrgustik perekonna näol, vabanemisjärgne elu- ja töökoht, distsiplinaarkaristuste puudumine) ning negatiivsed tegurid, mis kaaluvad üle positiivse, mistõttu ei ole alust K.R-i ennetähtaegsest vangistusest vabastamiseks. Sellega nõustub ka ringkonnakohus, K.R-i korduv kuritegelik käitumine ei anna alust veendumuseks, et K.R-i puhul on ligi 6-kuulise vangistuse kandmine karistuse eesmärgi täitnud. Ringkonnakohus lisab, et vangistuse kandmine ei ole kättemaksva iseloomuga, vaid tuleneb sellest, et K.R-ile üldkasuliku töö mittetäitmine põhjustas karistuse täitmisele pööramise kohtu poolt.
39. Määruskaebuses on toodud hinnang maakohtu järeldusele, mille kohaselt isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel, ei ole antud juhul piisavaks aluseks, et isik ennetähtaegselt vabastada. Kaebaja seisukohalt on maakohus valesti tõlgendanud RKKKm 3-1-1-91-06 punkti 8.
40. Kaitsja leiab, et on arusaamatu, miks ei saa arvestada isiku õiguskuulekat käitumist kinnipidamisasutuses ja millel põhineb maakohtu järeldus, et isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsest normikuulekast käitumisest lähtuvalt ning kohtul puudub alus arvata, et uus kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel oleks madal või väheoluline. Ringkonnakohus jääb maakohtu seisukoha juurde, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusest 3-1-1-91-06 ei saa loogiliselt tuletada, et isiku hea käitumine vanglas on ainuke alus, mille kohaselt saab isikut ennetähtaegselt vabastada. KarS § 76 lg 4 toodud tegureid hindas maakohus kogumis ning leidis, et vaid isiku hea käitumine vanglas ning distsiplinaarkaristuste puudumine ei ole aluseks isiku ennetähtaegsel vangistusest vabastamiseks. Karistuse eesmärgi täitmine vangistuses ei tähenda ainult head käitumist ja distsiplinaarkaristuste puudumist. Maakohus on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski Viru Vangla materjalidest nähtuvalt ning hinnanud selle protsendi kõrgeks, tulenevalt K.R-i varasemast kuritegude toimepanemisest (kehtivaid kriminaalkaristusi 5, kehtivaid väärteokaristusi 7). Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja hästi jälgitav.
41. Määruskaebuses toodud väide, mille kohaselt tuleb arvesse võtta, et K.R on tuvastanud isaduse oma poja suhtes ja soovib asuda täitma vanemlikke kohustusi, ei oma tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel määravat kaalu. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk