Väärteoasi 4-16-3371 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. august 2016. a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-3371 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi

§ 227

lg 5 p 3 alusel võtta H.Z-ilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

1. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
4. augustil
5. a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 12.03.
6. a koostati H.Z-i suhtes väärteoprotokoll nr AB1404670 (tl 10). Väärteokirjelduse kohaselt juhtis H.Z 12.03.
7. a kell 14.49 Jõgeva-Mustvee mnt 5.kilomeetril mootorsõidukit Audi A8, registreerimismärgiga xxxxxxx asulavälisel teel kiirusega 161 km/h (+/- 8 km/h). H.Z ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 63 km/h. Kirjeldatud teoga rikkus H.Z liiklusseaduse (edaspidi

) § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime

§ 227lg-s 4 sätestatud väärteo.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna 08.04.2016. a otsusega karistati H.Z

§ 227

lg-s 4 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 215 trahviühikut, s.o 860 eurot.

§ 227

lg 5 p 3 alusel võeti H.Z-ilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus kaheteistkümneks kuuks (tl 3-4, 18-19). Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja ütluste ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Karistuse määramisel arvestati H.Z-i varasemaid rikkumisi menetlusalusel isikul on 5 samalaadset kehtivat rikkumist. Tegemist ei ole kerge või ebaolulise rikkumisega. Menetlusalune isik H.Z esitas 27.04.2016. a Tartu Maakohtule kaebuse (tl 2) kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb talle määratud lisakaristuse tühistamist. Kaebuse kohaselt on H.Z kohtuvälise menetleja otsusega karistatud

§ 227

lg 4 järgi, seejuures jäi H.Z-i poolt juhitud sõiduki kiirus nimetatud sätte alumisse määra. Kohtuvälise menetleja hinnangul on H.Z-i süü suurusele vastav põhikaristus rahatrahv 860 eurot, mis on 2/3 sanktsiooni võimalikust määrast. Seega on H.Z-i suhtes kohaldatud põhikaristust üle sanktsiooni keskmise määra. H.Z viitab kaebuses Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-59-15 ja leiab, et lisakaristuse määramisel tuleb samuti lähtuda süü suurusest ning mõistetud põhi- ja lisakaristus peavad olema proportsionaalsed. Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 6). 2 05.05.

1. a määrusega võttis kohus H.Z-i kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisele menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta ja menetlusalusel isikul H.Z seisukoht kirjaliku menetluse ja kaitsja osavõtu kohta (tl 1). Menetlusalune isik H.Z teatas, et soovib kohtuistungil osaleda (tl 24). Kohtuväline menetleja taotles kirjalikus seisukohas (tl 26-28) kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtuväline menetleja osundab, et karistusregistri 08.04.
2. a väljavõttest nähtuvalt H.Z on 17 kehtivat väärteokaristust, millest 15 on liiklusalased. Seejuures on piirkiiruse ületamise eest 5 kehtivat väärteokaristust ja
3. a jõustunud ning käesolevalt kehtiva liiklusseaduse rikkumise eest on 3 kehtivat karistust. Kohtuväline menetleja on H.Z-ile karistuse määramisel arvestanud asjaoluga, et menetlusalusel isikul on mitmed väärteokaristused täitmata. Lisaks on H.Z-ilt karistusena korduvalt ära võetud sõiduki juhtimise õigust. Eeltoodust tulenevalt on H.Z-ile määratud karistus, mis kohtuvälise menetleja hinnangul oleks mõjus ja täidaks eesmärki. Kohtuväline menetleja on H.Z-ile karistuse liigi ja mära valikul lähtunud üldpreventiivsetest eesmärkidest, andes signaali, et sanktsiooni valikul

§ 227lg-s 4 sätestatud juhtudel rakendatakse ka karmimat lisakaristust.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et päevasel ajal üldkasutataval teel sedavõrd suure piirkiiruse ületamise puhul peab karistus vastama süü suurusele ning mõjutama menetlusalust isikut edaspidi sarnaseid süütegusid mitte toime panema. Seega on H.Z-ile karistuse mõistmisel võetud arvesse menetlusaluse isiku kehtivaid karistusi piirkiiruse ületamise eest, aga ka asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Kohtuvälise menetleja leiab, et H.Z-ilt lisakaristusena 12ks kuuks ära võetud juhtimisõigus on vastavuses tema süü suurusega ning H.Z ei ole väiksema karistuse liigi ja määraga võimalik mõjutada. Lisaks märgib kohtuväline menetleja, et H.Z ei ole käesolevas väärteoasjas kordagi väljendanud kahetsust ega selgitanud väärteo toimepanemise asjaolusid. Kohus määras asja arutamise 08.06.

1. a kohtuistungil. 07.06.
2. a teatas H.Z kohtule, et tal ei ole võimalik kohtuistungil osaleda kuna viibib haiguslehel. 07.06.
3. a kirjaga nõudis kohus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs informatsiooni H.Z-i tervisliku seisundi kohta. Kohus määras asja arutamise 02.08.
4. a kohtuistungil. 05.07.
5. a teatas tunnistaja xxxxxxxxxxx kohtule, et tal ei ole võimalik kohtuistungil osaleda kuna ei viibi sel ajal Eesti Vabariigis. Kohtulikul arutamisel uuris kohus kirjalikke tõendeid, ütlusi andis menetlusalune isik ning kohus avaldas VTMS § 99 lg 8 alusel tunnistaja xxxxxxxxxxx kohtuvälises menetluses antud ütlused. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 08.04.
7. a otsus väärteoasjas nr 2490,16,000557 tuleb tühistada osaliselt, s.o H.Z-ile määratud lisakaristuse osas. Muus osas tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata.
8. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse H.Z-ile ette, et tema juhtis 12.03.
9. a kell 14.49 Jõgeva-Mustvee mnt 5.kilomeetril mootorsõidukit Audi A8, registreerimismärgiga xxxxxxx kiirusega 161 km/h (+/- 8 km/h). Seega H.Z ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 63 km/h. 3

§ 227

lg 4 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et H.Z juhtis 12.03.

1. a kell 14.49 Jõgeva-Mustvee mnt 5.kilomeetril mootorsõidukit Audi A8, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 161 km/h (+/- 8 km/h). Seda kinnitab kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 11). Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kiiruse mõõtmist on teostatud seadmega Stalker DSR 2X S.N DP
2. Kiirusmõõtur on taadeldud vastavalt mõõtevahendi taatlustunnistusele nr TTRSS-15/00159 22.07.
3. a (tl 20). Taatlustunnistuse kohaselt vastab mõõtevahend Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 12.12.
4. a määruse nr 104 lisa 2 p-le 8.
5. Radarkiirusemõõturi kontroll-lehelt (tl 21) nähtuvalt on mõõtevahendiga 12.03.
6. a kell 07.00 teostatud testmõõtmine ja testmõõtmise tulemuseks on märgitud „korras“. H.Z-i juhitava sõiduki (Audi A8, registreerimismärgiga xxxxxxx kiirust mõõdeti Jõgeva-Mustvee mnt 5.kilomeetril, mõõtja sõiduki liikumiskiirus mõõtmise hetkel oli 74 km/h. Kiiruse mõõtmisel tuvastati sõiduki kiiruseks 161 km/h, arvestades laiendmääramatust +/- 8 km/h. Kohus avaldas VTMS § 99 lg 8 alusel tunnistaja xxxxxxxxxxa kohtuvälises menetluses antud ütlused, kuna kohtu hinnangul ei saanud tunnistaja osaleda kohtuistungil mõjuval põhjusel – tunnistaja viibis istungi päeval välisriigis (tl 43). Tunnistajaxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt (tl 12-13) teostas ta 12.03.
7. a graafikujärgselt koos patrullpolitseinikxxxxxxxxxxxxxxx Jõgeva-Mustvee maanteel liiklusjärelevalvet. Patrullekipaaž mõõtis nimetatud kuupäeval kell 14.49 Jõgevalt Mustvee suunas liikunud sõiduauto Audi A8 kiiruseks 161 km/h. Mõõtja sõiduki liikumiskiirus mõõtmise hetkel oli 74 km/h. Sõiduauto Audi A8 peatati Jõgeva-Mustvee mnt 8.kilomeetril peatumismärguandega, kasutades siniseid-punaseid vilkureid. Piirkiirust ületanud sõidukiks oli sõiduauto Audi A8, registreerimismärgiga xxxxxx, ja sõiduautot juhtis H.Z . H.Z tunnistas oma rikkumist ning talle koostati väärteoprotokoll. Lisaks eelviidatud tõenditele, on väärteoasjas tõendiks ka H.Z-i enda ütlused. H.Z-i ütluste kohaselt ületas ta 12.03.
8. a Jõgeva linnast mõni kilomeeter Mustvee poole sõites mootorsõidukiga lubatud sõidukiirust. H.Z-i ütlustest nähtuvalt hakkas ta autoga kiirendama kui oli Jõgeva linna piirist välja sõitnud. H.Z spidomeetrinäitu koguaeg ei jälginud, kuid sai aru, et ületab lubatud piirkiirust. Ühtegi põhjust kiiruse ületamiseks ei olnud. H.Z ei ole ka kaebuses vaidlustanud kiiruse ületamise fakti. Vaidlust ei ole selles, et Jõgeva-Mustvee mnt
9. kilomeetril on asulaväline tee. See tähendab, et tegemist on alaga, kus piirkiirus on vastavalt

§ 15lg 1 p-le 1 90 km/h.

Seega on eeltoodud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et H.Z ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 63 km/h. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis H.Z mootorsõidukit Audi A8, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 161 km/h (+/- 8 km/h), ületades sellega

§ 15

lg 1 p-s 1 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, s.o 90 km/h. Kuna H.Z-i on ületanud lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 63 km/h, on ta toime pannud

§ 227lg-s 4 sätestatud väärteo. 3. H.Z-i ütlusi arvesse võttes, leiab kohus, et H.Z on teo toime pannud otsese tahtlusega Kar

S § 16 lg 3 mõttes. H.Z ületas lubatud sõidukiirust teadlikult, st ta oli teadlik, et ületab sõidukiirust ja ta ka tahtis kiirust ületada. Nii on H.Z selgitanud, et linnapiiri ületades hakkas ta kiirendama ja teadis, et kiirus on lubatust suurem. 4. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati H.Z-ile karistuseks rahatrahv 215 trahviühikut, s.o 860 eurot.

§ 227

lg 5 p 3 alusel võeti H.Z-ilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus kaheteistkümneks kuuks. 4

§ 227

lg 4 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

§ 227

lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja

§ 227

lg-s 4 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel on kohtu arvates põhjendatult arvesse võetud ületatud kiiruse suurust (s.o vähemalt 63 km/h). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leiab samuti, et arvestada tuleb

§ 227

normitehnilist ülesehitust ja sisu.

§ 227

jaguneb lõigeteks, kusjuures iga raskem rikkumine (kiiruse ületamise suuruse järgi) on sätestatud järgmises lõikes. Kuna H.Z on toime pannud

§-s 227 sätestatud kõige raskema rikkumise, tuleb H.Z-i süüd pidada mõistetavalt ka keskmisest suuremaks. Samas tuleb arvestada, et

§ 227

lg 4 järgi toimepandud rikkumise eest (kiiruse ületamine üle 60 km/h) on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kohtu hinnangul ei saa (arvestades

§ 227

sisu ja ülesehitust tervikuna)

§ 227

lg-s 4 sätestatud väärteo toimepanemise eest määratav karistus olla väiksem kui

§ 227

lg-s 3 sätestatud süüteo toimepanemise eest ette nähtud maksimaalmääras karistus. Seadusandja on pidanud vajalikuks eristada kiiruse ületamisi vastavalt raskusastmetele ja näinud ette vastavalt teo raskusele erineva suuruse ja liigiga karistuse määramise võimalusi. Seda tuleb menetlejal igal juhul arvesse võtta. Seetõttu peavad kohtu arvates määratavad karistused vastama samuti teo raskusele ja arvestama erinevates lõigetes ettenähtud sanktsioonimäärasid. Seega on kohtu hinnangul karistuseesmärkide saavutamiseks vajalik, et H.Z-ile määratav rahatrahv oleks suurem kui 200 trahviühikut. Samas tuleb arvestada, et H.Z ületas kiirust mitte vähem kui 63 km/h, st

§ 227

lgs 4 sätestatud süüteo alammääras (sätte järgi kvalifitseeritakse kiiruse ületamised üle 60 km/h). Samuti tuleb arvestada muid tehiolusid. Kiirust ületati liigeldaval maanteel päevasel ajal. Samal ajal liikus maanteel teisigi liiklejaid. Seda on kinnitanud ka H.Z, et Jõgeva-Mustvee maanteel liikles samal ajal veel mitmeid teisi sõidukeid. Äärmiselt suurel kiirusel sõites on ohustatud kõik liiklejad, kuna piirkiiruse eesmärgiks on tagada turvaline liiklemine. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Ka kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid (KarS § 57) ega raskendavaid (KarS § 58) asjaolusid. H.Z ei ole kohtus ütlusi andes väljendanud kahetsust. Samuti ei osanud H.Z anda selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta ja on selgitanud, et ta lihtsalt ületas kiirust. Karistuse määramisel tuleb arvestada, et karistusregistri väljatrükist (tl 14-17) nähtuvalt H.Z on järjepidevalt rikkunud erinevaid liiklusnõudeid, sh korduvalt ületanud piirkiirust. Oluline on seegi, et viimaste rikkumiste toimepanemise eest määratud rahatrahvid on H.Z käesoleva ajani tasumata. Kohus arvestab iseloomustavate andmetena ka seda, et varasemalt on H.Z-ile määratud piirkiiruse ületamise eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist (2 kuud ja 6 kuud, viimati aastal 2011). H.Z-i varasemaid rikkumisi arvestades, ei ole need olnud sedavõrd ohtlikud, kui käesoleval ajal tuvastatud piirkiiruse ületamine. Samas näitavad kohtu arvates kõik varasemalt määratud karistused, et H.Z-ile ei ole need avaldanud piisavat mõju. H.Z on kiirust ületanud väga olulises määras, seades ohtu kõikide teiste liiklejate elud ja tervised, aga ka vara. H.Z-i hoolimatut suhtumist liiklusnõudesse järgida lubatud sõidukiirust kinnitavad ka tema enda 5 selgitused kohtus. Nendest nähtub, et mingisugust põhjust kiirust ületada ei olnud. Lisaks on H.Z ka ise selgitanud, et mingil ajal hakkas ta ise ka mõtlema sellele, et ka teisi autosid on liikumas, kuid sel hetkel lõpetas politsei sõidu. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati H.Z-ile karistuseks rahatrahv 215 trahviühiku ulatuses. Kohus leiab, et H.Z-ile on põhikaristusena määratud rahatrahv alammäära lähedane ja see on põhjendatud. Kohtu hinnangul on õige kohtuvälise menetleja seisukoht, et H.Z-i suhtes on vajalik kohaldada ka lisakaristust, lähtudes menetlusaluse isiku süüst ja eripreventiivsetest kaalutlustest (mida kohus käsitles eelnevalt). Kohus leiab, et liiklusreeglite mittetäitja jaoks on kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavaks meetmeks vaieldamatult liiklusest eemaldamine. Seega võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine ka H.Z-i suhtes paremini karistuseesmärke saavutada. Ühtlasi võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine täita karistuse üldpreventiivseid eesmärke, kuna kohtu arvates ei saa õiguskorra kaitsmise huvidega olla kooskõlas olukord, kus isik karistamatult jätkab liiklusalaste rikkumiste toimepanemist (ja kus isik järjepidevalt kujutab endast ohtu teistele) ning teda liiklusest ei eemaldata. Lisaks vajavad kohtu hinnangul õiguskorra kaitsmise huvid isiku jõulisemat karistamist olukorras, kus isik on samalaadseid liiklusalaseid süütegusid toime pannud korduvalt. Seda põhjusel, et välistada isikutel tekkida võivat karistamatuse tunnet olukordades, kus riiklik sund on ühiskonna huvides äärmiselt vajalik vahend, st üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks. Samas ei vasta kohtu arvates H.Z-ile lisakaristuse kohaldamine maksimaalses määras tema süüle ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Siinjuures arvestab kohus, et viimati on H.Z-ilt olnud juhtimisõigus ära võetud põhikaristusena ja sellest on möödunud küllaltki pikk aeg. Hilisemalt on peetud võimalikuks karistada H.Z rahatrahvidega. Seega ei ole kohtu arvates alust olla veendunud, et ainuüksi maksimaalmääras lisakaristus täidaks karistuseesmärke. Sellele on osundatud ka Riigikohtu praktikas (RKKKo nr 3-1-1-59-15), et keskmisest suurem süü annab aluse kohaldada lisakaristust, kuid seda määras, mis arvestab isiku süüd ja mõjutab teda edaspidi hoiduma rikkumiste toimepanemisest. Kohtu hinnangul on võimalik käesoleval juhul saavutada karistuseesmärke lühemaajalisema lisakaristuse kohaldamisega. Seega peab kohus karistuse mõistmise põhimõttega kooskõlas olevaks lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist sanktsiooni alammääras, s.o kuueks kuuks. 5. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus VTMS § 132 p 2 alusel kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna 08.04.2016. a otsuse väärteoasjas nr 2490,16,000557 osaliselt, s.o H.Z-ile määratud lisakaristuse osas. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. VTMS § 132 p 2 alusel teeb kohus uue otsuse, millega

§ 227

lg 5 p 3 alusel võtab H.Z-ilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õiguse kuueks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 6