) § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2; § 199 lg 2 p 4,5 järgi lühimenetluses. Ruta Rammo Süüdistatav M.U isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; asukoht: käesoleval hetkel viibib vahi all arestimajas, asukohaga XXXX; haridus: põhiharidus; töökoht: puudub; varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: - 25.03.2008 karistati Harju Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 3 (
K § 184 lg 2 (
p 1, 2),
lg 2 p 4, 5, 7, 8,
lg 1 alusel vangistusega 3a,
lg 1, § 64 lg 1 alusel vangistusega 3a,
lg 1 alusel vangistusega 1a 8k; - 05.11.2009 karistati Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 10k; - 20.03.2012 karistati Tallinna Ringkonnakohtu poolt
lg 2 p 4 järgi vangistusega 4a,
Vabanes karistuse kandmiselt 18.12.2015 Tõkend: vahistamine alates 08.07.
2. Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. M.U tuleb ära kanda 6 (kuue) kuu ja 20 (kahekümne) päeva pikkune vangistus. 3.
lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka M.U poolt eelvangistuses viibitud aeg 23.05-24.05.2016, so kokku 2 (kaks) päeva. M.U peab ära kandma 6 (kuue) kuu ja 18 (kaheksateistkümne) päeva pikkuse vangistuse. Karistusaja alguseks lugeda 05.07.2016.a.
lg 2 p 4 järgi 4-aastase vangistusega, millise karistuse kandmiselt vabanes 18.12.2015, võttis 02.05.2016 kella 00:15 paiku Tallinnas Virbi 2 juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXX`lt avalikult, kuid vägivalda kasutamata ära 2-eurose väärtusega ümbrises oleva mobiiltelefoni Sony Xperia M2 Aqua, IMEI-kood XXXX, väärtus 241.00 eurot, milles oli 10-eurose väärtusega Toshiba Micro SD 8GB mälukaart ja 5-eurose väärtusega SIMkaart abonentnumbriga XXXX, samuti oli telefoni küljes 5-eurose väärtusega plastikrihm ning põgenes koos telefoniga, tekitades XXXX`le varalise kahju kokku summas 263.00 eurot. Seega M.U isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani avalikult, kuid vägivalda kasutamata tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
Samuti süüdistatakse M.U selles, et tema isikuna, keda on varavastaste süütegude toimepanemise eest süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega, jätkas peale karistuse kandmist varguste toimepanemist ja uuesti 05.07.2016 kella 21.25 ajal viibides Tallinnas Sõle 27 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas Sõle Säästumarketi kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 3 pakki kakaokreemiga küpsist Poeesia maksumusega 1,45 eurot/pakk, kogumaksumusega 4,35 eurot, pudeli brändit Aramis Special maksumusega 9,79 eurot ja pudeli brändit Aramis Smooth maksumusega 8,25 eurot, seega kaupa kokku maksumusega 22,39 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema uuesti 06.07.2016 kella 18.55 ajal viibides Tallinnas Sõle 51 asuvas Selver AS-le kuuluvas kaupluses Pelgulinna Selver võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 9 tahvlit šokolaadi Anneke maksumusega 3,39 eurot/tk, kogumaksumusega 30,51 eurot ja 5 tahvlit piimašokolaadi Linda maksumusega 3,39 eurot/tk, kogumaksumusega 16,95 eurot, seega kokku kaupa maksumusega 47,46 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega M.U pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, see on
Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: 02.05.2016 episoodis - Kannatanu XXXXütlused (kd II tlk 20-25, 27-31, 36-37); - Kannatanu XXXXpoolt ülekuulamisprotokolli lisana esitatud XXXX AS arve nr XXXX ja liitumislepingu lisaks olev osamaksetega vara müügileping (kd II tlk 33-34); - Äratundmiseks esitamise protokoll (kd II tlk 38-45); - Taotlus kõnesalvestiste väljastamiseks ja Põhja Prefektuuri teabebüroo operatiivteabeteenistuse vastus (kd II tlk 1-4); - Asitõendi – CD-le salvestatud kõnesalvestise – vaatlusprotokoll (kd II tlk 5-13); - Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (kd II tlk 15-16); - Tunnistaja XXXXütlused (kd II tlk. 50-55); - Äratundmiseks esitamise protokoll (kd II tlk 56-63); - Asitõendi vaatlusprotokoll (kd II tlk 17-18); - XXXX kinnitus 23.05.2016 politseilt ZEN eeXXXXX kõnekaardi kättesaamise kohta (kd II tlk 6466); - Üleandmise-vastuvõtmise akt (kd II tlk. 19); - Tunnistaja Aleksei Korõšev`i ütlused (kd II tlk. 67-72); 4 - Äratundmiseks esitamise protokoll (kd II tlk 73-80); - M.U karistusregistri teatis ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2012.a otsus kriminaalasjas nr 1-11-2332 (kd II tlk 105-123); - M.U poolt kahtlustatavana antud ütlused (kd II tlk 96-102). 05.07.2016 episoodis: - Rimi Eesti Food AS avaldus (kd I tlk. 63); - Tunnistaja XXXX´i ütlused (kd I tlk. 64-66); - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd I tlk 73); - M.U kahtlustatavana antud ütlused (kd I tlk 76); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd I tlk. 79-82). 06.07.2016 episoodis - Selver AS avaldus koos õigusvastase teo toimepanemise akt (kd I tlk 3-4); - Tunnistaja XXXX´i ütlused (kd I tlk 6-8, 9-11); - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd I tlk. 14-15); - M.U kahtlustatavana antud ütlused (kd I tlk 17-20); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd I tlk 50-59). Muud tõendid: - Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2012 otsus kriminaalasjas nr 1-11-2332 (kd I tlk 30-32); - Karistusregistri teade (kd I tlk 21-27); - Kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 231516005422 (kd I tlk 33-34); - Kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 231716004890 (kd I tlk 35-36). Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokurör taotles M.U süüdi tunnistamist ja karistamist vangistusega 10 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o. tuleb M.U ära kanda 6 kuu ja 20 päevane vangistus.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eellvangistuses viibitud aeg 4 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 6 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 06.07.2016.a Välja mõista kannatanu kasuks tsiviilhagi 12 eurot. Süüdistatava seisukoht: M.U tunnistas oma süüd ning kahetses toimepandut. Lubas tulevikus kuritegusid enam mitte toime panna, on olemas töökoht. Samuti saab ta pensioni, tal on krooniline haigus- HIV. On nõus kandma karistust, aga soovib leebemat kui seda taotles prokurör. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Palus määrata karistus väiksemas ulatuses, kuna pikaaegne vangistus isikut paremaks ei muuda. M.U on omad järeldused asjast teinud. Taotles menetluskulude ajatamist. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. 02.05.2016 kannatanu XXXXtelefoni varguse episood: M.U on kohtueelses menetluses andnud 02.05.2016 episoodi kohta kahtlustatavana ütlusi (kd II tlk 96-102), et
lg 2 p 5 järgi on vargus avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemise ajal ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks (RKKK3-1-1-93-96; 3-1-149-99). Kohtu hinnangul pani M.U 02.05.2016.a episoodis toime avaliku varguse. Kannatanu XXXXnägi ja sai aru, et M.U tahtis tema telefoni varastada; ta proovis haarata süüdistatava varrukast, kuid süüdistatav tõmbas käe lahti ning jooksis ära (vt. kannatanu ütlused, kd II tlk 20-25, 27-31, 36-37). Tulenevalt
lg 2 p 9 järgi on vargus võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Süstemaatiliseks varguseks loetakse vargust, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Riigikohus oma 20 aprilli 2009 lahendis nr 3-1-1-87-08 punktis 10 on märkinud, et „süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle 8 püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest
lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes
lg 2 p 9 järgi.“ Käesolevas kriminaalasjas on M.U toime pannud 3 varguse episoodi, varasemalt on teda korduvalt varavastaste süütegude eest karistatud nii kriminaal kui ka väärteokorras (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2012 otsust kriminaalasjas nr 1-11-2332, kd I tlk 30-32; karistusregistri teatist, kd I tlk 21-27, kiirmenetluse otsust väärteoasjas nr 231516005422, kd I tlk 33-34, kiirmenetluse otsust väärteoasjas nr 231716004890, kd I tlk 35-36). Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et M.U kvalifitseerimisele
teod kuuluvad kogumis M.U pani toime õigusvastased teod, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on M.U näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke.
lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. M.U süü on tõendamist leidnud kolmes varguse episoodis. Kannatanu XXXXle tekitati kahju summas 12,00 eurot. Kuigi M.U on eeluurimisel ning kohtus avaldanud kahetsust, ei loe kohus seda karistust kergendavaks asjaoluks. Kohus märgib, et antud asjas ei saa olla vähetähtsaks asjaoluks see, et M.U paneb järjepidevalt toime varvastaseid süütegusid-käesoleval aastal on teda karistatud väheväärtusliku asjade varguse eest 2-l korral (vt karistusregistri õiendit kd I tlk.21-27). Käesolevas asjas on ta toime pannud 3 varguse episoodi. Kohtu hinnangul, kui M.U tõepoolest siiralt kahetseks oma tegu, siis prooviks ta oma elu muuta, mitte aga järjepidevalt panna toime üha uusi sarnaseid rikkumisi. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus aga ei tuvastanud. Samuti nendib kohus, et M.U süü on keskmisest suurem, kahetsusväärselt on tegemist isikuga, kes järjepidevalt eirab õiguskorda. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-103-06 rõhutanud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Kohus märgib, et varavastaste kuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on suur nii kehtiva kohtupraktika pinnalt ning samuti illustreerib uute varavastaste kuritegude toimepanemise tõenäosust ilmekalt isiku varasem karistatus (kd I tlk.21-27). Kaitsja palus kohalda M.U-le lühemat vangistust kui seda taotles prokurör. Esmalt märgib kohus, et M.U ei ole isikuks kelle suhtes on võimalik kohaldada kergemat karistusliiki, so rahalist karistust, kuna M.U on varem korduvalt sarnaste süütegude eest 9 karistatud. Isikut on väärteokorras karistatud rahatrahviga, kuid see ei ole teda suunanud õiguskuulekale teele, M.U-le väärteokorras mõistetud rahatrahvid on jäetud suuremas osas tasumata. Samuti märgib kohus, et M.U ei ole ka otstarbekas vabastada karistuse kandmiselt
; § 74 või § 69 sätete kohaselt, kuna kohtu hinnangul ei täidaks taolised karistusliigid oma eripreventiivset eesmärki: M.U on varasemalt korduvalt varavastaste süütegude eest karistatud, karistused ei ole mõju avaldanud. Lisaks on narkosõltuvuses isikule üldkasuliku töö kohaldamine osutunud praktikas problemaatiliseks; käesoleval juhul on isik ise tunnistanud oma sõltuvusprobleemi (vt süüdistatava ütlusi selle kohta, et tal tekkis mõte varastada kannatanu XXXXtelefon sest ta vajas raha narkootikumide tarbeks). M.U-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada M.U edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et M.U tuleb karistada reaalse vangistusegaM.U näol on tegemist isikuga, kelle suhtes võib mõju avaldada üksnes reaalne vangistus, mille pikkus ei saa jääda karistuse sanktsiooni miinimummäära lähedale. Kohus, arvestades isiku süü suurust ning varasemaid rikkumisi, leiab, et M.U-le on kohaseks karistuseks 10 kuud vangistust, millest tuleb maha arvata 1/3. Kohtu hinnangul tuleb M.U suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Eeltoodu alusel leiab kohus, et M.U tuleb süüdi mõista
Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. M.U tuleb ära kanda 6 (kuue) kuu ja 20 (kahekümne) päeva pikkune vangistus.
lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka M.U poolt eelvangistuses viibitud aeg 23.0524.05.2016, so kokku 2 (kaks) päeva. M.U peab ära kandma 6 (kuue) kuu ja 18 (kaheksateistkümne) päeva pikkuse vangistuse. Karistusaja alguseks lugeda 05.07.2016.a. M.U suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine– jätta muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel. Tsiviilhagi Kriminaalasjas esitas tsiviilhagi kannatanu XXXXkokku summas 12,00 EUR suuruses summas ning taotles selle väljamõistmist M.U-lt . Hagisumma koosneb süüdistatava poolt kannatanu varastatud esemete väärtusest. Kohtu hinnangul on esitatud hagi põhjendatud. M.U võttis istungil hagi õigeks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele; toimiku materjalidest nähtuvalt on kannatanutele kahjud tekitatud kuriteoga. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. 10 KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 645,00 eurot. M.U-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 312,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kohtumenetluse pooled ei taotlenud kohtuistungil menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Kaitsja taotles menetluskulude ajatamist. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus märgib, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust menetluskulude vähendamiseks. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohtu hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmise alus puudub. M.U-le mõisteti lõplikuks karistuseks 6 (kuue) kuu ja 18 (kaheksateistkümne) päeva pikkune vangistus. Kinnipidamisasutuses töötamine on vastavalt Vangistusseaduse § 43 tasustatud tegevus. Arvestades aega, mis M.U tuleb kinnipidamisasutuses veeta, leiab kohus, et selle aja kestel saaks süüdistatav soovi korral tasuda osa temalt välja mõistetud menetluskuludest. Samas leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb M.U-lt välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 645,00 eurot ja kaitsjatasu 312,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 957,00 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas, märkides selgitusena „M.U , 1-16-6535, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: 3 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- säilitada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, koos kriminaaltoimikuga. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.