lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles N.R tunnistati süüdi
227 lg 3 järgi ja karistati rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot, lisakaristusena kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Menetlusalune isik N.R, isikukood xxx, xxx RESOLUTSIOON V™S § 132 p 2, § 133-135 kohus, kohus OTSUSTAS: Rahuldada N.R-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Mxxx Kxxx 05.09.2016 otsuse peale väärteoasjas nr. 2440,16,005855 ja nimetatud otsus tühistada osaliselt, nimelt juhtimisõiguseäravõtmise kohaldamise osas. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahv 400 (nelisada) eurot tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 №rdea pangas, kohustuslik viitenumber 10220165159446. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 26.10.2016 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 19.10.2016 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ( menetlusaluse isiku puhul alates kohtuotsuse kättesaamisest) 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 19.11.2016) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 05.09.2016 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Mxxx Kxxx üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,16,005855 menetlusaluse isiku N.R-i suhtes selle fakti kohta, et xxx kilomeetril juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 140 +/- 5 km/h, kus lubatud kiirus oli 90 km/h. Seega ületas N.R lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 45 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik
N.R-i tegu kvalifitseeriti
lg 3 järgi, mille eest teda karistati rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot. Lisakaristusena kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist
lg.3 järgi selle kohta, et menetlusalune isik, juhtides xxxx-l kiirusega 140 +- 5 km/h, lubatud kiirus 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 45 km/. Väärteomenetluse ajal menetlusalune isik ei esitanud VTMS § 69 lg 6 järgi antud tähtaja jooksul vastulauset ega taotlust kohtuvälise menetleja tehtava lahendi kohta. 05.09.2016. võttis kohtuväline menetleja vastu otsuse antud väärteoasjas ja määras N.R-ile karistuseks
summas 400 eurot ja
kuuks. 2 Otsuse tegemisel kohtuväline menetleja arvestas asjaoludega, et menetlusaluse isiku poolt oli antud tegu toime pandud tahtlikult, kuna lubatud piirkiirust oli ületatud olulisel määral. Samuti arvestas kohtuväline menetleja väärteo toimepanemise kohta ja aega ning seda, et menetlusalune isik omab käesoleval ajal 3 kehtivat liiklusalast väärteokaristust, millest 1 väärteokaristus on samalaadse väärteo toimepanemise eest ning menetlusalust isikut on varasemate väärtegude toimepanemise eest karistatud ainult rahatrahvidega. Rahatrahvid on menetlusaluse isiku poolt kõik tasutud, kuid need karistused pole saavutanud soovitud eesmärki, kuna menetlusalune isik jätkab uute väärtegude toimepanemist. Lähtudes eelpool kirjeldatud asjaoludest, on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalusele isikule määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol on vastavuses teo tõsidusega ja määratud lisakaristus on suuteline mõjutama menetlusalust isikut hoiduma edaspidiselt uutest samalaadsetest ja teistest õiguserikkumistest, kuna menetlusaluse isiku suhtes ei ole varem kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist (tl 10-12). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Sõltumata kohtule esitatud kaebuse sisust ja mahust lähtub kohus VTMS § 123 lg 2 sättest, mille kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt
lg 3 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41–60 kilomeetrit tunnis) järgi. Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Patrullpolitseinik Axxx Lxxx poolt koostatud väärteoprotokollist nähtub, et xx km juhtis N.R mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 140 +/- 5 km/h, kus lubatud kiirus oli 90 km/h. Menetlusalune isik on väärteoprotokollil omakäeliselt märkinud, et tunnistab rikkumist ja on nõus koostatud väärteoprotokolliga (tl 3). 28.09.2016 kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta N.R väärteo toimepanemise fakti või asjaolusid. Menetlusalune isik nõustub ka temale karistuseks määratud rahatrahvi ja selle määraga, kuid palub kohtul tühistada lisakaristuse. Nimetatu alusel järeldab kohus, et kaebuse esitaja tunnistab teo toimepanemist ning kaebus on esitatud ainult lisakaristuse kohaldamise osas. Eeltoodut arvestades ei tekkinud kohtul kahtlust, et tegu on toime pandud ja toimepanija on menetlusalune isik. N.R-ile heidetakse ette, et tema rikkus
lg 1 p 1 sätteid ning seega pani toime
lg 3 ettenähtud väärteo.
lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41– 60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 3 N.R-i poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning seejuures suurima lubatud sõidukiiruse ületamist kinnitavad järgmised tõendid: - menetlusaluse isiku enda ütlused, kus ta tunnistab lubatud sõidukiiruse ületamist (tl 16); - tunnistaja Rxxx Sxxx ütlused, kust nähtub, xxx km koos patrullpolitseinik MxxxN.R kombineeritud liiklusjärelevalvet teostades märkas xxx suunas lähenevat tumedat sõiduautot, mis möödus vasakust reast mitmest sõidukist. Sõiduki lähenedes märkas tunnistaja, et tegemist oli tumedat värvi xxx ja selle sõidukiiruseks oli 141 km/h. Sõiduki peatas patrullekipaaž 4282 ja kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis N.R; - kombineeritud liiklusjärelvalve käigus kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki xxxkilomeetril oli 141 km/h (tl 15); - väärteoprotokoll, millest nähtuvad väärteoasjaolud ja N.R-ile mõistetud karistus ning menetlusaluse isiku omakäeline kinnitus rikkumisega nõustumise kohta (tl 14); - videosalvestis, kust nähtub, et 15.08.2016. kell 16.01 mõõdeti mõõteseadmega nr LE0054 liiklusjärelevalve teostamise käigus sõiduauto xxx sõidukiiruseks 141 km/h (tl 27). Eeltoodu alusel on kohtulikul uurimisel leidnud kinnitust, et N.R rikkus liiklusnõudeid, mis on ettenähtud
Isik juhtis xxx km mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 140 +/- 5 km/h, kus lubatud kiirus oli 90 km/h. Seega on N.R oma teoga täitnud väärteo
S § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et N.R täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi tahtlikult. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. N.R teadis, et ta juhib sõidukit lubatud sõidukiirusest suurema kiirusega. Jätkates autoga liikumist kuni politsei ilmumiseni, mööniski ehk soostus N.R mootorsõiduki juhtimisega lubatud sõidukiirusest suurema kiirusega. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on N.R ka varem karistatud samalaadse rikkumise eest (käesolevaks ajaks on nimetatud karistus aegunud, kuid teo toimepanemise ajal oli kehtiv) ja seega saab väita, et ta oli kahtlemata teadlik sellise tegevuse keelatusest. Seega tuleb järeldada, et väärteo toimepanemine oli N.R igati tahtlik ja teadlik valik, mille puhul ta sai aru ka oma teo karistatavusest, kuid otsustas siiski rikkumise toime panna. Seega pani N.R käesoleva väärteo toime otsese tahtlusega. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS
lg 3 ).
lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul KarS § 57 tulenevaks karistust kergendavaks asjaoluks käesolevas väärteoasjas on teo tunnistamine menetlusaluse isiku poolt. KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. N.R juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 140 +/- 5 km/h, kus lubatud kiirus oli 90 km/h. Sellise käitumise tulemusel keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega, toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Tegemist oli käesolevat vastutust ette nägevas sättes toodud kiirusevahemiku alammäära lähedale jääva kiirusega ( 41-60 km/h). Eeltoodut arvestades hindab kohus N.R süüd teos keskmisest väiksemal määral. Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3-1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19). Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikul 2 kehtivat väärteokaristust, mõlemal juhul on tegemist liiklusalaste rikkumistega- ühel korral
lg 1 (mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine) järgi, karistatud rahatrahviga 10 trahviühikut ja teisel korral
207 (tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine) järgi, karistatud rahatrahviga 10 trahviühikut. Samalaadse väärteo (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine -
lg 2) on menetlusalune isik toime pannud 18.08.2015, mille eest teda karistati rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o summas 100 eurot. Tänaseks on see karistus küll aegunud, kuid käesoleva väärteo toimepanemise ajal oli see kehtiv. Seega, vähem kui aasta hiljem pani N.R toime uue samalaadse väärteo
Kohtuvälise menetleja poolt oli see asjaolu 5 ilmselt arvesse võetud. Käesoleval ajal on 18.08.2015 määratud karistus kustunud, seega ei ole arvestatav. Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Järelikult tuleb karistuse mõistmisel arvestada, et isiku süü on keskmisest väiksem, ta tunnistas tegu ja väljendas kahetsus, mis on kergendav asjaolu, ning varasemalt on isik kahel korral karistatud kergemate liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kogusummale 80 eurot. Võttes arvesse eeltoodut, on kohus seisukohal, et N.R-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses ehk sanktsiooni keskmises määras , s.o summas 400 eurot, on õiglane ja põhjendatud. Kuigi isiku süü on keskmisest väiksem ja ta tunnistab tegu, on isik kahel korral just liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega. Sellest lähtudes on põhjendatud, et karistuse määr jääb sanktsiooni keskmisse määrasse. Kohtu hinnangul ei ole isikule lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks põhjendatud. Isikule on kohaldatud põhikaristus ja seda keskmises määras summas 400 eurot. Võrreldes isikule varasemalt määratud kahe karistusega kogusummale 40 eurot, on 400-eurose rahalist laadi karistuse mõju tunduvalt suurem ja kujutab ennast olulist väljaminekut isiku rahalistest ressurssidest. Isik ei ole varasemalt karistatud kiiruse režiimi ega muu raske liiklusalase rikkumise eest. Seega ei näe kohus põhjust, miks isiku suhtes tuleks kohaldada lisakaristust - juhtimisõiguse äravõtmist. Lisakaristuse mõistmine on aktuaalne juhul, kui kohtul tekib veendumus, et isikule mõistetava põhikaristusena ei ole karistuse eesmärgid saavutatavad. Põhiliselt on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud näiteks varasemalt samalaadseid või raskemaid väärtegusid toime pannud isiku puhul. Samuti võib lisakaristuse kohaldamine aktualiseeruda väärteo toimepanemise erilisi asjaolusid arvestades, näiteks on toime pandud ühe teoga mitu väärtegu, väärteo tulemina on saabunud tagajärg). Menetlusaluse isiku puhul ei esine asjaolusid, mille tõttu võiks kohtul tekkida veendumus, et põhikaristust ei piisa. Kohtupraktikas on lisakaristuse kohaldamise küsimuses väljakujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-59-15), mille kohaselt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Lisakaristus on üks osa karistusest ning menetleja peab ka seda mõistes või määrates lähtuma teo toimepanija süüst. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Kohus on arvamusel, et lisakaristuse kohaldamine tuleb kõne alla siis, kui kohus näeb, et ainult põhikaristusest siin enam ei piisa karistuse eesmärkide saavutamiseks. Eelkõige ei saa karistuse mõistmise eesmärkidest sanktsioonid ajaliselt minna leebemaks samalaadsete, samasuuruse 6 süüga tegude puhul. Tulenevalt karistusregistri andmetest, on N.R kahel korral karistatud erinevate väärtegude eest rahatrahvidega. Käesoleval ajal ei ole isik samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud. Lisakaristuse kohaldamine antud juhul oleks üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. KOHTU MEE™ED N.R-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Mxxx Kxxx05.09.2016 otsuse peale väärteoasjas nr. 2440,16,005855, millega N.R tunnistati süüdi
lg 3 järgi ja karistati rahatrah viga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ning
kuuks, tuleb rahuldada ja nimetatud otsus tühistada osaliselt, juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.