4-16-4019/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2016.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas 4-16-4019 Väärteoasja number Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Sekretär Triin Pilberg Väärteoasi D.K poolt Harju Maakohtule 15.05.2016.a esitatud kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.04.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,005177; Kohtuistungi toimumise ajad 14.06.2016.a, 18.08.2016.a, 23.08.2016.a. Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik D.K (ik. XXX, elukoht: XXXX, e-post: XXXX, kohtuvälise menetleja esindajad Triinu Riigor ja Hannes Küünarpuu, tunnistajad Peeter Saar ja Dmitri Kalinin. Resolutsioon: Juhindudes VtMS §-dest 132 p 2, § 133; §-dest 134-135 kohus OTSUSTAS:
2. Jätta D.K kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.04.2016 koostatud otsusele väärteoasjas nr 2302,16,005177 D.K-le LS § 239 lg 1 p 1 alusel määratud rahatrahvi vähendamiseks või tühistamiseks rahuldamata.
3. Jätta Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.04.2016 koostatud otsus väärteoasjas nr 2302,16,005177 D.K karistamises LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemises muutmata ja tühistamata.
4. Kohtuotsus teha teatavaks Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindajale ja kaebajale D.K-le. Edasikaebe kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vaidlustatud otsuse sisu: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlusetalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs 26.04.2016.a koostas väärteoasjas nr 2302,16,005177 otsuse, millises märgiti, et D.K 05.04.2016.a kella 10:12 ajal SuurAmeerika tänaval, Kesklinna linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga. Menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Väärteoasja nr 2302,16,005177 otsuse kohaselt oli menetlusaluse isiku süü tõendatud fotosalvestuste ja kombineeritud liiklusjärelvalve teostamise protokolli andmetega. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et D.K on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Võttes arvesse eelpool märgitut ning juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja D.K-le LS § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses s.o summas 100 eurot. Kaebuse sisu 15.05.2016.a laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale D.K esitatud kaebus eelpool märgitud kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteootsusele. Kohtule esitatud kaebuses märgib D.K, et ta ei nõustu tema suhtes 05.04.2016 Peeter Saare poolt koostatud väärteoprotokolliga väärteoasjas nr. 2302,16,005177, kuivõrd sellel puuduvad lisad, tõendid ja fotod. Samuti ei nõustu ta nimetatud väärteoasjas Aivar Hirsi poolt 26.04.2016 koostatud otsusega, kuivõrd ei ole arvestatud ebaselgusega ega ühegi kergendava asjaoluga. Kaebuse esitaja palub kohtul nimetatud otsusega mõistetud karistust vähendada kuni täieliku tühistamiseni. Kaebuse esitaja soovis asja arutamist istungil ilma kaitsja osavõtuta. Menetlus kohtus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 14.06.2016.a toimunud kohtuistungil D.K selgitas kohtule, et sõitis bussiga Tulika tänavalt tööle Gonsiori tänavale kella 10:00 ajal, liiklus oli tihe ning mingil põhjusel peatati ta Suur-Ameerika tänaval ning öeldi, et tal ei olnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Ta arvab, et teda ei kuulatud üle, talle rohkem nagu räägiti. Ülekuulamist tehti nii, et teda lähedal ei olnud. Samuti ei nõustunud D.K kohtu poolt viidatud politsei ettekandega, mille kohaselt tema keeldus kirjutamast politsei pastapliiatsiga, kasutas enda oma, mille kiri hiljem kadus. Nimelt väitis D.K, et ei keeldunud kasutamast politsei pastapliiatsit, videosalvestus on poolik ning täispikast videost peaks kõik näha olema. Turvavöö oli tal nii nagu igapäev on, kui on liikluses, 3.1 kinnitusega, nii nagu peab olema. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 14.06.2016.a toimunud kohtuistungil vaadeldi CD plaadil salvestatud pilte ja 2 videofaili. D.K vaadanud kõne all olevaid pilte ja videofaile märkis, et neid fotosid ei tohi tõendina võtta ja nende alusel ei saa kedagi süüdi mõista. Piltidel puudub kellaaeg ja kuupäev, puuduvad GPS koordinaadid ning ta ei tea, kus need on tehtud. Neljandaks ei ole aru saada, kas see sõiduk seisab või sõidab. Videos on kuupäev aga siin lähevad politsei ütlused lahku. Harju Maakohtu 18.08.2016.a kohtuistung lükati edasi seoses tunnistajate mitte ilmumisega. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 23.08.2016.a toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle Dmitri Kalinin, kes kinnitas, et on D.K-ga tuttav tööalaselt, on temaga teist korda kohtus, isiklikku vihavaenu tema vastu ei oma. 05.04.2016 toimus liiklusjärelvalvekeskuse liiklustalituse kombineeritud liiklusjärelvalve Tallinnas Suur-Ameerika ja Koidu tänava ristmikul, tunnistaja ülesandeks oli Suur-Ameerika Neste tankla juures teha fotod sõidukitest, milles oli turvavöö kinnitamata (või juht rääkis mobiiltelefoniga) ning millistest teatas talle raadiosaatja teel nurga taga asunud erariietes etteandja. Kolmas liikluspolitseinik peatas isikud kinni ja suunas nad parklasse. Käesolevas asjas tunnistaja nägi, et härral oli turvavöö katki ja üritas seda jäädvustada. Oli selgelt näha, et turvavöö oli ukse posti juures. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 23.08.2016.a toimunud kohtuistungil vaadeldi tunnistaja Dmitri Kalinini juuresolekul käesoleva väärteoasja toimikus olevat CD plaadil salvestatud fotosid „Rikkumine“. Tunnistaja vaadanud kõne all olnud fotosid märkis kohtuistungil, et turvavöö oli ukse posti juures, auto oli Endla ja Suur-Ameerika pöörde peal, buss sõitis tunnistaja suunas. Viimased pildid olid parklas tehtud, et oleks näha, kus turvavöö paiknes. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 23.08.2016.a toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle Peeter Saar, kes kinnitas, et on D.K-ga tööalaselt kokku puutunud, isiklikku vihavaenu tema vastu ei oma. 05.04.2016 toimus liiklusjärelvalvekeskuse liiklustalituse kombineeritud liiklusjärelvalve Tallinnas Suur-Ameerika ja Koidu tänava piirkonnas, tunnistaja ülesandeks oli Neste tankla parklas menetleda isikut, kes oli kinni peetud. D.K rikkumiseks oli turvavöö mitte kasutamine. D.Kalinin seisis tee ääres ja talle öeldi, et sõiduk tuleb, millel võib olla turvavöö lahti. D.Kalinin zoomis selle auto objektiivi ja tegi vastavad pildid. Nimetatud rikkumise kohta koostati kombineeritud liiklusjärelvalve protokoll, mida tunnistaja ei teostanud. Tunnistaja tutvustas isikule väärteoprotokolli, kuna ta oma rikkumist eitas. Samuti teostas tunnistaja ülekuulamist. Isik kirjutas alla oma kirjutusvahendiga, mille tekst alguses oli loetav aga mis hiljem muutus selliseks, nagu ta praegu on. Tunnistaja kinnitas, et võttis menetlusaluse isiku allkirja dokumendile õigused, kohustused. Väärteoprotokolli parandati kuivõrd märge oli puudu, fotod olid olemas. Tunnistaja ise ei näinud, kas menetlusalusel isikul oli turvavöö lahti või kinni, seda kontrollis teine politseiametnik. Väärteoprotokoll anti kaebajale kätte, süüdistus tehti talle teatavaks, selgitati millal ja kuidas ta otsuse kätte saab, õiguste ja kohustuste tutvus menetlusalune isik ise. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 23.08.2016.a toimunud kohtuistungil vaadeldi tunnistaja Peeter Saare juuresolekul käesoleva väärteoasja toimikus asuvat väärteoprotokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli originaali. Tunnistaja vaadanud nimetatud väärteoprotokolli märkis, et midagi isik omakäeliste ütluste alla kirjutas ning ei mäleta täpselt, kas protokolli peale pidi. Samuti kirjutas alla menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollile, mingi nurga alt oli seda näha, hetkel ei ole loetav. Omakäeline selgitus ei ole tänaseks nähtav. Tunnistaja kinnitab, et menetlusalune isik kirjutas nimetatud dokumentidele alla ning fotod, kus on näha „pole nõus“ on tehtud umbes tund kuni poolteist peale rikkumist. Fotod tehti politseijaoskonnas politseiametniku poolt, kuivõrd tunnistaja avastas, et tekst hakkab ära kaduma. Üldjuhul kirjutavad isikud politsei poolt antud kirjutusvahendiga. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 23.08.2016.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja D.K , et tema nõudmisel anti talle politseis 4 dokumenti (kombineeritud liiklusjärelvalve teostamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise koopia, isiku õiguste leht, kohtuvälise menetleja otsus ja trahvinõue) ja CD-plaat. Kohtus sai ta aga teada, et pabereid on 11 lehekülge. Arvab, et politsei varjas tema eest osa dokumente. Samuti tekitab temas arusaamatust politseisisene meilivahetus, kus juhiti tähelepanu, et täitmise tähtaeg ei oleks mineviku kuupäev. D.K vastates kohtu küsimustele selgitas, et ei avaldanud mingit soovi oma kirjutusvahendiga alla kirjutada väärteoprotokollile ja menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollile. Ta ei mäleta, millega ta alla kirjutas. Temal ei ole kirjutusvahendit, millega kirjutatud tekst hiljem kaob. Nimetatud kohtuistungil esitas kohus D.K-le originaalmaterjalidest tehtud pildid, kus on näha käekirjaline tekst kahel real ja allkiri ja selle sama dokumendi originaali, mille lahtrid olid tühjad. Kaebaja vaadanud nimetatud fotosid ja originaaldokumenti märkis, et kellaaeg on 10.27, videolindistuse kohaselt lahkus ta sõidukist 2 minutit varem, seega ta ei tea, kes sellele alla kirjutas. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 23.08.2016.a toimunud kohtuistungil kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja jäi oma kaebuse juurde, palus kohtul määratud karistust vähendada või ebaõiglaselt määratud karistus tühistada. Palub kohtul otsustada tema kasukus, kuivõrd kohtule esitatud pildi ja videomaterjalidel puuduvad kellaaeg, kuupäev GPS positsioneerimine ning videomaterjal ei ühti ajaliselt ülekuulamisprotokolliga. Kohtuvälise menetleja Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlusetalituse esindaja Hannes Küünarpuu 23.08.2016.a toimunud kohtuistungil leidis, et isik on väärteo toime pannud, väärtegu on tõendamist leidnud tunnista ütlustega ja fotodega. Isik jättis sihilikult turvavöö kinnitamata, karistust kergendavad asjaolud puuduvad ning arvestades isiku käitumist, siis väga leebe karistusega piirduda ei saa. Käesolevas asjas ei ole menetlusõigust rikutud, isikule on süüdistus teatavaks tehtud, protokolli koopia on talle kätte antud. Seega menetlusnormi rikkumisi, mis tingiks otsuse tühistamise, ei ole. Eeltoodu alusel palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata. Lisaks kohus avaldas ja uuris kohtuistungil järgimisi väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid ja nimelt kirjalikest tõenditest uuriti: Koopia ja originaal 05.04.2016.a Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Peeter Saare poolt koostatud väärteoprotokollist nr 20160405375501 väärteoasjas nr 2302,16,005177, mille kohaselt D.K 05.04.2016 kell 10:12 Suur-Ameerika tänaval juhtis mootorsõidukit ning tal ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Väärteo toimepanemise asjaolud on protokolli kohaselt tõendatud, menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolliga, kombineeritud liiklusjärelvalve teostamise protokolliga ning videosalvestusega. D.K rikkus LS § 33 lg 3 nõudeid, pannes toime LS § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Protokolli originaal on allkirjastatud selle koostaja poolt aga mitte menetlusaluse isiku poolt. Koopial puuduvad allkirjad. (tl. 3-5, 21). 05.04.2016.a liikluspolitseiniku Peeter Saare poolt koostatud väärteoasja menetluses ebaselguste lahendamise määrus, millega loeti D.K suhtes koostatud väärteoprotokolli nr 20160405375501 lisaks fotod. (täiendati lahtrit „Lisatud muud tõendid“ sõnaga „fotod“) (tl. 11, 30). Koopia ja originaal 05.04.2016.a koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, mille kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Peeter Saar kuulas üle menetlusaluse isiku D.K kell 10.26, ülekuulamine lõppes 10.
5. Nimetatud protokollis on täidetud isikuandmed (punktid 1-7a) ning ülekuulamisprotokoll on allkirjastatud selle koostaja poolt. Puudu on menetlusaluse isiku antud ütlused ning allkiri (tl. 12,23). 26.04.2018 Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlusetalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirsi koostatud otsus väärteoasjas nr 2302,16,005177 (tl. 13, 34). 05.04.2016 koostatud kombineeritud liiklusjärelvalve teostamise protokoll, mille kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Dmitri Kalinin teostas kombineeritud järelevalvet SuurAmeerika- Koidu tänava nurgal kui D.K juhtis mootorsõidukit Ford Transit reg. märgiga XXXX ning juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Järelevalve teostamisel kasutati videotehnikat PLF-
6. Protokollile on alla kirjutanud protokollija ja ametnik, menetlusaluse isiku allkiri puudub (tl. 22). Väärteomenetluse seadustiku § 19 väljatrükk menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste kohta eesti, vene ja inglise keeles, millel puudub menetlusaluse isiku allkiri. (tl. 24). Politseiametniku e-kiri tööülesande saabumise kohta, millega suunatakse D.K väärteoasi menetlusse ning märgitakse, et tööülesande delegeerimisel tuleb veenduda, et täitmise tähtaeg ei oleks mineviku kuupäev (tl. 25). Politsei ja Piirivalveametis registreeritud D.K taotlus, milles palub väljastada kõik väärteoasja nr 2302,16,005177 materjalid tema e-posti aadressile (tl. 26). Fotod 05.04.2016.a koostatud väärteoprotokollist ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist. Väärteoprotokolli menetlusaluse isiku allkirja ja kuupäeva lahtris nähtuvad õrnad jäljed allkirja esimestest tähtedest. Ülekuulamisprotokolli fotodelt on näha, et menetlusaluse isiku ütluste andmise lahtris on kahele reale midagi kirjutatud, kiri on kustumas ning tekst arusaamatu. Samal dokumendil on menetlusaluse isiku allkirjad kahes lahtris nähtavad (õrnalt) ja loetavad „D.K“ (tl. 27-29) 05.04.2016 koostatud liikluspolitseiniku Peeter Saare ettekanne, mille kohaselt 05.04.2016 vormistas tema väärteoprotokolli nr 20160405375501 selle kohta, et D.K juhtis mootorsõidukit ja ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. D.K keeldus protokolli vormistamise ajal kasutama nende poolt pakutud pastapliiatsit, öeldes, et see on tal endal olemas. Hilisemal protokolli kontrollimisel selgus, et D.K oli kirjutanud pastapliiatsiga, mille tekst hiljem kaob. Materjalidest tehti fotod, mis on lisatud väärteoasja materjalide juurde (tl. 31). 07.04.2016 koostatud vastuskiri väärteomaterjalide edastamise kohta, mille kohaselt D.K-le edastati koopiad väärteotoimikust (1 fail), videosalvestusele paluti ise järgi tulla (tl. 32). D.K ID-kaardi koopiaga kinnitusleht, mille kohaselt sai ta 28.04.2016 kätte CD plaadi ja materjalide koopia 4 lehte (tl. 33). Karistusregistri väljavõttest nähtub, et D.K puuduvad varasemad karistused. (tl 35). CD plaat kirjaga 2302 16 005177 (tl. 36). Kohtuotsuse motiivid Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile, kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. Liiklusseaduse § 33 lg 3 sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. LS § 239 lg 1 p 1 järgi karistatakse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et D.K juhtis 05.04.2016.a kella 10.12 ajal Tallinnas, Suur-Ameerika tänaval mootorsõidukit ning temal, kui mootorsõiduki juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. See fakt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolliga (tl 22), millest nähtub, et 05.04.2016.a teostas liikluspolitseinik Dmitri Kalinin Tallinnas, Suur-Ameerika ja Koidu tn ristmiku piirkonnas kombineeritud liiklusjärelevalvet. Sõidukit nr XXXX(Ford Transit) juhtis D.K , kellel sõiduki juhina ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Samuti kinnitas tunnistajana üle kuulatud Dmitri Kalinin, et tema tegi nimetatud sõidukist ja selle juhist fotosid, millelt on näha, et juhil ei ole turvavöö kinnitatud, vaid ripub kõrval. Kohtuistungil vaadati samuti neid fotosid, mis on salvestatud CD plaadile, ning kohtul oli võimalik veenduda, et mootorsõiduki juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö kinnitatud. Kaebaja väide selle kohta, et fotode järgi ei ole võimalik veenduda, kas sõiduk liigub või seisab, on ümber lükatud tunnistaja Dmitri Kalinini ütlustega, millest nähtub, et tema seisis Suur-Ameerika tänaval Neste tankla juures ja tegi pilte lähenevast sõidukist, mille kohta Endla tänaval enne Suur-Ameerika pööret seisnud etteandja andis teada, et vaja on kontrollida, kas juhil on turvavöö kinnitatud. Esimestel fotodel on auto Endla ja Suur-Ameerika tänavate ristis, pöörde peal, edasi on pildid, kus buss sõidab tema – tunnistaja poole ja viimased pildid on tehtud parklas, et oleks näha kus turvavöö on (vt tl 54-55). CD plaadile salvestatud fotode vaatamisel on näha kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise ajal tehtud fotode failiteave, esimese foto tegemise aeg on 05.04.2016.a kell 10.12 (foto IMG_3532) ning viimasel fotol 05.04.2016.a kell 10.
7. Esimesel fotol on näha D.K poolt juhitud sõiduk pöördel Endla Tänavalt Suur-Ameerika tänavale ja edasistel fotodel liikumas mööda Suur-Ameerika tänavat Neste tankla suunas. Fotodelt on näha, et mootorsõidukit juhtiv D.K on nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata, et turvavöö ripub kõrval, kõige täpsemini on see jälgitav fotolt IMG_
8. Nende tõendite pinnalt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et D.K on 05.04.2016.a kell 10.12 rikkunud LS § 33 lg 3 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Väärteoasjas ei ole kogutud tõendeid, mis kinnitaksid, et esinevad väärteomenetlust välistavad asjaolud. Nii menetlusalusel isikul D.K , kui ka politseil on teineteisele etteheiteid väärteomaterjalide vormistamise osas. Nagu juba varem tõendite loetelus märgitud, puudub kõikidel selles väärteomenetluses vormistatud dokumentidel (väärteoprotokollil, kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokollil, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil ja isiku õiguste selgitamise lehel) menetlusaluse isiku D.K allkiri. Kohtuvälist menetlust toimetanud politseiametnik Peeter Saar selgitas tunnistajana ülekuulamise käigus kohtule menetlustoimingu teostamise asjaolusid, seda, et isikule tutvustati tema õiguseid ja kohustusi, väärteoprotokolli. Isik kirjutas dokumentidele alla oma kirjutusvahendiga, algul oli allkiri loetav, kuid mingi aja möödudes hakkas tekst kaduma. Kui avastati, et kirjutatu hakkab kaduma, siis tehti fotod, kus on selgitused ja allkiri veel veidi nähtavad. Need fotod tehti umbes tund või poolteist hiljem (tl. 55-56). Väärteoasja originaalmaterjalidega on kohtusse saadetud fotokoopiad dokumentidest, kus vähemalt kahes kohas on allkirjakastis näha allkirja, mis algab tähtedega „Tar“, ning menetlusaluse isiku protokollis paistavad ähmaselt sõnad, millest võib välja lugeda: „pole nõus“ ja „tulen ise järgi“. Originaalidena esitatud dokumentidel on nimetatud allkirjad ja omakäeliselt kirjutatud sõnad palja silmaga nähtamatud. Kohtu hinnangul on kogutud tõendite pinnalt tuvastamist leidnud, et menetlustoimingu käigus on D.K kirjutanud menetlusdokumentidele oma allkirjad ja omakäelise selgituse endal kaasas olnud kirjutusvahendiga, mille tint aja jooksul nähtamatuks muutus. Samuti nähtub videosalvestusest, mis on tehtud politseisõidukis, et D.K viibides 05.04.2016.a politseibussis, kirjutab midagi tema käes olevatele paberitele. Nii on kohtuliku uurimise käigus vaadeldud CD-plaadil olevat videosalvestust politseibussi salongis olevast kaamerast. Salvestus algab kell 10.22,35 sellega, et politseiametnik lülitab salvestusseadme sisse, samal ajal D.K, kes istub kõrvalistuja taga, kirjutab midagi tema käes olevatele paberitele ja küsib tema kõrval istuvalt politseiametnikult kuupäeva, kes ütleb „5.aprill“. Eesistmel istuv naispolitseinik ütleb meespolitseinikule, et „kui videosalvestus hakkab tööle, siis loe protokoll ette“, mispeale meespolitseinik loeb protokolli ette ja naispolitseinik küsib D.K käest, et „kas te nüüd olete tutvunud sellega?“ D.K küsib, et „millega?“ Naispolitseinik vastab „väärteoprotokolliga“, mispeale D.K vastab, et „tegelikult ikka veel ei ole jah, aga ma püüan selle endale selgeks teha“ ning proovib sõidukist väljuda kell 10.23, kuid naispolitseinik ütleb oma kolleegile, et „oota, ära lase teda ära“ ning väljub ka ise eesistmelt, et takistada D.K politseisõidukist lahkumast. Seepeale istub D.K politseisõidukisse tagasi. Naispolitseinik ütleb D.K-le : „Kaamera on seal, öelge palun kaamerasse, et te olete tutvunud väärteoprotokolliga.“ D.K, täpsustab, et kus see kaamera on ning ütleb seepeale kaamerasse vaadates: „Olen kätte saanud, läbi lugenud ei ole, politsei nõuab, et ma ei ütleks, et olen tutvunud“. Kui politseiametnik hakkab väärteoprotokolli uuesti ette lugema, ütleb D.K , et „Seda te lugesite juba, sellega on hästi“ ning lahkub kell 10.24,32 politseisõidukist. Menetlusalune isik D.K on juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et kuigi on tuvastatud, et tema lahkub politseisõidukist juba kell 10.24, on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil märgitud, et ülekuulamine algas kell 10.26 ja lõppes kell 10.27 (vt tl 23). Kohus möönab, et selline erinevus kellaaegades on kogutud tõendite pinnalt tõepoolest tuvastatud, kuid kohtu hinnangul võib tegemist olla situatsiooniga, kus menetlusdokumentidele pandi aeg mõne teise kella, nt politseiametniku käekella näidu põhjal, mille näit võis olla erinev pardakaamera kella näidust. Tõsikindlalt on tuvastamist leidnud aga see, et D.K pani väärteo toime 05.aprillil 2016.a kella 10.12 ajal, oli politseiametniku poolt kinni peetud ja Neste bensiinijaama parklasse suunatud kell 10.13 (vt viimase foto failiteabe kellaaega) ning seejärel asuti tema osalusel läbi viima menetlustoiminguid, mis lõppesid kell 10.22 väärteoprotokolli ettelugemisega politseiametniku Peeter Saare poolt ning D.K lahkumisega politseibussist kell 10.24, 32 (vt videosalvestis CD plaadilt). Kuna tunnistajana üle kuulatud Peeter Saar on kohtule kinnitanud, et muude dokumentide hulgas, mida D.K suhtes koostati, talle tutvustati ja kuhu ta ka omakäeliselt midagi kirjutas ja allkirja andis, oli ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, siis on ilmselge, et sellel dokumendil märgitud ülekuulamise alguse- ja lõpuaeg on märgitud ekslikult (kui võtta aluseks, et politseisõiduki pardakaamera kell on õige). Samas on tuvastatud, et see dokument oli koostatud sündmuskohal, enne D.K lahkumist politseisõidukist, seega ei ole eksimus ülekuulamise alguse ja lõpu kellaaegades selline menetlusõiguse rikkumine, mis tooks endaga kaasa väärteomenetluses tehtud otsuse tühistamise. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis V™S § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama. Kohus ei pea põhjendatuks menetlus LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteos lõpetada V™S § 30 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi. Oluline on rõhutada vajadust käituda liikluses vastavalt kehtestatud normidele, mis tagab ühtlasi ka liiklusohutuse ja isikute turvalisuse. Väärteoasjas puuduvad V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Karistuse määramine: LS § 239 lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, antud juhul 25 trahviühikut. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates D.K süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel leiab kohus, et tema süü on hinnatav keskmisena. Kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, seega on lähtudes kohtupraktikast mõistetud karistus sanktsiooni keskmises määras. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamist ning leiab, et kohtuvälise menetleja poolt LS § 239 lg 1 p 1 järgi määratud karistuse määraga tuleb nõustuda. Seega kohus on seisukohal, et D.K-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist õiguserikkumise iseloomu arvestades ebaproportsionaalse karistusega. Kõike eelöeldut arvestades asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)