Obsah (5)

§ 8§ 531§ 56§ 154§ 162

4-16-4006 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. septembril 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-4006 (930016000245) Kohtunik Külli

) § 154 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. Otsuse kohaselt väljastas Maksu- ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur) 18.08.2015 XXXXOÜle korralduse dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks nr 12.2-3/034183-2, millega kohustas isikut hiljemalt 01.09.2015 esitama äritegevusega seotud dokumente ja andma suulisi selgitusi XXXXOÜ 2013 november – 2014 mai majandustehingute kohta. Korraldus edastati tähtkirjana ettevõtte äriregistrisse kantud aadressile XXXX, Tallinn, kuid seda ei õnnestunud kätte toimetada, kuna adressaat ei olnud kättesaadav. Seega jäi korraldus AS Eesti Post hoiule ning aadressile XXXX, Tallinn jäeti teade tähtkirja saabumise kohta. 02.09.2015 väljastas maksuhaldur XXXXOÜ-le kui maksukohustuslasele korralduse sunniraha tasumiseks nr 12.2-3/034183-3, millega muuhulgas määrati korraldusele dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks nr 12.2-3/034183-2 uus tähtaeg – 11.09.2015. Ka nimetatud korraldus edastati tähtkirjana ettevõtte äriregistrisse kantud aadressile XXXX. Tähtkirjana edastatud korraldust ei õnnestunud AS Eesti Post töötajatel antud aadressil kätte toimetada, kuna adressaat ei olnud kättesaadav. Seega jäeti korraldus tähtkirjana AS Eesti Post hoiule ning aadressile XXXX, Tallinn jäeti teade tähtkirja saabumise kohta. XXXXOÜ ei esitanud maksuhaldurile korralduses nr 12.2-3/034183-2 nõutud dokumente ega teavet määratud tähtpäevadeks, samuti ei teavitanud maksuhaldurit nõuetekohaselt korraldusega nõutud teabe esitamise keeldumisest ega esitanud põhjendatud taotlust korraldustes määratud tähtaja pikendamiseks. Olles käibemaksukohuslane, pidi XXXXOÜ täitma talle maksuhalduri 18.08.2015 korraldusega dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks nr 12.2-3/034183-2 pandud kaasaaitamiskohustust. V.M, olles juriidilise isiku seaduslik esindaja (juhatuse liige), ei taganud XXXXOÜ kaasaaitamise kohustuse täitmist. Korralduse nr 12.2-3/034183-2 jättis V.M täitmata vähemalt kaudse tahtlusega. V.M maksukohustuslase juhatuse liikmena oli teadlik kaasaaitamise kohustusest. Jättes maksuhalduri poolt nõutud suulised seletused ja dokumendid esitamata, pidi V.M pidama võimalikuks, et oluline teave ei jõua maksuhaldurini ning see takistab oluliselt maksuhalduri tegevust maksumenetluse läbiviimisel. Seega rikkus V.M

§ 8lg 1 ja § 56 lg 1 nõudeid.

1. V.M esitatud kaebuses taotletakse eelmainitud otsuse tühistamist. Kaebaja märgib, et tema ei ole korraldust nr 12.2-3/034183-2 kätte saanud ja kuna ei ela Eestis, siis ei olnud võimalik seda korraldust ka täita. Seega ei jätnud ta teavet tahtlikult esitamata. Kaebaja ei ole enam XXXXOÜ juhatuse liige, kõik dokumendid on uuele juhatusele üle antud ja kogu teave on maksuhaldurile esitatud. Väärteomenetlust alustati revident XXXX 09.02.2016 taotluse alusel ning väärteomenetleja suuliste selgituste järgi korralduste nr 12.2-3/034183-8 ja 12.2-3/034183-11 alusel. 3 Väärteoprotokollist aga selgub, et väärteomenetlust alustati korralduse nr 12.2-3/034183-2 alusel. Kaebaja väitel on maksuhalduri selgitused vastuolulised. Väärteomenetlust alustades ei olnud V.M enam XXXXOÜ juhatuse liige, mistõttu ei saa väärteomenetlust alustada V.M suhtes. Kaebaja sõnul tühistas maksuhaldur 09.03.2016 vaideotsusega nr 6-1/3224-2 korralduse nr 12.2-3/034183-
2. Maksuhaldur tühistas ka korralduse nr 12.2-3/034183-8, kuna see oli seotud korraldusega nr 12.2-3/034183-
3. Kuivõrd teabe andmise korraldus on sama sisuga, on maksuhaldur sisuliselt tühistanud ka XXXXOÜ-le tehtud 18.08.2015 korralduse nr 12.23/034183-
4. Kaebaja ei ole rahul sellega, et puudub nr 12.2-3/034183-2 korralduse väärteoasja juurdevõtmise määrus. Ehkki väärteomenetleja selgitusel on see võetud väärteotoimikusse 09.02.2016 väärteomenetluse alustamise taotluse lisana, ei ole selle kohta koostatud ühtegi dokumenti. Kaebaja märgib, et ta ei leidnud väärteomaterjalidest maksuhalduri koostatud väärteomenetluse lõpetamise taotlust ning on seisukohal, et menetleja on selle dokumendi tahtlikult toimikust välja võtnud. Lisaks peab kaebaja väärteomenetleja väljastatud sundtoomise määrust ebaseaduslikuks, sest maksuhaldurile oli tema elukoht väga hästi teada. Viimaks märgib kaebaja, et tal ei ole XXXXOÜ-ga seoses ühtegi kehtivat karistust, ta ei ole menetlusest kõrvale hoidunud ning kuna kaebaja ei tööta, puudub tal võimalus tasuda 800 euro suurust rahatrahvi. Ka ei ole arvestatud ühtegi karistust kergendavat asjaolu, s.o maksuhalduri enda rikkumisi, koostöövalmiduse puudumist, ametniku võimu kuritarvitamist jms. Kohtus jäi V.M esitatud kaebuse juurde, rõhutades, et talle määratud trahv on ebaõiglane ja kohtuväline menetleja on rikkunud tema põhiseaduslikku õigust kõike vaidlustada. Seda enam, et hetkel on tema puhul tegemist kolmanda isikuga, mistõttu ei ole temale sunniraha määramine põhjendatud, vaid teabe saamiseks peaks pöörduma XXXXOÜ praeguse juhatuse poole. Kaebaja juhtis kohtu tähelepanu ka sellele, et väärteomenetlust alustati pool aastat pärast toimunut, kui temale kui kolmandale isikule anti üle korraldus, mida tal ei olnud võimalik täita. Korraldused nr 12.2-3/034183-2 ja 12.2-3/034183-3 olid adresseeritud XXXXOÜ-le ning kuna kaebaja ei ela Eestis, siis ei saanud ta neid kätte.
5. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku väited põhjendamatud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja viitab haldusmenetluse seaduse § 54, § 55 lg 1, § 56 lg 2, § 60 lg 2 ja 61 lg 1 ning leiab, et korraldus nr 12.2-3/034183-2 on õiguspärane, kehtiv ja selle resolutiivosa kohustuslik igaühele. Korralduse vaidlustamine ei peata selle täitmist, tulenevalt

§-st 146. Veel osutab kohtuväline menetleja äriseadustiku § 180 lg 1, § 187 lg 1 ja

§ 8

lg 1 ning leiab, et kuivõrd V.M oli perioodil 11.03.2005-21.09.2015 XXXXOÜ juhatuse liige, oli ta kohustatud ettevõttele väljastatud korraldused täitma maksukohuslase seadusliku esindajana. Kohtuväline menetleja väidab

§ 531

lg 2 ja lg 4 tuginedes, et kuivõrd AS Eesti Post töötajad jätsid ettevõtte juriidilisele aadressile teated tähtkirja saabumise kohta, loetakse dokumendid XXXXOÜ-le kättetoimetatuks. Samuti peab Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-65-09 kohaselt juriidiline isik tagama registrile esitatud andmete õigsuse ning vastutab ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. 4 Mis puudutab maksuhalduri korralduse nr 12.2-3/034183-2 väärteoasja juurde võtmist, siis see on edastatud kohtuvälise menetleja ametnikule väärteomenetluse alustamise taotluse lisana ning eraldi määrust nimetatud dokumendi lisamiseks ei olnud vaja. Samuti ei ole väärteotoimikust välja võetud väärteomenetluse lõpetamise taotlust, vaid kaebaja poolt esitatud väärteomenetluse lõpetamise taotlus asub kohtuvälise menetleja väärteotoimikus (lk 87-92). Lõpetuseks juhib kohtuväline menetleja tähelepanu Harju Maakohtu määrusele nr 4-16-1848 ning märgib, et kuivõrd kaebaja sai kutse kätte, ei esitanud omapoolseid tõendeid, oli Maksuja Tolliametil õige eeldada, et kaebaja hoiab menetlusest kõrvale ning kohaldada sundtoomist. Seega puudub kohtuvälise menetleja hinnangul alus arvata, et sundtoomise määrus on ebaseaduslik. Kohtus rõhutas kohtuväline menetleja, et ehkki korraldusi selles menetluses on tehtud 16-17, arutatakse väärteoasja raames vaid korraldusi nr 12.2-3/034183-2 ja 12.2-3/034183-

1. Nimetatud korraldused anti ajal, mil V.M oli juhatuse liige ning need väljastati ettevõtte äriregistris antud aadressile, mistõttu väide, et kaebaja ei saanud korraldusi kätte, ei ole asjakohane. Mainitud korraldusi ei ole ka ühegi vaideotsusega tühistatud. Kohtu põhjendused
2. Kohus, kuulanud ära kaebaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning uurinud vahetult asjas kogutud tõendeid, on neid kogumis hinnates seisukohal, et V.M kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 02.05.2016 otsus nr 930016000245 muutmata.
3. Esmalt märgib kohus, et tulenevalt V™S § 87 arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohus on nimetatud sätet tõlgendades asunud seisukohale, et kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt 3-1-1-71-13, p 7; 3-1-1-90-12, p 7; 3-1-1-45-11, p 12; 3-1-116-09, p 8 ja 3-1-1-54-09, p 8.1). Kuivõrd väärteoprotokoll on koostatud V.M suhtes ning selles heidetakse kaebajale ette üksnes 18.08.2015 korralduse nr 12.2-3/034183-2 ja 02.09.2015 korralduse nr 12.23/034183-3 täitmata jätmist, ei saa kohus väljuda väärteoprotokolli piiridest ning tal puudub vajadus analüüsida läbiviidud maksumenetlust tervikuna või anda hinnang MTA hilisematele korraldustele, mil kaebaja ei olnud enam XXXXOÜ juhatuse liige. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad korralduste nr 12.2-3/034183-8 ja 12.2-3/034183-11 tühistamist ning kaebaja etteheited menetleja aadressil, et see ei ole piisavalt kasutanud võimalusi saamaks dokumente ja selgitusi XXXXOÜ uuelt juhatuse liikmelt. Kohtuvälise menetleja väitel ei ole ühegi järgneva lahendiga Maksu- ja Tolliameti korraldusi nr 12.2-3/034183-2 ja 12.2-3/034183-3 tühistanud ning kaebaja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis toodud väited kummutaks.
4. Kohtus ütlusi andnud tunnistaja (Maksu- ja Tolliameti revidendi) XXXXsõnul väljastas ta 18.08.2015 XXXXOÜle korralduse dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks, kuivõrd kontrollis ettevõtte 2013 novembri – 2014 mai käibemaksu arveldust. Korraldus saadeti emaksuametisse ja tähtkirjaga ettevõtte äriregistrijärgsele aadressile. Nimetatud korraldusele ei vastatud. Seejärel tegi tunnistaja septembri algul 2015 uue korralduse sunniraha maksmiseks ja andis teabe edastamiseks uue tähtaja. Ka see kiri saadeti tähtkirjaga ettevõtte 5 registrijärgsele aadressile, kuid ka sellele ei vastatud. Omniva kaudu saadetise teekonda vaadates selgus, et kirju ei õnnestunud adressaadile üle anda, mistõttu jäeti teade saadetiste kohta postkasti ning sellega loeti kirjad üleantuks. Tema on proovinud korraldusi kaebajale üle anda ka isiklikult, kuid see õnnestus alles mitmendal katsel. Tänaseks päevaks ei ole maksuhaldur teavet ja dokumente XXXXOÜ 2013 ja 2014 majandustehingute kohta saanud.
5. Maksu- ja Tolliameti 18.08.2015 korraldusega nr 12.2-3/034183-2 (lk 5-10) ja 02.09.2015 korraldusega nr 12.2-3/034183-3 (lk 11-13) on kindlaks tehtud, et eelmainitud kuupäevadel väljastati XXXXOÜle korraldus varasemate aastate käibedeklaratsioonides esitatud andmete kontrollimiseks. Korraldusega nr 12.2-3/034183-2 kohustati XXXXOÜ esindajat esitama 01.09.2015 juhtivrevidendile majandustehingute kohta originaaldokumendid ja andma suulisi selgitusi. Korraldusega nr 12.2-3/034183-3 anti varasema korralduse täitmiseks uus tähtaeg, s.o 11.09.2015 ning kohustati tasuma sunniraha kogusummas 400 eurot. Mõlemad korraldused saadeti aadressile XXXX, Tallinn.
6. Äriregistri andmete (lk 37-39) kohaselt oli XXXXOÜ juhatuse ainus liige kuni 21.09.2015 V.M ja ettevõtte juriidiliseks aadressiks oli sel ajal XXXX, Tallinn. Seega on tõendatud, et kirjad saadeti ettevõtte registrijärgsele aadressile ning kirjade vastuvõtmise eest oleks pidanud hoolt kandma V.M.
7. Omniva saadetiste andmebaasi väljatrükkidest (lk 33-36) nähtuvalt üritati nimetatud korraldusi edastada 19.08.2015 ja 03.09.
8. Kuna korralduste üleandmine ebaõnnestus, jäeti mõlemal korral äriühingu postkasti teade saadetise saabumisest.
9. Eeltoodust tulenevalt on tunnistaja ütluste, samuti muude loetletud tõenditega kindlaks tehtud, et V.M , kes oli kuni 21.09.2015 XXXXOÜ ainus juhatuse liige, ei täitnud maksuhalduri 18.08.2015 ja 02.09.2015 korraldusi, ei esitanud ettenähtud tähtajaks dokumente ettevõtte varasemate aastate majandustehingute kohta ning ei andnud selle kohta ka suulisi selgitusi.
10. Äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 187 lg 2 järgi on osaühingu juhtimisorgan juhatus ning juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega.

§ 8

lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku seaduslikul esindajal tagada maksuseadusest tulenevate kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine.

§ 56

lg 1 kohustab maksukohuslast teatama maksuhaldurile kõikidest maksustamise seisukohast tähendust omavatest ajaoludest. V.M XXXXOÜ esindajana maksuhalduri korraldusi ei täitnud, mistõttu on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 154lg 1 järgi.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 12. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et ta ei ela Eestis ja ei saanud seetõttu korraldusi täita. Nimelt sätestab

§ 531

lg 4, et juriidilisele isikule registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vaidlust ei ole selles, et Omniva jättis 19.08.2015 ja 03.09.2015 teatised saadetiste saabumise kohta ettevõtte äriregistrijärgsele aadressile. V.M on ise kohtule selgitanud, et teatas MTA-d oma kontaktandmete muutumisest alles novembris

1. Kuivõrd V.M ei ole ettevõtte esindajana taganud registrile esitatud andmete õigsust, vastutab ta ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest ning korraldused loetakse kaebajale kättetoimetatuks (vt ka RKHKm 3-3-1-65-09). Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaks, et ta on olnud pidevalt Eestist eemal, mistõttu ei ole tal olnud võimalik ettevõttele adresseeritud kirju 6 vastu võtta. Vastupidi, kohtule antud selgituste kohaselt andis ta juba septembri algusest loenguid Tallinna Majanduskoolis, rahvastikuregistri järgi on tema elukohaks sama aadress, mis märgitud äriregistris XXXXOÜ aadressiks ning samale aadressile on äriregistri andmetel registreeritud ka XXXXOÜ, mille juhatuse liikmeks ta on. Seega leiab kohus, et kaebaja väited elukoha muutumise kohta on paljasõnalised ja otsitud, tegelikkuses ei olnud kaebajal mõjuvaid põhjusi, mis tinginuks maksuameti korralduste vastu võtmata jätmise.
2. Asjakohased ei ole ka kaebaja selgitused selle kohta, et ta ei ole enam XXXXOÜ juhatuse liige ja tema käes ei ole enam maksuhaldurit huvitanud dokumente. Äriregistri andmete kohaselt oli V.M kuni 21.09.2015 XXXXOÜ ainus juhatuse liige. Väärteoprotokollis etteheidetavad rikkumised olid toime pandud ajavahemikul 01.09-11.09.2015, s.o ajal, mil kaebaja oli ettevõtte esindaja. Seega oli kaebajal korralduste täitmiseks ettenähtud ajal võimalik esitada nii nõutud dokumente, taotleda tähtaja pikendamist, samuti pidi ta olema võimeline andma äriühingu majandustehingute kohta suulisi selgitusi.
3. Tunnistaja XXXXsõnul alustati väärteomenetlust pool aastat peale esimeste korralduste andmist seetõttu, et selleks hetkeks oli selge, et V.M ei soovi maksuhalduriga koostööd teha. Seda kinnitavad ka väärteoasja materjalid. Kaebaja ei eitanud kohtuistungil, et korraldust teabe andmiseks prooviti talle üle anda näiteks 08.02.16 Tallinna Majanduskoolis (kus ta sel ajal loenguid luges), kuid ta keeldus dokumente vastu võtmast põhjendusega, et need tuleb talle saata kodusel aadressil Hongkongi (lk 20). KarS § 81 lg 3 ja

§ 162

kohaselt on kaebajale etteheidetava süüteo aegumistähtaeg 3 aastat selle lõpuleviimisest arvates. Seega ei olnud kohtuvälisel menetlejal seadusest tulenevaid takistusi väärteomenetluse alustamiseks 01.03.2016 ja seda XXXX09.02.2016 esitatud taotluse alusel.

1. Kaebaja väitel selgitas talle väärteomenetleja, et menetlust alustati korralduste nr 12.23/034183-8 ja 12.2-3/034183-11 alusel ning hiljem alles protokollist selgus, et menetlust alustati korralduse nr 12.2-3/034183-2 alusel. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebust esitades väitis V.M , et talle pole väärteomenetluse alustamise põhjust üldse teada antud (lk 27-28; 68-72). Seega ei ole kaebaja selgitused olnud menetluse vältel ühesugused. Mainida tuleb ka asjaolu, et algselt ei püüdnudki kaebaja teada saada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, vaid taotles kohe väärteomenetluse lõpetamist. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi rikutud, sest tal oli võimalus teha MTA-le selle kohta järelepärimisi, samuti on V.M ülekuulamise protokollis (lk 73-75) antud väärtegude lühikirjeldus ning nimetatud dokumendist selgub, et talle heidetakse ette
2. ja 11.09.2015 maksuhalduri korralduse nr 12.2-3/034183-2 täitmata jätmist.
3. Mis puutub korralduse nr 12.2-3/034183-2 väärteoasja juurde võtmist, siis märgib kohus, et see on väärteotoimikusse võetud 09.02.2016 esitatud väärteomenetluse alustamise taotluse lisana (lk 3-22). Nimetatud taotluses on lisadena märgitud korraldused nr 12.2-3/034183-2, 12.2-3/034183-3, 12.2-3/034183-6 ja 12.2-3/034183-
4. Seega ei pidanud väärteomenetleja koostama veel ühte määrust, et võtta juba toimikus olevad korraldused väärteoasja juurde.
5. Asjakohatud on kaebaja väited selle kohta nagu oleks väärteomenetleja väärteotoimikust välja võtnud maksuhalduri poolt menetlejale esitatud väärteomenetluse lõpetamise taotluse. Sellist taotlust maksuhalduri poolt esitatud ei ole ning kaebaja on vaideotsust nr 6-1/3268-2 tõlgendanud meelevaldselt või selle sõnastusest valesti aru saanud. 7 Siinkohal kohus täiendavalt märgib, et ühegi taotluse esitamine iseenesest ei lõpeta väärteomenetlust, vaid tulenevalt V™S § 73 lg 1 p-st 2 peab menetleja tegema selle kohta väärteomenetluse lõpetamise määruse. Kohtuväline menetleja sellist määrust teinud ei ole, vaid on oma 02.05.2016 otsusega lugenud süüteo toimepanemise tõendatuks ja määranud kaebajale karistuse.
6. Kaebaja etteheited sundtoomise põhjendamatuse kohta on lahenduse leidnud Harju Maakohtu 15.03.2016 määruses nr 4-16-1848, milles kohus lahendas V.M kaebust kohtuvälise menetleja tegevusele. Kokkuvõtlikult on kohus leidnud, et kuna kaebaja ei esitanud mõjuvaid põhjuseid maksuhalduri juurde ilmumata jätmiseks, on sundtoomise määruse väljastamine seaduslik.
7. Kohus leiab, et V.M-ile karistuse määramisel on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud KarS § 56 lg 1 sätetest. Menetleja on arvesse võtnud V.M süü suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning lähtunud karistuse eri- ja üldpreventiivsetest eesmärkidest. Otsuse tegemisel ja karistuse määramisel 02.05.2016 oli V.M-ile eelmise maksualase väärteo eest mõistetud karistus kustumata (lk 65). Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

§ 154lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o 1 200 eurot).

V.M karistati rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o üle sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel olulisi asjaolusid õigesti hinnanud ning ei pea vajalikuks toodud argumente üle korrata. Kohtu arvates ei ole isiku süü suurust, vastutust kergendavate asjaolude puudumist, varasemat maksualast karistatust ja teojärgset käitumist arvestades põhjust menetleja otsust karistuse osas vähendada. Mõistetud karistus on kohtu hinnangul vajalik, et mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning karistus vastab ka õiguskorra kaitsmise huvidele. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et kergendavaks asjaoluks tuleks lugeda maksuhalduri või menetleja rikkumisi, võimu kuritarvitamist ja koostöövalmiduse puudumist. Vastupidi, koostöövalmiduse puudumist on üles näidanud kaebaja ise oma teojärgse käitumisega. Menetleja P.Pantšenko suhtes ei ole kohtule esitatud ühtegi faktilist asjaolu, mis viitaks dokumentide võltsimisele või menetlustoimingute rikkumisele ning kohtul puudub alus tõstatada uurimisorganite ees küsimus tema kriminaalvastutusest, mida on taotlenud kaebaja. Kohus ei pea vajalikuks muuta ka trahvi tasumise korda ehk määrata trahvi tasumist ositi, sest kohtule ei ole esitatud süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit iseloomustavaid asjaolusid või tõendeid, mis seda tingiksid. Kaebaja enda väitel tal alaline sissetulek küll puudub, tema põhiline elukoht käesoleval ajal on Tais (eelnevalt Hiinas), kuid ta jätkab Tallinna Majanduskoolis loengute lugemist. Tema piisavalt kõrge elatustase võimaldab tihedat reisimist Tai ja Eesti vahel ega saa kohtu arvates olla ka takistuseks trahvi tasumisel. 8 Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 1, 133 - 135. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/