4-16-6494/5

Väärteoasi nr. 4-16-6494 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Otsuse kuupäev Kohtunik Vaidlustatud lahend Kaebuse esitanud isik Asja läbivaatamine Kohus juhindub Harju Maakohus 20. septembril 2016.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Katre Poljakova Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskus 31.08.2016.a koostatud kiirmenetluse otsus nr 10220151491561 väärteoasjas nr 2302,16,012101; H.I, isikukood: XXX, EV kodanik, elukoht: XXXX, e-post: XXXX; Kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses V™S § 120 lg 1; § 132 p 1, § 109 – 111; KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON 1. Jätta H.I esitatud kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse liikluspolitseiniku Steffen Tamme 31.08.2016.a koostatud kiirmenetluse otsusele nr 10220151491561 väärteoasjas nr 2302,16,012101 rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse liikluspolitseiniku Steffen Tamme 31.08.2016.a koostatud kiirmenetluse otsus nr 10220151491561 väärteoasjas nr 2302,16,012101 H.I karistamises LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemises muutmata ja tühistamata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vaidlustatud otsuse sisu: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskus liiklustalituse liikluspolitseinik Steffen Tamm 31.08.2016.a koostas väärteoasjas nr 2302,16,012101 otsuse, millises märgiti, et H.I 31.08.2016.a kella 16:37 ajal TallinnTartu- Võru- Luhamaa 40 kilomeetril, juhtis mootorsõidukit Audi A6 Avant reg. märgiga XXXX kiirusega 119 km/h (+/- 4 km/

1. h)teelõigul, kus lubatud suurim kiirus oli 90 km/h ning ületas sellega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Nimetatud teoga on menetlusalune isik rikkunud liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid, millega pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Võttes arvesse eelpool märgitut määras kohtuväline menetleja H.I-leLS § 227 lg 2 alusel rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses s.o summas 120 eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad: 05.09.2016.a laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale H.I esitatud kaebus eelpool märgitud kiirmenetluse otsusele. Kohtule esitatud kaebuses H.I selgitab, et augusti õhtul liikus tema enda poolt juhitud sõiduautoga Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 40. kilomeetril 4 realisel teel suunaga Tartu poole. Tema sõiduki liikumiskiiruseks mõõdeti 119 km /h, mille kohta näidati talle kiiruse mõõtmisseadme videot, kus oli näha tema juhitud sõiduki registreerimisnumber ja liikumiskiirus. Kaebaja juhib tähelepanu, et mõõtmist teostaval politseiametnikul puudus ohutusvest, seega rikuti LS § 195 punkt 6 nõudeid. Samuti politseiauto oli pargitud põõsaste vahele peitu, mis on vastuolus LS § 199 lg 1 p 1. Autosse istudes selgitati talle, millised on tema poolt toimepandud rikkumise trahvimäärad ja pakuti valida, kas tavamenetlus või kiirmenetlus. Kaebaja valis kiirmenetluse. Kiirmenetluse otsuses on kirjas, et tema rikkus LS § 15 lg 1 p 1 sätestatud nõudeid, mille kohaselt suurim kiirus asulavälisel teel on 90 km/h. Kaebaja ei nõustu nimetatud väitega, kuivõrd sellel teelõigul oli sõidukiirus tõstetud 110km /h. Kuna kaebaja omab esmast juhtimisõigust ning leiab, et rikkumiseks oleks pidanud olema märgitud LS § 50 lg 2, kuivõrd seal on sätestatud esmase juhtimisõigusega juhi keeld sõita kiiremini kui 90km/h. Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebuse esitaja tema suhtes koostatud kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja nõustus asja lahendama kirjalikus menetluses. Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juht Oleg Lodeikin on kohtule 12.09.2016 esitanud kohtuvälise menetleja seisukoha, milles palub jätta kaebuse rahuldamata, kohtueelses menetluses koostatud otsuse muutmata ja tühistamata. Kohtuväline menetleja olles tutvunud esitatud kaebusega ning selle lisadega selgitas, et väärteo toimepanemine on tõendatud kiirusmõõteseadme LaserCam 4LE0024 salvestusandmete väljatrüki ja videosalvestusega. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud seisukohtadega ning selgitab, et kaebaja viidatud suurendatud piirkiiruse ala algab Tallinna-Tartu- Võru-Luhamaa tee 12,7 kilomeetril ning lõppeb 39. kilomeetril, kaebaja juhitud sõiduki kiirust mõõdeti Tallinna-Tartu- Võru-Luhamaa tee 40. kilomeetril, seega oli tegemist asulavälise teega, kus kehtib suurima lubatud sõidukiirusena 90km/h. Kohtuväline menetleja leiab, et kohtueelses menetluses kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et H.I rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, ning väärtegu oli õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi, kui mootorsõidukijuhi poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendama kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse motiivid: V™S § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii H.I kui ka kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et nad ei soovi kohtuistungil osaleda. Seetõttu leiab kohus, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva 2 kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile, kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsuse kohaselt LS § 227 lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 31.08.2016 kella 16:37 ajal Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa 40. kilomeetril juhtis H.I mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXXX (tl 7-8). Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h, kuivõrd suurendatud piirkiiruse ala algab Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 12,7. kilomeetril ning lõppeb 39. kilomeetril. Nimetatud liikluskorraldus on Maanteeameti maanteeinfo andmetel kehtiv alates 06.04.2016 kuni käesoleva ajani (tl.10). Kiirusmõõteseadme salvestuse andmetest nähtub, et 31.08.2016 kell 16:37 riikliku järelevalve korras mõõdeti Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 40. kilomeetril H.I juhitud mootorsõiduki reg nr-ga XXXX kiiruseks 119 km/h (tl. 8 pöördel, 9, videosalvestus CD plaadil) Kiiruse mõõtmise laiendmääramatuseks on +/- 4 km/h, mis tähendab, et sõidukiirust ületati mõõdetaval teelõigul mitte vähem kui 25 km/h. Kohtuväline menetleja on kohtule edastatud väärteomaterjalidele lisanud ka mõõtevahendi LaserCam 4 tehasenumbriga LE205 taatlustunnistuse nr TTRSS- 16/00182. Sellest nähtuvalt on kõnealust mõõtevahendit taadeldud 15.08.2016 (tl. 9 pöördel). Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 104 (kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad) ja selle lisa nr 2 kohaselt on liiklusjärelevalve kiirusmõõturite taatlustähtajaks 1 aasta. Seega tuleneb, et mõõtevahend oli nõuetekohaselt taadeldud ning taatlus kehtiv. Kohus leiab, et kaebuse esitaja süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises on täies ulatuses tõendamist leidnud. Kuivõrd kaebuse esitaja juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 119 km/h ja sellest kiirusest arvestati maha laiendmääramatus 4 km/h, on teelõigul, millel on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h, lubatud sõidukiirust ületatud 25 km/h, millega rikuti LS § 15 lg p 1 nõudeid ja sellise käitumisega on täidetud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteo koosseis. Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo pani menetlusalune isik toime otsese tahtlusega, kuivõrd esmase juhtimisõigusega juhil puudub õigus sõita isegi kui märk lubab asulavälisel teel kiiremini kui 90 km/h ning sõitmine kiirusel 119 km/h (+/-4 km/
2. h)on juhile tuntav ning spidomeetrilt nähtav. Täiendavalt on kaebuses osutatud sellele, et liiklusjärelvalvet teostades on liikluspatrull rikkunud LS § 195 lg-st 6 tulenevat nõuet, kui teostas mõõtmist ilma helkurvesti kandmata ja polnud selliselt liiklejale hästi nähtav. Samuti leidis kaebaja, et alarmsõiduki parkimisega põõsaste varju rikuti LS § 199 lg 1 p 1 sätestatud nõudeid. Vastuseks tõstatatule selgitab kohus, et liiklusjärelevalve teostamist reguleerivad õigusnormid ei sätesta keeldu teostada liiklusjärelevalvet ka varjatult ning selle kontekstis jääb kohtule mõistmatuks väide liiklejale hästi nähtav mitteolemise kohta, millega väidetavalt kaasnes LS § -de 195 lg-s 6 ja 199 lg 1 p 1 sätestatud nõuete rikkumine. Kohus ei kiida õigeks, et politseiametnik mõõtis kiirust ja peatas sõidukeid helkurvesti kandmata, kuivõrd tee äärest sõidukite kiirust mõõtes ja seejärel kiirust ületavaid sõidukeid ka samast kohast peatades võib 3 helkurvesti kandmata jätmine olla ohuks liiklusjärelevalve teostaja enda elule ja tervisele. Samas tähelepanelikuma teeolude jälgimise ja lubatud suurima sõidukiirusega sõites oleks liiklusjärelevalve teostaja juhile ilmselgelt nähtav olnud. Seda kinnitab ka asjaolu, et kiiruse mõõtjale oli lähenev sõiduk hästi jälgitav ning kiirust oli võimalik fikseerida. Seega kohus ei saa liiklusjärelevalve teostajale ette heita järelevalve teostamisel kasutatavat taktikat. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse liikluspolitseinik Steffen Tamm, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama. Kohus ei pea põhjendatuks menetlus LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteos lõpetada V™S § 30 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi. Oluline on rõhutada vajadust käituda liikluses vastavalt kehtestatud normidele, mis tagab ühtlasi ka liiklusohutust. Lähtudes, et H.I on täisealine, ei pea kohus võimalikuks menetluse lõpetamist või H.I karistusest vabastada seoses mõjutusvahendi kohaldamisega KarS § 87 alusel. Väärteoasjas puuduvad V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Karistuse määramine: LS § 227 lg 2 näeb mootorsõiduki juhile lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 21-40 kilomeetrit tunnis põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, antud juhul 50 trahviühikut. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates H.I süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel leiab kohus, et tema süü on hinnatav keskmisena. Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud süü tunnistamist. Raskendavad asjaolud puuduvad. Seega arvestades menetlusaluse isiku süü suurust, kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist ning kehtivate karistuste puudumist, tuleks asuda seisukohale, et on olemas kõik eeldused karistuse määramiseks alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohtuväline menetleja on karistuse määranud sanktsiooni alammääras. Eeltoodust 4 tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kohtuvälise menetleja poolt (alammääras) määratud karistuse vähendamist ning leiab, et kohtuvälise menetleja LS § 227 lg 2 järgi määratud karistuse määraga tuleb nõustuda. Seega kohus on seisukohal, et H.I-le LS § 227 lg 2 järgi mõistetud karistuse näol ei ole tegemist õiguserikkumise iseloomu arvestades ebaproportsionaalse karistusega. Kohus, tutvunud väärteotoimiku materjalidega, esitatud kaebuse, vaidlustatud otsuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga kaebuse kohta, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 5