4-16-4370/4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.07.2016.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-4370 Kohtukoosseis Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo Kohtuasi P.S (isikukood XXX, kodakondsus Eesti Vabariigi, elukoht XXXX, töökoht puudub) väärteoasi LS § 201 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.05.2016.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2303,16,000510 Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 66 lg 2, V™S § 132 p 2, § 133-135, kohus otsustas: Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.05.2016.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2303,16,000510 karistuse osas ning teha selles osas uus otsus, millega määrata P.S-ile LS § 201 lg 1 alusel rahatrahv 65 trahviühiku ulatuses, s.o summas 260 eurot. 1 KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada P.S tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Seega igakuiselt kuulub tasumisele mitte vähem kui 26 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud 26.04.2016.a. koostas Põhja prefektuuri Piirivalvebüroo piirivalvur Siret Purga väärteoprotokolli selle kohta, et P.S juhtis 26.04.2016.a. kell 06.08 ajal mootorsõidukit Mazda 3 registreerimismärgiga XXXXHarju maakonnas Tallinnas Lootsi 13 juures omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.05.2016.a. otsuse alusel väärteoasjas 2303,16,000510 määrati P.S-ile liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut s.o. 400 eurot. Kaebuse sisu Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse karistamise ranguse tõttu. Soovib trahvisumma vähendamist, siiralt kahetseb oma tegu. Selgitab, et ei ole võimalik maksta nii suurt trahvisummat ettenähtud ajaks. Väärteo sooritamise ajal oli ta töötu, hetkel käib tööl ja saab miinimumpalka, elamiseks jääb kuus 150 eurot. Kaebaja kohtuistungil osaleda ei soovi. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et alused karistuse kergendamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et LS § 201 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest karistuse määramisel tuleb vältimatult arvestada üldpreventiivsete aspektidega: juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on väga levinud ning õiguskaitseorganil tuleb vastavalt reageerida. Mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine on taunitav ja seega tuleb ühiskonnale anda üheselt mõistetavalt märku, et sellise õigusrikkumiste näol on tegemist rangelt karistatava õigusrikkumisega, seepärast on seadusandja pidanud vajalikus alates 01.01.2015.a karmistada LS § 201 lg 1 määratavaid karistusi ning tõstnud sanktsiooni 100 trahviühikult 200 trahviühikule. Kohtuvälise menetleja leiab, et P.S-ile määratud karistus rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses on proportsioonis tema süü astmega ning karistuse kehtivuse ajal on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata, kuid ei vaidle vastu rahatrahvi ositi tasumisele. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 2 Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et P.S kaebus tuleb rahuldada. Liiklusseaduse § 90 lõige 1 punkt 1 sätte kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Vaidlust ei ole selles, et P.Sjuhtis 26.04.2016.a. kell 06.08 ajal mootorsõidukit Mazda 3 registreerimismärgiga XXXXHarju maakonnas Tallinnas Lootsi 13 juures omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kaebaja poolt liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 rikkumine, s.t mootorsõiduki juhtimine kui selleks puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus on tõendamist leidnud lisaks menetlusaluse isiku süü omaksvõtule ka tunnistaja piirivalvur Siret Purga ütlustega, mille kohaselt täitis ta 26.04.2016.a kell 06:08 Tallinnas, Lootsi 13 juures tööülesandeid ning kontrollis sõiduautot Mazda 3 registreerimismärgiga XXXX, mis tuli Lootsi 14 poolt. Mootorsõidukit juhtis P.S (ik XXX), kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi kinnitab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri juhtivpiirivalvur Eduard Klaasmägi otsustas 26.04.2016.a kõrvaldada P.S sõiduki Mazda 3, registreerimismärgiga XXXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna P.S puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. P.S on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. Menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud ka maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et P.S seisuga 28.04.2016.a kehtivaid juhilubasid ei leitud. Tuginedes eelnenule ja hinnates väärteoasjas olemasolevaid tõendeid kogumis, leiab kohus, et P.S-ile süüksarvatud tegu - liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumine - on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – P.S teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus P.S mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud P.S käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 Liiklusseaduse § 201 lg 1 sätete kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-52-13 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut s.o. 400 eurot. Seega on karistus määratud sanktsiooni keskmises määras. P.S süü suuruse osas leiab kohus, et arvestades asjaolusid, et karistusregistri andmete kohaselt puuduvad P.S varasemad väärteo rikkumised ja isik on oma tegu tunnistanud, saaks süü suurust hinnata alla keskmise. Samas ei ole vähem tähtis rikkumise toimepanemise koht – tegu on toime pandud Tallinna linnas, kus liiklus on tavapärasest tihedam, kuid arvestades teo toime panemise kellaaega, mis oli kell 06:08 varahommikul, kui liiklus on tavapärasest hõredam, võiks kokkuvõttes lugeda P.S süü suurust siiski alla keskmise. Arvestades lisaks ka asjaolu, et menetlusalune isik on avaldanud siirast kahetsust toimepandu suhtes, mis on hinnatav karistust kergendava asjaoluna, leiab kohus, et P.S-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus sanktsiooni keskmises määras ei vasta P.S süü suurusele. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv, mis on määratud sanktsiooni keskmises määras, tuleb vähendada ning viia kooskõlla P.S süü suurusega s.o. 65 trahviühikuni. Oma kaebuses on menetlusalune isik selgitanud, et tal ei ole võimalik mõistetud trahvisummat etteantud ajaks tasuda. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas märkinud, et vaidle vastu rahatrahvi ositi mõistmisele. Arvestades rahalise karistuse suurust ning menetlusaluse isiku selgitust oma sissetulekute kohta, leiab kohus, et menetlusalune isik ei ole võimeline rahalist karistust ühe kuu jooksul kandma ning rahatrahvi kohese tasumise kohustus tooks kaasa täitemenetluse, millega kaasneksid menetlusalusele isikule lisakulud. Eeltoodut arvesse võttes, määrab kohus KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumise ositi. Seega tuleb P.S tasuda mõistetud rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates s.o igakuiselt kuulub tasumisele mitte vähem kui 26 eurot. Kohus juhindub V™S § 132 p 2, § 109, § 111, /allkirjastatud digitaalselt/ Julia Vernikova Kohtunik 4