lg 1 järgi Kaebuse esitaja H.O (isikukood XXX, elukoht: XXXX, Soome kodanik, e-post: XXXX) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Kesklinna politseijaoskonna esindaja 21.04.2016.a., 10.05.2016.a., 06.06.2016.a. Liivalaia kohtumaja Kaebaja H.O Kaebaja esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Tunnistaja Diana Smirnova Kohtuvälise menetleja esindaja Liisa Miil Asja arutamise aeg Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1, § 134-135, § 155-156 kohus otsustas: H.O kaebus jätta rahuldamata ja PPA PP Kesklinna politseijaoskonna 26.02.2016.a. otsus väärteoasjas nr 2316,15,012335 muutmata. Tanel Mällas taotlus kaebuse esitajale valitud kaitsja kulude hüvitamiseks summas 474 eurot jätta rahuldamata ning jätta see kulu H.O kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud, menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Triin Poole koostas 26.09.2015.a. väärteoprotokolli AB1437626 väärteoasjas nr 2316,15,012335 H.O-le selles, et isik oli 26.09.2015.a. kella 02:20 ajal Harjumaal, Tallinnas, Vana-Viru 14 eelnevalt tarvitanud narkootilist ja psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Samuti valdas isik ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta (ekspertiisiakt nr 15E-AN1179 järgi 0,028 g kokaiini. Nimetatud tegevusega rikkus H.O
lg 1 nõudeid ja pani sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Liisa Miil karistas H.O väärteoasjas nr 2316,15,012335 26.02.2016.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1,
summas 120 eurot. Samuti mõistis temalt välja menetluskulud (ekspertiisitasud) summas 404 eurot. Rahatrahv ja menetluskulud tuli tasuda 15-ne päeva jooksul ning kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 17.03.2015.a. 17.03.2016.a. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja tühistada 26.02.2016.a. otsus väärteoasjas nr 2316,15,012335 täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega lõpetada väärteomenetlus kaebaja suhtes V™S § 29 lg 1 p 1 alusel ning menetluskulud jätta riigi kanda. Kaebuses leitakse, et kaebaja käitumises ei esine väärteo tunnused. Kaebuse kohaselt ei ole kaebajale asjas kogutud tõendeid tutvustatud, mistõttu pärast kogu toimikuga tutvumist võib tekkida vajadus esitatud kaebust täiendada. Kaebaja ei ole senise menetluse käigus selgitusi asjaolude kohta andnud ja teeb seda kohtus. Kaebaja arvates on kohtuväline menetleja asjaoludele tuginedes teinud ebaõige järelduse kaebajale inkrimineeritud väärteo osas. Kaebaja ei ole väärteoprotokollis etteheidetud tegu, s.o. narkootilise aine valdamine, toime pannud. Otsusest endast ei nähtu miks kohtuväline menetleja teeb järelduse, et kaebaja valdas narkootilist ainet. Narkootiline aine leiti kaebaja kõrvalt maast, mitte kaebaja enda käest. Otsusest nähtub, et läbiotsimine toimus restoranis XXXX, seega saab eeldada, et seal viibis rohkem isikuid, kui ainult kaebaja. Seega ei ole tõsikindlalt tuvastatud, et kaebaja valduses oli narkootiline aine. Ka asjas tehtud ekspertiisid, ei saa tõendada, kas kaebaja valdas narkootikume või mitte. 06.06.2016.a. toimunud kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ning tema kaitsja täielikult kaebuse juurde ning taotlesid kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kaebuse esitaja H.O selgitas, et ta viibis restoranis ning seal kohapeal narkootilisi aineid ei tarbinud ja tema valduses ka narkootikume ei olnud. Seetõttu jääb ka talle arusaamatuks miks koostati väärteoprotokoll. Seda mäletab, et läksid sõbraga sinna restorani, kus oli veel umbes 50 inimest. Ta tarbis alkoholi. Keegi võis tal seal pakkuda mingit ainet, aga ta ei tundnud seal ühtegi inimest, tema käes ei olnud minisugust narkootilist ainet ega ka valduses. Politsei tulles seisid kõik seina ääres. Ta on tutvunud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, aga ta ei oska öelda, kuidas tema kehasse sattus kokaiin ja MDMA, kuna Eestis ei ole ta kindlasti tarbinud mitte mingeid narkootikume. Eelmisel päeval tuli ta Soomest. Eestis ja seal peol ta kindlasti ei tarbinud narkootilist ainet. Ta ei oska öelda, kas Soome seaduste järgi narkootiliste ainete tarbimine on lubatud. Ta ei tea kust politsei leidis aine ja kelle käest. Võis tõesti olla selline situatsioon, et keegi korraks näitas talle midagi ja ta katsus seda, aga andis kohe selle tagasi. Kaebuse esitaja kaitsja lisas kohtuistungil, et tõsikindlalt ei ole tuvastatud väärteoprotokollis ega mingites muudes dokumentides, kus ja millal H.O narkootilisi aineid on tarvitanud. 2 Uriiniproovis küll sisaldus teatud narkootilisi aineid, kuid et nende ainete tarvitamine toimus Eesti Vabariigis ei ole tõendatud. Kaebaja avaldas, et see võis toimuda ka Soome Vabariigis. DNA ekspertiisist on saadud tulemus, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning saadud tulemuse alusel ei saa kindlalt välistada H.O-lt pärineva bioloogilisematerjali sisaldumist selles segaproovis. Kaitsja leiab, et ei saa üheselt kinnitada, et ainult H.O DNA jäljed seal olid. Tõsikindlalt ei ole tuvastatud, et H.O juurest üldse see minigrip kotike leiti. Tunnistaja selgitas, et tema kinnipidamisel ei osalenud, tunnistaja teadis kotikese leidmisest läbi kolmanda isiku. Vastavalt KrMS § 7 kohaselt tuleb kõik kahtlused, mis tõusetuvad tõlgendada süüdistatava kasuks. XXXX restoran on avalik koht, kus kaebaja arvates oli 50 kuni 100 isikut ning seega ei ole tõsikindlalt võimalik tuvastada, kelle juurest see täpselt leiti, kui isiku kinnipidamisel tema valdusest otseselt ei leitud ehk kas pükste taskust, särgitaskust, käest seda ära ei võetud. Antud juhul peab asjas kohtuväline menetleja tõendeid koguma, mitte menetlusalune isik enda poolt või vastu. Ekspertiis tuvastas küll, et isik on tarvitanud narkootilist ainet, aga oluline on, kus tarvitas. Isik võis puutuda narkootilist ainet, kuid valdamine on tegeliku võimu teostamine asjade üle. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et H.O on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod. Otsuses oli välja toodud, et kaebaja oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. See, et isik kohtus selgitas, et ta viibis välismaal enne eelnevat sündmust, ei ole ühtegi tõendit selle kohta ei kohtueelses menetluses ega kohtus. Narkootilise aine tarvitamine on tõendatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, kus H.O on proovi andnud vabatahtlikult ning see on kinnitatud tema allkirjaga ning tuvastati, et isik oli tarvitanud eelnevalt kokaiini ning MDMA-d. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et narkootilisteja psühhotroopsete ainete valdamine on tõendatud. Tunnistaja andis ütlusi, et ta viibis läbiotsimisel, kus antud isik kinni peeti ning isiku läheduses 50 cm kaugusel leitu minigrip kilekott ja teisi isikuid vahetult lähedusel ei viibinud. Kuna teisi isikuid läheduses ei viibinud, siis välistab see võimaluse, et aine oleks võinud kuuluda kellelegi teisele. Ekspertiisiaktiga 15E-GE1397 toodi välja, et saadi DNA analüüsi täisprofiil, mis on pärit küll enam kui ühelt isikult, kuid saadud tulemuse alusel ei saa kindlasti välistada H.O poolt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Tunnistaja XXXXandis ütlusi, et ta on kaebajat näinud ühel korral 26.09.2015.a., kui ta täitis oma töökohustusi läbiotsimisel, kus kaebaja peeti kinni. Kaebaja juurest leiti väike pakike, milles oli valget värvi pulber. Samuti oli isikul narkojoobe tunnused ning isiku kohta koostati dokumendid. Isikul olid silmad punased, oli üleoleva käitumisega. XXXX restorani läks seoses ühe kriminaalmenetlusega ja selle raames teostati läbiotsimine. Aine oli kodaniku jalgade juures maas põrandal umbes 10-15 cm eemal. Läbiotsimise eesmärgiks oli narkootilise aine leidmine. Kohapeal oli erariietes politseiametnikke, kui ka vormis. H.O oli privaatsemas ruumis, kus oli DJ-laud ning näoga seina poole, käed selja peal, ta oli kinnipeetud. Tema isikut kinni ei pidanud, vaid tema poole pöördus kiirreageerija, kes oli isiku kinni pidanud. Kiirreageerija selgitas talle, et kinnipidamise hetkel oli isik kotikese maha visanud. Kaebaja ei olnud ainuke isik kellega ta tegeles sel ööl. Kinnipidamise hetkel kaebaja juures teisi isikuid seinaääres ei olnud. Kohus uuris kohtuistungil ja avaldas järgmised kirjalikud tõendid: Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl. 10), mille kohaselt on H.O 26.09.2015.a. kell 04:30 on andnud uriiniproov vabatahtlikult, uuringuakti kohaselt oli antud proov positiivne kokaiinile, MDMA-le ja nordasepaamile. Ekspertiisi maksumus 35 eurot. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl. 8), mille kohaselt H.O 26.09.2015.a. kell 03:56 tuvastati alkoholijoove 0,70 mg/l kohta. Märgitud on, et isikul esinevad järgmised tunnused: silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane, aja-, isiku- ja kohataju häired, teadvusel, mäletab viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioonis kerged häired, käitumine normaalne ja esineb unisus. Isik on kinnitanud, et talle on tema õigusi selgitatud. Kontrollijaks piirkonnapolitseinik Triin Poolen. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl. 9), mille kohaselt H.O 26.09.2015.a. kell 04:15 tuvastati indikaatorvahendiga positiivne näit, mille kohaselt prooviandjal esinesid 3 narkootilise aine tarvitamise tunnused. Vabatahtlikult antud uriiniproov saadeti ekspertiisiasutusele. Märgitud on, et isikul esinevad järgmised tunnused: silmade punetus, pupillid suured, reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane, aja-, isiku- ja kohatajus esinevad häired, teadvusel, mäletab viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioonis kerged häired, käitumine normaalne ja esineb unisus. Isik on kinnitanud, et talle on tema õigusi selgitatud. Kontrollijaks patrullpolitseinik Rünno Kurm. Ettekannet (tl. 12), mille kohaselt on Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talitusele laekunud informatsioon, et Harju maakonnas Tallinna linnas aadressil Aia 4 / Vana-Viru 13 asuvas söögikohas XXXX tegeletakse seni tuvastamata isikute poolt suures koguses narkootiliste ainete käitlemisega. Isiku läbivaatuse protokoll (tl. 14-15), mille kohaselt 26.09.2015.a. kell 02:30 leiti H.O juurest maast läbipaistev minigripp, milles pulbriline aine. Isik ei osanud selle kohta midagi öelda. Ettekannet (tl. 16), mille kohaselt 26.09.2015.a. kell 02.18 siseneti kriminaalasja raames läbiotsimise teostamiseks Tallinnas XXXX asuva restorani XXXX keldrikorrusel asuvatesse ruumidesse, kus kontrolliti kokku 28 isikut, neist 6 isiku juurest leiti narkootilisi aineid, sealhulgas H.O, kelle juurest maast leiti minigrip kilekott pulbrilise ainega. Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll (tl 19), mille kohaselt võeti 13.10.2015.a. H.O-lt DNA ekspertiisi teostamiseks vajalik võrdlusmaterjal ehk süljeproovid, mis võeti kahele steriilsele vatipulgale suuõõne limaskestalt. Ekspertiisimäärus (tl. 20), mille kohaselt tuleb läbi viia narkootilise aine ja DNAekspertiisid. Ekspertiisiks esitatakse ekspertiisiobjekt ühes pakendis. Täiendav DNA ekspertiisimäärus (tl 21), mille kohaselt tuleb arvutada tõepära suhe proovist A155233 leiduva bioloogilise materjali pärinemise kohta H.O-lt. Õiend ekspertiisimaksumuse kohta (tl 29), mille kohaselt on DNA ekspertiisi maksumus 57 eurot. DNA ekspertiisiakti nr 15E-GE 1533 (tl. 27-31), eksperdiarvamuse kohaselt proovis A155233 leiduv bioloogiline materjal pärineb H.O-lt ja ühelt tundmatult isikult on süüdistaja tõlgendus ning kaitsja tõlgendus, et proovis A155233 leiduv bioloogiline materjal pärineb kahelt tundmatult isikult. Hüpoteesid tõepära suhe saadis6,3.10-3, see tähendab, et antud DNA profiili saamine on 6,3.10-3 korda tõenäilisem juhul, kui proovis A155233 leiduva bioloogilise materjali allikaks on H.O ja üks tundmatu isik võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut. Ekspertiisiakt nr 15E-AN1179 (tl. 32-34), eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud minigrip kilekotis olev valge pulber massiga 0,33 g sisaldab 9,6 % kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 0,028 g kokaiini ning lisandina sisaldab pulber kofeiini ja bensokaiini. Õiend ekspertiisimaksumuse kohta (tl. 35), narkootilise aine ekspertiisi maksumus 84 eurot. DNA ekspertiisiakt nr 15E-GE1397 (tl. 35-41), eksperdiarvamuse kohaselt minigrip kilekotilt võetud proovist (proov A155233) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada H.O-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Õiend ekspertiisimaksumuse kohta (tl. 40), ekspertiisi maksumus 228 eurot Karistusregistri väljavõte (tl. 42-43); mille kohaselt on H.O varem kriminaalkorras karistatud kahel korral ning väärteokorras kaheksal korral rahatrahvidega, mis on isikul kõik tasumata. Kohtu järeldused Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja ja tema kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, kuulanud üle tunnistaja ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise leiab, et esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu. 4 Kohtuvälise menetleja otsuses on H.O-le etteheidetava süüteo sisuks
lg 1 rikkumine (psühhotroopse või narkootilise aine tarvitamine ja teine valdamine).
lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilistel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesoleva seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Käitlemise all mõistetakse muu hulgas ka tarvitamist ja omamist. Kirjeldatud tegu on kohtuvälise menetleja poolt kvalifitseeritud
narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamisena. Kohtu hinnangul on tuvastamist leidnud, et H.O oli tarvitanud narkootilist ainet kokaiini, mis leiti H.O-lt võetud uriiniproovist. Proovi võtmise aeg ja koht on jälgitavad, need nähtuvad joobeseisundi tuvastamise saatekirjast. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ja tema kaitsja esitatud seisukoht nagu tuleks tuvastada ka täpne narkootilise aine tarvitamise koht, oleks ebamõistlik ning on vastuolus
Nimetatud väärteokoosseis käsitleb üksnes narkootilise aine tarvitamist (jt koosseisulisi narkootilise aine käitlemisviise), määratlemata seejuures ajalisi või ruumilisi piire nimetatud tegevuse jaoks. Kohus leiab, et vajalik on tuvastada narkootilise aine varasema tarvitamise fakt ajal, mil isik on allutatud menetleja kontrollile. Antud juhul tähendab see seda, et H.O oli enne menetlustoimingute tegemist narkootilist ainet tarvitanud. Kahtlus selleks oli olemas juba politseiametniku poolt indikaatorvahendi protokolli kasutamise ajal (protokolli märgitud tunnused, mis viitasid joobeseisundi kahtluse olemasolule), teadmisena realiseerus see aga ekspertiisiasutuse uuringu läbiviimisel, kui sai kinnitust, et H.O-lt võetud proovist leiti kokaiini MDMA-d ja nordasdepaami. Kohtu hinnangul oleks narkootilise aine tarvitamise aja ja koha tuvastamine ebamõistlik ka seadusandja mõttest lähtuvalt – enamikel juhtudel poleks võimalik seda tuvastada, kuna keelatud tegevusena püüab narkootilise aine manustaja selle tarvitamist avalikkuse eest varjata. Kohus märgib, et kaebuse esitaja väitis kohtuistungil, et ta tuli Soomest eelmine päev ja seal võis eelnevalt olnud tarvitanud narkootilist ainet, siis selline väide on ümberlükatav faktiga, et isik oli kinni peetud 26.09.2015.a. XXXX restoranis kell 02:20 ebaadekvaatses olekus, st narkootilise aine tarvitamisele viitava käitumisega, mida tähendati ka indikaatorvahendi kasutamise protokollis. Seega on mõistetav, et esineb olukordi, mil teo toimepanemise kohta ei õnnestugi välja selgitada. KarS § 7 lg 2 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu. RKKKo lahendis nr 3-1-1-16-09 on rõhutanud, et karistusseaduse isikulise kehtivuse põhimõttest tulenevalt saab isikut karistada küll ka väljaspool Eesti territooriumi toimepandud kuriteo, mitte aga väärteo eest. Kohus märgib, et
S § 7 lg 2 valguses oluline tuvastada, kus riigis tarvitamine aset leidis. H.O väitel võis ta eelmisel päeval Soomes tarvitada narkootilist ainet. Asjas kogutud tõendid sealhulgas indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt H.O 26.09.2015.a. kell 03:56 esinesid silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane, aja-, isiku- ja kohataju häired, teadvusel, mäletab viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioonis kerged häired, käitumine normaalne ,esineb unisus ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri, mille uuringuakti kohaselt oli H.O antud uriiniproov positiivne kokaiinile, MDMA-le ja nordasepaamile kinnitavad seda, et H.O oli kinnipidamisel hetkel narkojoobes ning seega on ainetu isiku väited selle kohta, et ta tarvitas narkootilisi aineid väljaspool Eesti Vabariiki. Antud väiteid ei ole menetlusalune isik ümberlükanud ning kaebaja väited, et ta viibis eelmisel päeval Soomes ainult paljasõnalised ning selle kohta ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit. Kohus leiab, et tõendamist on ka leidnud narkootilise aine kokaiini 0,028 g valdamine H.O poolt. Antud asjaolu on tõendamist leidnud isiku läbivaatuse protokolliga, kus on toodud välja uurija poolt, et H.O juurest maast leiti läbipaistev minigrip kilekott. Samuti on kohtuistungil tunnistaja XXXXandnud ütlusi, et H.O viibis 26.09.2015.a. kell 02:20 XXXX asuvas XXXX restoranis, kus toimus läbiotsimine ning kaebaja H.O juurest leiti minigrip kilekott valge pulbrilise ainega. Samuti andis tunnistaja ütlusi, et H.O kinnipidamise hetkel ei 5 viibinud tema läheduses teisi isikuid. Isikule on määratud ka DNA ekspertiis, milles ekspert on andnud arvamuse, et minigripp kilekotil võetud proovist saadi DNA täisprofiil, mis on saadud kahelt isikult ja ei saa kindlalt välistada H.O-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Käesoleva väärteoasja materjalidest ei nähtu õigusvastasust välistavaid asjaolusid. H.O on täisealine, süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et H.O on talle süüks pandud väärteo toime pannud otsese tahtlusega. H.O pidi kokaiini tarvitades mõistma, et rikub narkootilise aine käitlemise nõudeid ja tal puudus vastava arsti ettekirjutus, millega paneb toime väärteo. Isik teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu (narkootilise aine tarvitamise ilma arsti ettekirjutuseta). 1 Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et H.O poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Süüd välistavaid asjaolusid väärteomaterjalidest ei nähtu. Kohus on seisukohal, et karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest ja kohtuvälise menetleja 1 otsusega H.O-le määratud rahatrahv
1 summas 120 eurot, on põhjendatud.
Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et H.O-le on määratud karistus miinimumi lähedases määras ning on seega võrdlemisi leebe. Antud karistus vastab toimepandule ning kohtu hinnangul puudub alus selle revideerimiseks. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus arvestab ka karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, s.o. võimaldab tagada nii konkreetse isiku hoidumise uute süütegude toimepanemisest, kui ka tagab õiguskorra kaitsmise eesmärki. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Kaebaja esindaja esitas kohtule taotluse õigusabi hüvitamiseks riigi eelarvest. Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna käesolevas asjas kohus ei lõpeta menetlust H.O suhtes V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, siis seetõttu ei kuulu ka rahuldamisele tema taotlus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Sellest tulenevalt kuulub ka väärteomenetluses kohaldamisele KrMS § 187 lg-s 2 sisalduv põhimõte, mille kohaselt vaidlustatud otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.