lg-s 1; § 266 lg-s 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Sergei Stassenko, ik: 38312044918, elukoht: XXXX, asukoht: XXXX Tõkend: vahistatud Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja eeluurimiskohtuniku 28.03.2016 määrusega kriminaalasjas nr 16259000021, kinni peetud 30.03.2016. Kohtuvälise menetleja esindaja Oleg Klok, politseijaoskond Põhja prefektuuri Lääne-Harju RESOLUTSIOON 1. Sergei Stassenko süüdi tunnistada
lg-s 1 ja § 266 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemises ja karistada teda
lg 1 ja
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 1 alates selle kuulutamisest, so alates 03.06.2016. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 07.01.2016 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1460479 selles, et 07.01.2016 kella 01.30 ajal Sergei Stassenko koos P.E , valdaja tahte vastaselt, välisukse lõhkumise teel tungis sisse aadressil XXXXasuvasse hoonesse. Antud teoga oli lõhutud hoone välisukse ning tekitatud kahju KÜ XXXXsummas 1200 eurot. Viibides XXXXhoones lõhkus kangiga FIE XXXXkuuluva remondikoja varuväljapääsu ukse ning luku, rikkudes sellega võõrast vara ning tekitas varalist kahju summas 700 eurot. Oma teoga pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Taolise käitumisega pani menetlusalune isik toime
lg 1 ja § 203 lg 1 tunnustega teod ja
Esmalt peab kohus kohtuistungil kontrollitavate tõendite osas märkida alljärgnevat. Esialgselt saadeti kohtusse kohtulikuks arutamiseks V™S § 83 p 1 korras väärteoprotokollid P.E ja Sergei Stassenko süüdistuses (väärteoasi nr 4-16-463). Kuivõrd P.E oli kahtlustatavana kinni peetud ja toimetatud kohtusse, eraldas kohus kriminaalmenetluses tagaotsitava Sergei Stassenko süüdistuses väärteoasja materjalid eraldi menetlusse. Samas kuulati P.E süüdistuses enne väärteoasja korduvat edasilükkamist kuni P.E menetlusest osavõtu tagamiseni V™S § 93 lg 2 korras üle tunnistajad XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX. Väärteomenetluse seadustiku § 2 kohaselt kui V™Ss ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Käesoleval juhul tuleks kõik tunnistajad uuesti üle kuulata samade asjaolude kohta, kuid kohus leiab, et V™S § 2 sätteid rakendades tuleb lähtuda KrMS § 286 2 lg 1 ja 2 sätetest, mille kohaselt sama kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui ütlused, mis isik annaks menetletavas kriminaalasjas kohtuistungil (lg 1) ja isiku poolt teise kriminaalasja kohtulikul arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui deponeeritud ütlused (lg 2). Käesoleval juhul on tegemist sama väärteoasjaga, millest ühe isiku suhtes on materjalid eraldatud eraldi menetlusse ja tegemist on seetõttu teise väärteoasjaga, kuid sama tõendamisesemega. Seetõttu leiab kohus, et eelmärgitud tunnistajate kohtuistungil antud ütlused samade tõendamiseseme asjaolude kohta on lubatavad tõendid ka käesolevas väärteoasjas. Kohtuistungil menetlusalune isik Sergei Stassenko selgitas, et süüdistus on talle arusaadav. Tunnistab ennast väärtegude toimepanemises süüdi. Põhjust ei oska öelda, teist korda enam ei toimu. Sisenemise põhjust öelda ei oska, eesmärki ei olnud. Sõrgkang ja taskulamp, mis leiti, kuulusid temale, riietest ei tea midagi. Kriminaalasjas on kokkuleppemenetlus, vabaneb vahi alt 10.06.
lg 1 ja § 266 lg 1 järgi on tõendatud materjalidega, menetlusalune isik ka ei eita, et pani toime väärteod. Tõendatud ka väärteotoimiku materjalidega. Karistada tuleks arestiga kuna isikut on karistatud kriminaal- ja väärteokorras. Rahatrahvid on tasumata. Karistada tuleks arestiga 20 päeva, et selline karistuse liik ja suurus mõjutab menetlusalust isikut, et ta edaspidi ei pane süütegusid toime. Karistuse algust arvestada alates kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi vahistamine tühistamisest või kriminaalmenetluses mõistetava karistuse kandmiselt vabanemisest. Väärteoasjas olevad asitõendid konfiskeerida kui süüteo toimepanemise vahendid ja hävitada. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi, kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja ütlusi ning kontrollinud muid väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevale seisukohale. Teises väärteoasjas samade asjaolude osas kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A.Hallopi ja käesolevas väärteoasjas üle kuulatud tunnistaja S.Joa ütlustest nähtuvalt olid tunnistajad patrullteenistuses ning said väljakutse Pihlaka 1a, kuhu olevat sisse tungitud. A.Hallopi ja S.Joa ütlustest nähtuvalt teatas üks majaelanikest kahest sissetungijast, kes alguses murdsid lahti maja välisukse ja seejärel asusid lahti murdma koridoris sees olevat ust, mis oli remonditöökoha tagavaraväljapääs, kuid lõhkumine jäi pooleli, kuivõrd kohale saabus politsei. Tunnistaja A.Hallopi ütluste kohaselt peeti XXXXkoridoris kinni kaks isikut, kes ei osanud selgitada maja koridoris viibimise põhjust. Ühe isiku juurest leiti juhiluba P.E nimele ja teine isik tuvastati kinni peetud isiku ütluste ja politsei andmebaasides leiduvate andmete võrdlemisel ja teiseks isikuks osutus S.Stassenko. Hiljem leiti XXXXkoridorist kõrgematelt korrustelt jalamati alla peidetud sõrgkang ja taskulamp ning teisest kohast tööriided ning mask ja kindad. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt leiti V.Tsimobota juurest samuti taskulamp (tl 39). Teisi isikuid XXXXmaja koridorist ei leitud. Arvestades seda, et ei P.E ega ka S.Stassenkol ei olnud mingit seost XXXXmajas olevate eluruumide ega elanikega, saab tulla järeldusele, et XXXXhoone ja koridor olid P.E ja S.Stassenko jaoks võõrad kohad. Koridorist leiti erinevatelt korrustelt ka sõrgkang ja taskulamp, samuti tööriided ja mask, mis olid peidetud korteriuste taguste jalamattide alla. Selliste esemete leidmine ja asukoht viitavad üheselt sellele, et need esemed ei saanud kuuluda maja elanikele ning need esemed on peitnud isikud, kes viibisid hoone koridoris ja sisenesid hoonesse ukse lahti murdmise teel, kuid ei saanud politsei saabumise tõttu enam väljuda ega siseneda ka ühessegi korteritest selleks sisenemise loa puudumise tõttu. Kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et XXXXhoonesse sissetungijateks olid S.Stassenko ja P.E ja neil puudus XXXXhoonesse ja hoones asuvasse ruumi sisenemiseks hoone ja ruumi valdaja luba, millest annavad tunnistust ka hoonesse sisenemise ja ruumi sisenemise katse öine aeg kui ka viis, so uste lahti murdmine kangiga. Teises eraldatud väärteoasjas (P.E) tunnistajate XXXX ja XXXXütlustest ei nähtu, et S.Stassenkol või P.E oleks olnud korteriühistu liikmete või juhatuse luba XXXXhoonesse sisenemiseks öisel ajal nagu ka XXXXvalduses olevasse ruumi tagavaraväljapääsu kaudu sisenemiseks. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on XXXXpuhul tegemist korteriühistule kuuluva hoonega, milles asus ka XXXXvalduses olev äripind. Nii XXXXvälisuks kui ka XXXXäripinna tagavaraväljapääsu uks olid lukustatud, mis viitab sellele, et hoone ja ruumi valdajad on kaitsnud oma valduses olevat hoonet ja ruumi võõraste ja asjasse puutumatute isikute sisenemise vastu ning tegemist on hoone ja ruumi valdaja poolt kaitstava alaga. Öisel ajal 4 ja ust lahti murdes, omamata hoonesse ja selles asuvasse ruumi sisenemiseks valdaja luba, on taoline käitumine hinnatav hoonesse ja ruumi ebaseadusliku tungimisena
Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et S.Stassenko käitumine on väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud
Väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditest nähtuvalt on XXXXvälisust sõrgkangiga lahti murdes tekitatud korteriühistule varaline kahju. Esialgsetel andmetel hinnati varalise kahju suuruseks 1200 eurot, kohtuistungil XXXXantud selgituste kohaselt on ukse taastamiseks esitatud korteriühistule hinnapakkumine, millest nähtuvalt Saku Metall Uksetehas AS taastamisremondi maksumusena märkinud 737, 36 eurot (tl 81). Taastamisremondi osas on tehtavate töödena märgitud profiilukse remonti ja värviparandusi, solenoidluku ja vasturaua vahetust ning kahe tehniku töö. XXXXselgituste kohaselt tehti talle ukse taastamise osas hinnapakkumine summas 485 eurot ning osa töid on käesolevaks ajaks tehtud ning taastamisremont pidi mahtuma hinnapakkumises märgitud summa raamidesse. Seega on tuvastatud, et vigastatud on kahte ust, mille taastamine ja endisesse olukorda viimine nõuab rahalisi vahendeid vastavalt 737, 36 eurot ja 485 eurot. Seega on menetlusalune isik temale inkrimineeritud käitumisega rikkunud hoone ja ruumi valdajatele kuuluvat vara ning hoone ja ruumi valdajad peavad uste taastamiseks tegema kulutusi. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt loetakse asja rikkumiseks sellist asja mõjutamist, mis muudab asja olemust, kuid ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks. Samuti loetakse asja rikkumiseks sellist asja mõjutamist, mis ei riku ega muuda asja olemust, kuid muudab oluliselt selle muid omadusi ning vähendab asja kasutatavust ning asja rikkumisega on tegemist ka juhul, kui rikutakse selle asja välisilmet kasvõi ajutiselt. Käesoleval juhul pidid hoone ja ruumi valdaja uste kui sissepääsu ja turvalisust ning ala kaitset pakkuvate asjade endisesse seisundisse viimiseks tellima teenust, milleks kandsid kulutusi.
lg 1 kohaselt vastutab isik võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju.
Väärteoprotokollidest ja väärteoasja materjalidest nähtuvalt kannavad hoone ja ruumi valdajad uste endise seisukorra taastamiseks kulutusi 737, 36 eurot ja 485 eurot, mis ei moodusta olulist kahju
lg 1 mõttes.
lg 4 kohaselt loetakse
lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel
§-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega tuleb sellises ulatuses (737, 36 eurot ja 485 eurot) varalist kahju hinnata rahalises väärtuses väheväärtusliku asjana
lg 4 mõttes, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Karistuse liigi ja määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud nii kriminaalkorras kui ka väärtegude toimepanemise eest. Seejuures on menetlusalust isikut väärtegude toimepanemise eest karistatud korduvalt rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Käesoleval ajal kahtlustatakse menetlusalust isikut mitmete varavastaste kuritegude toimepanemises, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega. Seejuures on kriminaalmenetluses inkrimineeritavad teod kahtlustuse kohaselt samuti toime pandud grupis P.E. Seega menetlusaluse isiku karistusandmed ja temale kriminaalmenetluses esitatud kahtlustused viitavad menetlusaluse isiku süsteemsele allumatusele kehtestatud korrale. Sellest saab järeldada, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja need jäetakse tasumata. Seejuures on süüdistatavat ka kriminaalkorras karistatud rahalise karistusega, mis tasumata jätmise tõttu asendati vangistusega. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, sest eelnevad rahalise iseloomuga karistused ei ole sundinud teda loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt kohus, juhindudes V™S §st 107 lg 1 p 1, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb 5 mõista karistusena arest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et menetlusalune isik on toime pannud kaks väärtegu. Samas saab väärtegude toimepanemise asjaolusid objektiivselt hinnates asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatavad teod on toime pandud ühe teoga, so
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisega pandi toime ka
Seetõttu tuleb karistuse mõistmisel kohaldada
lg 1 sätteid, mille kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Antud juhul näevad nii
lg 1 kui ka § 266 lg 1 ette ühesuguse karistuse, so rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd põhiteoks on
lg 1 ettenähtud väärtegu, millega kaasnes
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine, tuleb karistus mõista
Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale võetakse karistuse lähtepunktiks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel hinnatakse süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul on menetlusalune isik ühe teoga toime pannud kaks väärtegu, mis muudab süü suuremaks. Kogu väärteomenetluse kestel ei ole tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Peale selle nähtub menetlusaluse isiku karistusandmetest, et menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude toimepanemise eest ning vahistamismäärusest nähtuvalt pani ta juba järgmisel päeval toime uue kuriteo ning sellele järgnevalt pani viie päeva möödudes toime uue varavastase kuriteo. Seega ei ole varasemad karistused ega ka süütegude toimepanemiselt kinnipidamised sundinud menetlusalust isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning menetlusalune isik jätkab süsteemset õigusvastast käitumist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmisest määrast raskemas määras kui varem korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleva juhul on menetlusaluse isiku süü keskmisest suurem, kuivõrd menetlusalune isik on toime pannud kaks väärtegu, samuti on teda varem korduvalt karistatud erinevate süütegude toimepanemise eest ning need karistused ei ole oma eesmärki täitnud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et on küllaldased alused mõista menetlusalusele isikule karistus, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd menetlusalune isik on vahistatud seoses kriminaalmenetlusega, siis tuleb temale mõistetava karistuse algust arvestada alates menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi vahistamine tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest. Menetlusaluse isiku süsteemne õigusvastane käitumine viitab üheselt temal õiguskuulekuse puudumisele, mis annab küllaldase aluse eeldada, et menetlusalune isik pärast vahi alt vabanemist või vangistuse ärakandmist ise vabatahtlikult aresti kandma ei läheks. Kuivõrd menetlusaluse isiku alalise elukohana on märgitud Paide linn, siis kuulub mõistetav arest ärakandmisele Lääne prefektuuri Paide kambris. Kohus ei pea võimalikuks määrata ka aresti kandmist ositi, kuivõrd sellisel juhul peaks kohus määrama kuupäevalise tähtaja, milliseks kuupäevaks peab karistus kantud olema ja määrama ka ära kantava karistuse osa pikkuse. Käesoleval juhul ei ole kohtule teada kuupäev, millal menetlusalune isik vahi alt või karistuse kandmiselt vabaneb, mistõttu ei ole ka võimalik ära määrata karistuse ära kandmise tähtaega ega ositi kandmise tähtaegu. Puutuvalt võimalusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga asub kohus seisukohale, et nii menetlusaluse isiku karistusandmed kui ka teistest dokumentidest nähtuvad kahtlustuse sisu viitavad sellele, et menetlusalune isik ei asu üldkasulikku tööd tegema, kuivõrd tal puuduvad selleks vajalikud enesedistsipliin, motiveeritus ja õiguskuulekus. Aresti asendamine tuleks kõne alla juhul, kui menetlusaluse isiku puhul on tegemist kas varem karistamata isikuga või isikuga, kelle jaoks on süütegude toimepanemine pigem juhuslik. Menetlusaluse isiku puhul tuleb seda eitada. Lisaks sellele menetlusalune isik sellist taotlust ka ei esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.