Ettevaatamatus on muuhulgas hooletus.
lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. B.R-i ütluste kohaselt oli ta kindel, et alkoholi keelatud koguses tema poolt väljahingatavas õhus ei sisaldu, kuna alkoholi tarvitamise lõpetas ta 11 tundi enne mootorsõiduki kinnipidamist politsei poolt, samuti tundis, et tema olek oli selge ja värske. Sellegipoolest mõõdeti alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,33 mg/l, mis kvalifitseerub LS § 224 teise lõike järgi, s.o raskema rikkumise järgi. Juhil on raskema ohuallika valdajana kohustus teha kõik selleks, et autoga sõitma asudes ei kujutaks ta kellegi elule, tervisele ega varale ohtu. B.R oli kohustus enne mootorsõiduki juhtima asumist veenduda, et ta on kaine. Eelmisel õhtul jõi ta 10 pudelit õlut ning lõpetas alles kell 22.00. Nii suures koguses alkoholi joomise puhul tuleb järgmisel päeval joovet kontrollida olenemata heast üldisest enesetundest. Ka väike kogus alkoholi organismis võib halvendada isiku tähelepanu- ja reaktsioonivõimet, mistõttu alkoholi piirmäära tõttu ei ole sõiduki juhtimine lubatud. Nagu ka käesoleval juhul näha, olid alkoholi piirmäära ületades inimese meeled petlikud. Seega hoolsuskohustuse täitmata jätmisega pani B.R süüteo toime hooletusest. 3 Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab B.R LS § 224 lg 2 järgi. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (
Vastavalt LS § 224 lõikele 2 karistatakse isikule etteheidetav tegu rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Seega on sanktsiooni keskmine karistusmäär 151,5 trahviühikut, s.o 606 eurot, arvestades, et trahviühiku suurus on 4 eurot. LS § 224 lõike 2 alkoholipiirmäärad on 0,25–0,74 mg/l, st keskmine rikkumise määr on 0,495 mg/l. B.R juhtis mootorsõidukit ajal, mil tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,33 mg. Seega on rikkumise raskus alla LS § 224 lõike 2 keskmise määra. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et B.R on ka 17.03.2016 liiklusseaduse alusel karistatud (LS § 227 lg 2). Isikut karistati rahatrahviga 24 trahviühiku ulatuses, s.o 96 eurot. Kuna B.R pani uue liiklusseaduse rikkumise toime juba mõne kuu pärast, pole eelmine karistus oma eesmärke täitnud. Isikut pole varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületades. B.R on avaldanud toime pandud teo suhtes kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna
Kuigi B.R on ka varasemalt karistatud, ei välista see automaatselt tema kahetsuse siirust. Riigikohus on oma lahendis nr 31-1-18-14 punktis 11 märkinud, et kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. Kaebuse kohaselt kahetseb ta oma tegu ning lubab enam mitte keelatud olekus mootorsõidukit juhtima asuda. Selleks on ta astunud reaalseid samme, ostes endale alkomeetri. Samuti on ta aru saanud, et süüteoga on pannud oma pere olukorda, milles pereisa võib kaotada töökoha. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et süüteo toimepanemise tulemusena kellegi elule, tervisele, varale ega looduskeskkonnale reaalset kahju ei tekitatud.
Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise näol on tegemist üldohtliku süüteoga. Päevast päeva saame meedia vahendusel teada, et inimesed on vigastada saanud või hukkunud vastutustundetute inimeste süü läbi liikluses. Seda kinnitab ka avalik Maanteameti statistika, mille kohaselt seisuga 13.10.2016 on liiklusõnnetustes hukkunud 49 inimest ning märgitud augusti seisuga on vigastatute arv 1253. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on õigustatult määranud rahatrahvi santsiooni keskmisest määrast suuremas ulatuses. Kohus on seisukohal, et B.R-ile LS § 224 lg 2 alusel määratud rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot on proportsioonis tema süüastmega. Kohuväline menetleja on oma otsuses LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena kohaldanud B.R-i suhtes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt on lisakaristust võimalik kohaldada kolm kuni kuus kuud. 4 Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Isegi korduvalt rikkumise toime pannud isikutele ei saa lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Kohtuväline menetleja on märkinud, et keskmisest suuremas määras rahatrahvi mõistmisega ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol on tegemist manitsuskaristusega, mille puhul on rõhk eripreventsioonil. Karistuse tõttu on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Samas on kohtuväline menetleja lisakaristuse kohaldamisel lähtunud üksnes üldpreventiivsetest kaalutlustest. Kohus märgib, et eripreventsiooni aspektist jättis kohtuväline menetleja arvesse võtmata, et B.R pani teo toime hooletusest, ta on kahetsenud ning sisuliselt aru saanud oma teo keelatusest, astudes reaalseid samme edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks alkomeetri ostmise näol. Ta on lubanud edaspidiselt õiguspäraselt käituda. Kaebuse esitaja on ka seisukohal, et 800-eurone rahatrahv on karistuse eesmärkide täitmiseks piisav, kuna rahatrahvi suurus on võrreldav tema kuupalgaga. Kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, milles seisneb B.R-i jätkuv ohtlikkus, mille tõttu on vajalik lisakaristuse kohaldamine. Kohtuväline menetleja leiab, et kuivõrd B.R juhtis sõidukit LS § 224 lõikes 2 sätestatud piirmäära ületades, on süü suurus proportsioonis karistusega. Kohus on seisukohal, et LS § 224 lõike 2 sanktsiooni piirmäärade kehtestamisel on juba arvestatud, et tegemist on raskema rikkumisega, võrreldes sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud rikkumisega. Seega ei tule süüteo kvalifitseerimisel LS § 224 lõike 2 järgi automaatselt kohaldada lisakaristust, vaid tuvastada eelnevalt süüteo toimepanija jätkuv ohtlikkus ning lisakaristuse võimalik mõju. Kohtuväline menetleja on jätnud arvesse võtmata, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine isikule mõjub. Kaebuse kohaselt kaotaks B.R sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise korral töö OÜ-s XXXX, kus töötab autojuht-asjaajajana. Autojuhina ei saaks ta tööd ka mujal. Töökoha kaotuse korral poleks võimalik maksta pangalaenu 70 000 eurot, mille isik võttis kodu soetamiseks. Seeläbi satuks raskustesse ka tema pere. Kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha järgi ei saa mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu olla töötamise ja lähedaste ees hoolitsuskohustuse täitmise eeltingimus. Kohus selgitab, et käesoleval juhul on mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu töötamise ja lähedaste eest hoolitsemise oluline tingimus, kuna kaebuse esitaja on elukutseline autojuht. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaotaks B.R oma töökoha. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kui juhtimisõiguse olemasolust sõltub sissetulek, peab isik ka liikluses õiguskuulekalt käituma ja järgima liiklusreegleid, kuid leiab, et käesoleval juhul põhikaristuse mõistmine keskmisest suuremas määras täidab juba karistuse eesmärke. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaitseb õiguskorra huve – teistele isikutele kinnitatakse normi kehtivust ning luuakse usaldus õiguskorra vastu. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Seega ei kaitse õiguskorra huvisid lisakaristuse 5 kohaldamine iseenesest, vaid karistuse kohaldamine siis, kui see on proportsioonis süü suurusega. Kohus on seisukohal, et B.R-i puhul on uute süütegude toimepanemise tõenäosus väike, mistõttu karistuse eesmärkide saavutamiseks piisab üksnes rahatrahvi määramisest. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja 23.08.2016 otsus väärteoasjas nr 2317,16,007729 ning teeb uue otsuse, millega lisakaristus jäetakse kohaldamata. Muus osas jätta otsus muutmata. /digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.