4-16-6702 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Otsuse kuupäev Kohtunik Vaidlustatud lahend Kaebuse esitaja Harju Maakohus 21.oktoobril 2016.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Katre Poljakova Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 30.08.2016 kiirmenetluse otsus nr 10220142322555 väärteoasjas nr 2315,16,009001; S.H(isikukood XXX; elukoht: XXXX) Asja läbivaatamine Kohus juhindub Kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses V™S § 120 lg 1; § 132 p 1, § 133-134; RESOLUTSIOON
- Rahuldada Harju Maakohu Liivalaia kohtumajale 12.09.2016.a S.H (S.H) esitatud kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 30.08.2016 koostatud kiirmenetluse otsusele nr 10220142322555 väärteoasjas nr 2315,16,
- Tühistada PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 30.08.2016 kiirmenetluse otsus nr 10220142322555 väärteoasjas nr 2315,16,009001 S.H-le (S.H) mõistetud rahatrahvi suuruse osas. Karistada S.H (S.H) liiklusseaduse (LS) § 259 lg 2 p 1 rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 (nelikümmend) eurot.
- KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahvi summas 40 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 2 (kahe) kuu jooksul võrdsetes osades (20 eurot igas kuus) alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Vaidlustatud otsuse sisu: 30.08.2016 koostas Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Karmo Kaasik kiirmenetluse otsuse nr 10220142322555 väärteoasjas nr 2315,16,009001, millises märgiti, et S.H 30.08.2016.a kella 00:50 ajal Ämma tee ja Ämma 1 põik ristmikul, Jõelähtme vallas, Harjumaal, olles tarvitanud alkoholi liikus jalakäijana pimedal teel kasutamata helkurit või muud valgusallikat. Menetlusalune isik rikkus LS § 22 lg 8 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 259 lg 2 p 1 järgi. Kiirmenetluse otsuse nr 10220142322555 kohaselt oli menetlusaluse isiku süü tõendatud isiku enda ütlustega ning indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Võttes arvesse eelpool märgitut ning juhindudes KarS § 56 lg-st 1 määras kohtuväline menetleja S.H-le LS § 259 lg 2 p 1 alusel rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100.00 EUR. Kohtumenetluse poolte seisukohad 12.09.2016.a laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale S.H (S.H) esitatud kaebus eelpool märgitud kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteootsusele. Kohtule esitatud kaebuses S.H selgitab, et tema 30.08.2016 kell 00:50 liikus Ämma teel, Jõelähtme vallas, Harjumaal, ilma helkurita ja oli tarvitanud vähesel määral alkoholi. Tänaval põles tänavavalgustus. Politsei peatas ta kinni ja tegi selle eest trahvi. Kaebaja ei nõustu trahvi suurusega ja taotleb rahatrahvi vähendamist. Ta on õpilane ja tal puudub sissetulek. Samuti puuduvad tal eelnevad õigusrikkumised ja karistused. Kaebaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus arvamuses leiab, et väärtegu on kogutud materjalidega tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri IdaHarju politseijaoskond on nõus kaebuse rahuldamisega ja määratud rahatrahvi vähendamisega kuni 10 trahviühikut ehk 40 eurot. Kohtuväline menetleja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud S.H (S.H) esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nimetatud soovi on avaldanud nii kohtuväline menetleja kui ka kaebus esitaja. Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile, kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 2 Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 259 lg 2 p 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. Kaebusest ja menetlusaluse isiku enda ütlustest nähtub, et S.H ei vaidlusta väärteo toimepanemist kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas (tl 1-3, 9-10). 30.08.
- a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Karmo Kaasik kiirmenetluse otsuse nr 10220142322555 selle kohta, et 30.08.
- a kella 00:50 ajal aadressil Ämma tee ja Ämma põik ristmikul, Jõelähtme vald, Harju maakond S.H ei kasutanud jalakäijana liikudes teel pimedal ajal helkurit ning oli alkoholijoobe seisundis. Oma ütlustes märkis isik, et ta ei kandnud helkurit kuna arvas, et suveajal ei pea seda kandma. (tl 9-10). LS §-is 2 mõistet pime aeg defineeritud kui ajavahemikku ehast koiduni, kui loodusliku valguse vähesuse tõttu on nähtavus alla 300 meetri. Tegu oli toimepandud 30.08.2016 kell 00:50, seega oli ilmselgelt päike loojunud ning seadusandaja ei arvesta linnatulede olemasolu või puudumist. Et kaebaja oli teo toimepanemise ajal joobes, kinnitab joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll ja indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest tulenevalt oli S.H (S.H) alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,47 mg/l. Kaebaja oli kontrolli tulemustega nõus ning joobe täiendavat kontrolli ei soovinud (tl 11). Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Kohus leiab, et LS § 259 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo pani menetlusalune isik toime hooletusest, kuivõrd isik ei teadnud helkuri kasutamise kohustusest suvisel ajal, ent oleks kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda teadma. Kohus olles tutvunud väärteoasja materjalidega leiab, et puuduvad V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik liikus pimedal ajal ilma helkurita olles eelnevalt tarvitanud alkoholi ning menetlusalune isik pani selliselt toime LS § 22 lg 8 sätestatud keelu rikkumise. Kohtu hinnangul on selliselt käitudes S.H toime pannud LS § 259 lg 2 p 1 ettenähtud väärteo. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri IdaHarju politseijaoskonna patrullpolitseinik Karmo Kaasik, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis V™S § 10 lg 3 1 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Samuti ei pea kohus põhjendatuks menetlus lõpetada V™S § 30 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi (§ 133 p 9). Menetlusalusele isikule on süüks arvatud seadusandja mõttes kerge liiklusrikkumine, kuid süü suurust suurendab teo toimepanemine alkoholijoobe seisundis. Selliselt käitudes oli menetlusalune isiku tegu ohtlik eelkõige tema enda elule ja tervisele ning kohus peab vajalikuks rõhutada vajadust käituda liikluses vastavalt kehtestatud normidele. 3 Lähtudes, et S.H on täisealine, ei pea kohus võimalikuks menetluse lõpetamist või S.H (S.H) karistusest vabastamist seoses mõjutusvahendi kohaldamisega KarS § 87 alusel. Käesolevas süüteoasjas ei ole esitatud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine LS § 259 lg 2 p 1 näeb põhikaristusena ette jalakäija poolt muu liiklusnõuete rikkumise eest rahatrahvi kuni 100 trahviühikut s.o 400 eurot. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut juhindudes KarS § 56 lõikest 1 LS § 259 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, antud juhul 50 trahviühikut. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtuväline menetleja on määranud S.H-le (S.H) karistuse sanktsiooni alammääras, s.o rahatrahvi 25 trahviühikut. Hinnates menetlusaluse isiku süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel peab kohus vajalikuks märkida, et liiklusseaduse § 259 lg 2 kohaldamisalas on ka need liiklusnõuete rikkujad, kes põhjustavad oma käitumisega teisele isikule ettevaatamatusest tervisekahjustuse, varalise kahju või tekitavad liiklusohtliku olukorra. S.H oma rikkumisega selliseid tagajärgi ei põhjustanud ning tema süü on keskmisest oluliselt väiksem. Kergendava asjaoluna on arvestatud menetlusaluse isiku süü tunnistamist. Seega arvestades menetlusaluse isiku süü suurust, kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist ning kehtiva karistuse puudumist, tuleks asuda seisukohale, et on olemas eeldused karistuse määramiseks ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on väike ning jalakäija esmakordseid, vähemohtlikke liiklusrikkumisi võib pidada hoiatuse või koolitusele suunamise vääriliseks. Samuti ei peaks ülemäära karmilt karistama ka esmakordselt liiklusrikkumise toimepannud jalakäijat, kes teo toimepanemise ajal oli joobeseisundis. Seega kuigi kohtuväline menetleja on määranud karistuse santsiooni alammääras, siis on kohtu hinnangul 100 eurose rahtrahvi näol tegemist siiski liialt range karistusega. Arvestades, et menetlusalust isikut ei ole varem karistatud, menetlusalune isik on õpilane, mistõttu puuduvad tal ametlikud sissetulekud ning karistuse eesmärgiks on panna S.H toimepandu üle järele mõtlema, mõjutada teda mitte enam toime panema uusi süütegusid, siis kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku mõjutamiseks piisavaks karistuseks rahatrahv sanktsiooni alumises kümnendikus. Oluline on ka märkida, et selline karistus vastab maksimaalse karistuse määrale, mis oleks menetlusalust isikut ähvardanud siis, kui ta poleks tegu toime pannud alkoholijoobes. Rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 40 eurot on kohtu arvates küllaldane, et süüdlasele meelde tuletada liiklusseadusest kinnipidamise kohustust ja selliste liiklusrikkumiste ohtlikkust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. 4 Ülaltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada määratud karistuste osas ning kohus teeb uue otsuse, millega kergendab määratud karistust ja määrab rahatrahvi tasumise ositi. Karistades menetlusalust isikut rahatrahviga 10 trahviühikut ehk 40 eurot, lähtub kohus S.H majanduslikust seisundist ning KarS § 66 lg 2 alusel määrab, et rahatrahvi on võimalik tasuda ositi, s.o 2 kuu jooksul otsuse jõustumisest, tasudes igas kuus 20 eurot kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses märgitud arveldusarvele koos viitenumbriga. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 1, 133,
- Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ . 5