4-16-5899/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-16-5899 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi K.I (K.I) kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
3. augusti 2016 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,16,004594 Kohtuvälise menetleja otsuse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistusena rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses summas 80 eurot sisu Kaebuse esitanud isik K.I isikukood XXX elukoht: XXXX Kaebuse esitaja taotlus tühistada Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.08.2016 otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus Kohtuväline menetleja Lõuna prefektuur, esindaja Kert Kotkas Kohtuistung 27.10.2016 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1 jätta K.I kaebus rahuldamata ja Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
4. augusti
5. a otsus väärteoasjas nr 2780,16,004594 muutmata. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus (rahatrahv) jõustub käesoleva kohtuotsuse jõustumisel. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB pank - EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank – EE 93 2200 2210 2377 8606 Danske Bank – EE 40 3300 3334 1611 0002 №rdea – EE 701 7000 1700 1577 198 Trahvi tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber
6. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD 05.07.2016 koostas Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna väärteomenetleja Aivar Kalmus väärteoprotokolli, mille kohaselt 16.05.2016 XXXX XXXX vallas XXXX külas ei taganud K.I koera omanikuna järelevalvet oma kahe segaverelise koera üle, mille tagajärjel koerad pääsesid välja XXXX kinnistu, XXXX küla, XXXX vald aiaga piiratud territooriumilt, põhjustades sellega olukorra, kus 16.05.2016 kella 06.00 ajal XXXX talu, XXXX küla, XXXX vald, XXXX M.R.karjamaal K.I-le kuuluvad koerad ründasid M.R.kuuluvaid aedikus olevaid lambaid, tekitades 15 lambale erinevaid vigastusi. Lisaks on lõhutud aedik. Kahju 500 eurot. Kajastatud tegevusega rikkus K.I XXXX valla koerte ja kasside pidamise eeskirjapunkti 5 ja toimepandud väärtegu on kvalifitseeritav Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 järgi järgi. 04.08.2016 koostas Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Aiki Varind väärteootsuse, millega karistas K.I väärteoprotokollis kajastatu väärteo toimepanemise eest Kohaliku omavalitsuse seaduse § 663 järgi 20 trahviühiku suuruse rahatrahviga summas 80 eurot. K.I esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale ja taotleb otsuse täies ulatuses tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist põhjusel, et ta pole toime pannud väärteoprotokollis kajastatud väärtegu. Kaebuse kohaselt pole kohtuvälise menetleja poolt kogutud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid, et M.R.lambaid ründasid just tema koerad. Kohus, tutvunud väärteoasjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära tunnistajate M.R., P.P.’i, K.G. ja A.L.ütlused, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale etteheidetava väärteo. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 sätestab, et nimetatud seaduse § 22 lõike 1 punkti 36 2 alusel kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest, kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, -karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. XXXX valla koerte ja kasside pidamise eeskiri (edaspidi eeskiri)on kehtestatud XXXX vallavolikogu 21.01.199.a määrusega nr 1.
7. Seega on eeskiri kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 36 2 alusel. Eeskirja p 5 sätestab, et loomi on lubatud pidada ehitises või kinnisel territooriumil, vältimaks nende omavolilist lahtipääsemist ja kaaskodanike häirimist või ohustamist 2 M.R.elukohaks on XXXX XXXX vald XXXX küla, kus ta alaliselt elab ja kasvatab lambaid. 16.05.2016 varahommikul kella 06.00 paiku murdsid küla koerad tunnistaja lambaid ja ta pöördus XXXX valla konstaabli poole. Sündmuse käigus sai vigastada 15 lammast, kellest mõnda ravitakse tänase päevani. Ühel lambal oli kõri läbi puretud, sest silmaga oli nähta, et hingas mitte läbi kopsude vaid kõrvalt. Tallesid oli haaratud selja pealt ja tagumise kintsu pealt. Loomaarst käis kohe samal hommikul koha peal. Üks koertest oli kõrgemat kasvu, eri värvides, meenutades hundikoera, kuid värvuselt oli selline, pruuni, kollast ja halli. Teine koer oli heleda karvkattega kõrgemat kasvu. Koerad ei läinud kohe minema, vaid läksid põllu nurka ja istusid seal. Tunnistaja kinnitas, et ta on neid koeri varem ka näinud enda põllumaal ja selle kohta on tehtud ka eelnevatel aastatel XXXX konstaablile avaldused. M.R.avaldas, et ta on ise näinud neid koeri XXXX külas jooksmas ja XXXX küla vanemate inimeste jutu põhjal on tegemist XXXX talu koertega. Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta on täiesti veendunud, et tegemist oli XXXX talu koertega. Külaelanike sõnul on nende koertega varemgi probleeme olnud. Tunnistaja P.P.’i ütluste kohaselt asuvad talu lambad lauda taga. 16.05.2016 hommikul läks tema üle hoovi lauda taha lammaste juurde ja nägi karjas võõrast olevust. Paistis, et on koer ja seetõttu jooksis tunnistaja õuele tagasi, et peret hüüda. Esialgu nägi P.P. tumedamat hundikoera moodi koera. Koer oli halli näoga, kähriku näoga, natuke kirju. Teine koer oli kõrget kasvu hele kollakas beež koer ja esialgu ei pannud heledat koera tähele. Lambad jooksid siia-sinna ja momendil nägi tunnistaja halli koera lambaid taga ajamas. Kui tagasi mindi, hakati koeri hurjutama, siis läksid koerad ära. Kõrval on sireli põõsas ja sealt oli lammaste poolt aed maha aetud ja sealt kaudu läksid koerad välja. Nägime, et ühel lambal oli kõri alt verine. Tallekestel olid seljas augud. Ühel lambal, kes oli pöetud, olid kehal vigastused. Tunnistaja kinnitas, et ta on neid samu koeri ka varem enda talumaade lähedal kõndimas näinud ning samuti sõnnikuhoidla peal lamamas ja jälgimas meie karja. Tunnistaja E.P. elab XXXXl, XXXX vallas, XXXX külas, XXXX talus. K.I elab tunnistaja vastas 300-400 m kaugusel. E. P. avaldas M.R.
8. mail 2016 päeval, et tal on sama päeva hommikul viga saanud 15 lammast. M.R.l oli kaasas veterinaari tõend. Ta rääkis, mis juhtus ja kõik asjad on fikseeritud. M.R.sõnul oli üks koertest, kes lambaid vigastas suur valge koer ja teine oli hundikoer. Valge oli samuti kõrget kasvu. Sellised koerad on seal kandis vaid K.I . Tunnistaja avaldas, et ta on neid koeri päris tihti näinud küla peal liikumas. Tunnistaja sõnul olid tal endal ka lambad ja needsamad koerad murdsid kaks aastat tagasi 5 lammast maha. Siis oli pandud videokaamera ning jahimehed nägid neid koeri ka metsas. K.I oli varem laika. Kui K.I koerad murdsid ühe tunnistaja lamba maha, siis käis tunnistaja K.I-ga rääkimas, et paneks koerad ketti. K.I nõudis tõendiks videot ja eitas oma koerte poolt lamba murdmist. Selline jutt solvas tunnistajat. Kohtus avaldas tunnistaja, et sellise inimesega polnud võimalik mõistlikult rääkida. Rohkem selliseid koeri seal kandis ei ole. E.P.teab seda selle järgi, et need on K.I koerad, sest ta sõidab sealt pidevalt mööda ja K.I käib nendesamade koertega posti järel. Tunnistaja sõnul oli käesoleva aasta juulis valge koer jälle minu talu juures platsis. Tunnistaja K.G., kes tegi 2016 K.I juures juhutöid kinnitas kohtus, et öö vastu 16.05.2016 ööbis ta K.I juures ja kui ta hommikul kuskil 8 paiku ärkas ja läks kohvi jooma, siis oli üks koer ketis ja teine koer väljas pikutas. Teist koera ei saa ketti panna, sest ta kõri on haige. Seletuskirja politseile palus K.I kirjutada, selle kohta, et koerad olid ketis ja mitte lahti. Seda, miks K.I palus sellise kirja kirjutada, tunnistaja selgitada ei osanud. Tunnistaja A.L. kes töötab politseiametnikuna XXXX vallas, ütluste kohaselt helistas talle maikuus esmaspäevase ( 16.05.2016 oli esmaspäev) päeva hommikul enne kaheksat M.R.ja rääkis, et kaks koera on maha murdnud tema lambad ja ta tahab, et politsei sekkuks. Ütlesin, et praegu ei ole võimalik 3 sekkuda, tehku politseile avaldus ja me hakkame asja menetlema. Telefoni teel ta ütles, et üks oli tume ja teine hele koer ning mõlemad olid suuremat kasvu koerad ja üks oli kindlasti hundikoera tõugu koer ja teine valge koer, mille tõugu ta öelda ei oska. Järgmisel hommikul, so teisipäeval on piirkonna politseiniku vastuvõtt ja tema oli kohal ning tegi avalduse, et koerad murdsid lambad ära. Vestluse käigus ta kirjeldas koeri, teadis kellele koerad kuuluvad. Küsisin, kust nii kindel teadmine on, siis ütles, et ta elab selles külas ja teab ning tal on nende koertega ka varasemalt probleeme olnud nende hoovi peal. Võtsin avalduse vastu, perekond läks minema ja perekond ütles ka seda, et koerad on pärit XXXX talust. Maanteeameti kodulehelt tegin otsingu kus talu täpselt asub. Pool tundi peale avalduse tegemist sõitsin maja värava taha, väravad oli kinni, hoovil oli auto. Värava juurde jooksis halli värvi hundikoera tõugu koer. Jäi värava juurde edasi-tagasi jooksma. Maja juures oli valget värvi suur koer. Tema värava juurde ei tulnud. Tegin hooviväravast pildi, kus värava teisel pool on näha hundikoera. Tunnistaja sõnul käis ta ka naabrite juures (nime nimetada ei oska) ja küsis naisterahvalt, kas ta teab naabrite kodusolekus midagi. Naisterahvas ütles, et viimasel ajal ei ole koeri näinud, aga varasemalt on koerad väga sageli lahti olnud ning on ka nende hoovil käinud. K.I avaldas kohtule, et tema vastu ei ole mingeid kindlaid süütõendeid. Valge koer on tavaliselt ketis ja Saksa lambakoer on aias. 16.05.2016 hommikul tuli ta koos K.G.ga hommikul välja. Politseinik küsis tema käest, et kus 16.05.2016 hommikul tema kerad kella 6 ajal olid ja selle kohta palus ta ka K.G. seletuse kirjutada. K.I avaldas, et külas on küllalt vabalt ringi liikuvaid koeri, kus üks on kollane nagu märkis tunnistaja P.P.. Samuti ei ole tema koer segavereline vaid on puhtatõuline Saksa lambakoer. K.I sõnul olid tema koerad 16.05.2016 aias ja valge koer oli ka ketis. Koerad olid puhtad. Seega ei saanud M.R.juures käia tema koerad. Kohus on seisukohal, et K.I ja tunnistaja K.G. ütlused on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. K.G. ütlusi ei pea kohus usaldusväärseteks, sest tunnistaja ise kinnitas kohtus, et ta pidi ütlused andma selle kohta, et koerad olid ketis, mitte lahti. Seega ütles seletuse paluja, so K.I ise tunnistajale ette, mida viimane peab kirjutama ja rääkima. Pealegi kinnitas tunnistaja kohtus, et 16.05.2016 hommikul kelle 6 ta magas ja tuli õue alles kella 8 paiku. Seega ei saanud tunnistaja teadagi, kus K.I koerad hommikul kell 6 tegelikult olid. Kohus on seisukohal, et K.I on andnud ennastõigustavaid, kuid mitte tõeseid ütlusi. Need ütlused on vastuolus tunnistajate M.R., P.P. E.P. ja A.L. ütlustega. Viimati nimetatud ütlused on omavahel kooskõlas ja kinnitavad üheselt, et 16.05.2016 hommikul kell 6 olid M.R.talu (XXXX talu, XXXX küla, XXXX vald, XXXX) karjamaal kaks koera. Üks koertest oli hundikoera moodi suurt kasvu koer ja teine hele suurt kasvu koer. Tunnistajad on üheselt kinnitanud, et selleine koerte paar on külas vaid K.I . Asjaolu, et väärteomenetluses on hundikoera moodi koera nimetatud ka segavereliseks, ei oma antud väärteoasjas küll olulist tähtsust, sest teo koosseisu aspektist pole tähtsust kas koer on puhtatõuline või mitte. Samuti ei saa P.P. ütlusi pidada vastuolus olevaks M.R. ja teiste tunnistajate ütlustega vaid seetõttu, et ta nimetas heledat koera kollaks beežiks. Fakt on see, et üks koertest oli hele. Värvuse kirjeldamine sõltub nii valgustingimustest kui ka isiku sõnakasutusest. M.R. nägi sama koera ja nimetas teda heleda karvkattega koeraks. Seega on kohtu arvamuse kohaselt leidnud nii eespool kajastatud tunnistajate ütlustega kui ka M.R. kirjaliku avaldusega politseile (tl 15-16), XXXX valla loomaarst A.A. teatisega (tl 14), fotodega Saksa lambakoerast (tl 35, pildistatud A.L. poolt ja lisatud tunnistaja A.L. ülekuulamise protokollile), fotodega puretud lammastest ( tl 36-46), et K.I-le kuuluvad koerad ründasid M.R. kuuluvaid aedikus olevaid lambaid, tekitades 15 lambale erinevaid vigastusi. Ründe käigus lõhuti loomade poolt aedik ja põhjustati 500 euro suurune kahju. Kajastatud tegevusega rikkus K.I XXXX valla koerte ja kasside pidamise eeskirja punkti 5 ja toimepandud väärtegu on 4 kvalifitseeritav kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 järgi, sest põhjustati varaline kahju omaniku varale. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (KarS § 15 lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Kohus on seisukohal, et väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistus, so 20 trahviühiku suurune (80 eurot) on seaduslik. Pigem on kohtu meelest karistus olnud liialt leebe, sest tagajärjed, mida M.R.loomadele ja ka aia lõhkumisega tekitati, on eriti loomade aspektist rasked. Kohtul pole aga pädevust karistust suurendada. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1 tuleb jätta K.I kaebus rahuldamata ja Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
9. augusti
10. a otsus väärteoasjas nr 2780,16,004594 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer kohtunik 5