lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.
lg 2 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud järgmistel juhtudel: 1) tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral; 2) riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust; 3) ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses; 4) muudel õigusaktidega ettenähtud juhtudel.
lg 3 sätestab, et mõõtja pädevust hinnatakse ja tõendatakse akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Liiklusseaduse § 199 lg 6 sätestab, et liiklusjärelevalvet võib teostada liiklusalase politseioperatsiooniga. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 4 sätestab, et mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuv lugem säilitatakse kiirusmõõturi mälus, kui see on tehniliselt võimlaik ning § 9 lg 6 sätestab, et varjatud liiklusjärelevalve käigus tuvastatud sõidukiiruse ületamise korral ei kohaldata lõike 4 nõuet, vaid kiirusmõõturi lugem teatakse koos andmetega sõiduki margi, värvuse ja sõiduki registreerimisnumbri kohta eemal asuvale politseiametnikule, kes peatab kiirust ületanud sõiduki ning alustab väärteomenetlust. Nimetatud määruse § 10 lg 2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. DVD salvestiselt 10.06.2016 nähtub, et mõõtmise hetkel mõõdetaval teelõigul liikus Pärnu suunas mitu sõidukit, S.H juhitud sõiduk lähenes pärisuunalisel teel, jõudis ette pärisuunas eesliikuvast sõidukist, S.H sooritas möödasõitu TallinnPärnu-Ikla mnt 86.kilomeetril 10.06.2016 kell 14.35 kiirusega 125 km/h. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud ja tehniliselt korras laser-tüüpi mõõteseadmega LaserCam4 nr LE0096 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-16/00064). Seda tüüpi mõõteseadmega on võimalik mõõta vaid ühe konkreetse sõiduki kiirust (millisele on lasersihik suunatud), siis eksimise võimalus on välistatud, mida kinnitab ka videosalvestis. Mõõtmist on teostanud pädev mõõtja - politseiametnik Raimo Esop. Videosalvestis kinnitab, et sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine paigal seistes ning kiiruse mõõtmise ajal hoiti kiirusmõõturit käes. Mõõtmise ajal kasutati video- ja helitehnikat. Kohus leiab, et DVD salvestise 10.06.2016 ja kiirusemõõteseadme kasutamise väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ning mõõtetulemus on jälgitav
Otsuses väärteoasjas on märgitud, et kiirusemõõturi kasutamise protokoll asendati heli- ja videosalvestusega. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on otsuse koostamisel tuginenud olemasolevale tõendile, s.o DVD salvestusele ja kiirusemõõteseadme salvestuse andmete väljatrükile. Mõõtetulemuse protokolli koostamine antud juhul ei olnud nõutav Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 alusel ning protokolli tegelikult ei koostatud. V™S § 31 lg 1¹ sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad salvestise seos väärteoasjaga, millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud, väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohus leiab, et videosalvestiselt ja salvestuse andmete väljatrükist nähtub, et väärteo toimepanemise aeg on 10.06.2016 kell 14.35, väärteo toimepanemise koht on tee nr 4 86.kilomeeter, väärtegu pandi toime selliselt, et sõiduk Mercedes Benz sõitis 90 km/h tsoonis kiirusega 125 km/h. Salvestisest nähtub, et S.H juhtis sõidukit Mercedes Benz 10.06.2016 kell 14.35 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 86.kilomeetril 90 km/h tsoonis kiirusega 125 km/h. Salvestis on loodud 10.06.2016 ajavahemikul kell 14.35 kuni 14.36 riikliku järelevalve käigus pädeva kasutaja Raimo Esopi poolt. Kohus leiab, et videosalvestis on käesolevas väärteoasjas iseseisvaks tõendiks, kuna täidetud on kõik iseseisvaks tõendiks olemise tingimused V™S § 31 lg 1¹ järgi. V™S § 47 lg 1¹ sätestab, et menetlusaluse isiku poolt taasesitamist võimaldaval viisil antud nõusolekul võib menetlustoimingu protokolli asendada menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega, kui salvestis sisaldab käesoleva seadustiku § 49 lõikes 2, lõike 4 punktis 1 ja lõikes 5 sätestatud andmeid ning menetlusaluse isiku suulist kinnitust temale õiguste ja kohustuste selgitamise kohta või tema keeldumist sellise kinnituse esitamisest. Väärteoprotokollis on protokollitud, et kiirusemõõturi kasutamise protokoll asendati heli- ja videosalvestusega. S.H on protokolliga tutvunud ning kinnitanud seda oma allkirjaga 10.06.2016. S.H oli õigus teha avaldusi V™S § 19 lg 1 p 6 alusel menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste kohta. S.H seda õigust ei kasutanud. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole kiirusemõõturi kasutamise protokolli asendamisega helija videosalvestisega rikkunud V™S § 47 sätteid, kuna V™S § 47 ei kohaldu haldustoimingule, milleks on riikliku järelevalve käigus sõidukiiruse mõõtmine. Seetõttu ei ole vajalik menetlusaluse isiku nõusolekut kiirusemõõturi kasutamise protokolli asendamiseks heli- ja videosalvestisega. Seega ei leidnud tõendamist kohtuistungil, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kohtuväline menetleja on oma otsust väärteoasjas põhjendanud ja täpsustanud millistele tõenditele tuginedes on ta jõudnud järeldusele, et menetlusalune isik on rikkumise toime pannud. Samuti leidis kohtuistungil DVD salvestisega ja salvestise andmete väljatrükiga tõendamist, et politseiametnik mõõtis 10.06.2016 kell 14.35 just S.H juhitud mootorsõiduki Mercedes Benz reg nr xxxxxx kiirust. DVD salvestiselt 10.06.2016 nähtub, et mõõtmise hetkel mõõdetaval teelõigul liikus tõesti Pärnu suunas mitu sõidukit, S.H juhitud sõiduk lähenes pärisuunalisel teel, jõudis ette pärisuunas eesliikuvast sõidukist, sooritas möödasõitu ning mõõtur fikseeris kiiruseks 125 km/h. Laser-tüüpi mõõteseadmega LaserCam4 nr LE0096 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-16/00064) on võimalik mõõta vaid ühe konkreetse sõiduki kiirust (millisele on lasersihik suunatud), siis eksimise võimalus on välistatud. Videosalvestis kinnitas, et mõõteseade oli suunatud just mootorsõidukile Mercedes Benz reg nr xxxxxx. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus vastab V™S §-s 74 toodud nõuetele. Kohtuvälise menetleja otsuses käsitletud väärteo kirjeldus ja otsuse lõpposas tuvastatud asjaolud ei ole vastukäivad ega teineteist välistavad. Kohtuvälise menetleja otsuse lõpposa järeldused vastavad tõendamise asjaoludele ning kohtuistungil ei leidnud tõendamist väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine V™S § 150 lg 1 p 8 järgi. Kohtuvälise menetleja 07.07.2016 otsus nr 2302,16,008418 ei kuulu tühistamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist DVD 10.06.2016 salvestisega, salvestuse andmete väljatrükiga, S.H ülekuulamise protokolliga, väärteoprotokolliga ja S.H ütlustega kohtuistungil, et 10.06.2016 kell 14.35 Tallinn-Pärnu-Ikla 86.kilomeetril juhtis S.H mootorsõidukit Mercedes Benz reg nr xxxxxx kiirusega 125 km/h +- 4 km/h tsoonis, kus lubatud suurim kiirus oli 90 km/h ning seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. S.H rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning pani sellega toime liiklusseaduse §-s 227 lg 2 sätestatud väärteo. Väärteoasjas ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Liiklusseaduse § 263 lg 1 kohaselt on kohtuväliseks menetlejaks Politsei- ja Piirivalveamet. Seega Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna nooremuurija Kristel Proos oli pädev kohaldama kaebuse esitajale väärteo toimepanemise eest karistust. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust. Kaebuse esitaja on 10.06.2016 oma allkirjaga kinnitanud, et talle on väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud ning on võetud väärteo toimepanemise kohta ütlused. Samuti on tutvunud väärteo protokolliga, mida kinnitab oma allkirjaga. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud otsuse tegemisel V™S § 74 lg 1 toodud nõudeid. Karistamise aluseks on isiku süü. S.H on karistatud põhikaristusega üle keskmise määra. S.H palub vähendada trahvisummat 30 trahviühikuni. Kohus leiab, et määratud põhikaristuse kergendamiseks puuduvad alused. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt lubatud sõidukiiruse ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Suuremate kiiruste puhul on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Suurem sõidukiirus mõjutab õnnetuse tagajärjel saadud vigastusi, suurendades vigastuste raskusastet. Juht, kes valis kiiruseks 125 km/h, on oma käitumiselt liikluses ohtlik. Lisaks enda ohustamisele ohustas S.H ka teisi liiklejaid. Mootorsõidukijuht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. S.H ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistas, et ta ei jälginud spidomeetrit. Kohus leiab, et juht, kes möödasõidul teistest mootorsõidukitest ei jälgi spidomeetrit, on liikluses väga ohtlik. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi. Karistusregistri väljavõttest nähtub, S.H ei oma kehtivaid karistusi, kuid S.H on varem väärteokorras karistatud 10 korral, s. h samalaadsete rikkumiste eest. Seega S.H mõjutamiseks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning, lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, on põhjendatud tema karistamine rahatrahviga üle keskmise määra. Samas tuleb arvestada ka sellega, et tema suhtes ei kohaldatud lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. S.H sõnul ei jätku tal rahalisi vahendeid määratud rahatrahvi tasumiseks. S.H on vanaduspensionil ning saab veel puudega inimese sotsiaaltoetust. Pensioni suuruseks on 365,76 eurot ja puudega inimese sotsiaaltoetus on 26,85 eurot. S.H on ettevõtte Kohver ja Kott ainuomanik ja juhatuse liige. Mootorsõiduk Mercedes Benz kuulub nimetatud ettevõttele. S.H reisib väga palju välismaal. Samas ettevõttes töötab S.H abikaasa. Lisaks kuulub S.H-le sõiduauto. S.H sõnul on tal tervislik seisund halb, mis aga ei olnud takistuseks väärteo toimepanemisel. Kohus leiab, et S.H toodud asjaolud ei anna alust rahatrahvi vähendamiseks, kuna kohtuistungil kirjeldatud S.H elu ei anna põhjust tuvastamiseks, et S.H-le ei jätku rahalisi vahendeid rahatrahvi tasumiseks. Kohus leiab, et S.H suhtes on põhjendatud kohaldada KarS § 66 lg 2 sätteid, määrates rahatrahvi tasumise ositi 1 aasta jooksul. Kohus leiab, et puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 alusel. Kirjeldatu alusel ja juhindudes V™S § 132 p 1 kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.