1-16-3817/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) 1-16-3817 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2016 määrus karistuse täitmisele pööramises Süüdimõistetu O.I (ik 48804302239) kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. novembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. mai
8. a otsusega tunnistati O.I süüdi KarS § 121 p-de 2,3 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 240 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 12 kuu pikkuse tähtaja jooksul. Katseajal oli O.I kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja alguseks loeti
9. mai
11. O.I suhtes koostati
12. septembril 2016 erakorraline ettekanne ettepanekuga määrata talle täiendavad kohustused, kuna süüdlane ei sooritanud üldkasuliku töö tunde ajakava kohaselt – augustis, kui ta pidi tegema 22 tundi ÜKT-d, tegi ta vaid 8 tundi. Politsei edastas samuti kriminaalhooldusametnikule lähisuhtevägivalla infolehe, millest nähtub, et O.I kuritarvitab alkoholi ning muutub selle tulemusel pere vastu agressiivseks ja vägivaldseks. Kohus pani O.I-le täiendava kohustuse – mitte tarvitada alkoholi ja läbida alkoholivastane ravi ning esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõendi hiljemalt
13. oktoobriks
16. oktoobril 2016 esitati Viru Maakohtule taas erakorraline ettekanne, milles taotletakse T. Velpelrile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. O.I on rikkunud alkoholitarvitamise keeldu, ei täida registreerimiskohustust ja hoidub kõrvale ÜKT tegemisest.
17. oktoobril 2016 tuvastati O.I alkoholijoove 2,5 mg/l. Septembris on ta teinud vaid 8 tundi ÜKT-d 35 tunnist. Samuti on ta jätnud ilmumata registreerimistele 3.,
18. ja
19. oktoobril. O.I ei ole läbinud alkoholivastast sõltuvusravi, ehkki kohtu poolt selleks antud tähtaeg on möödunud.
20. Viru Maakohtu
21. novembri
22. a määrusega pöörati täitmisele O.I-le Viru Maakohtu
23. mai
24. a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa – s.o 5 kuud ja 12 päeva vangistust. Maakohus märkis, et esitatud materjalide pinnalt on tuvastatud, et alkoholikeelu pidev rikkumine ja ÜKT-st kõrvalehoidumine on kohtus tõendamist leidnud. T. Velper ei ole teinud õigeid järeldusi kohtuotsusest ega varasema erakorralise ettekande arutelust. Samuti ei ole ta täitnud alkoholiravile minemise kohustust. O.I on lubamatu ükskõiksusega suhtunud süüdimõistva otsuse täitmisesse. Korduvad rikkumised osundavad sellele, et karistuse eesmärkide saavutamine vabaduses ei ole võimalik ja karistus tuleb pöörata täitmisele. O.I on ära teinud 72 tundi, tegemata on 168 tundi. Seega on kandmata karistuseks 5 kuud ja 12 päeva vangistust.
25. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus. Erakorralise ettekande rahuldamine ei ole põhjendatud. Rikkumised on küll toimunud, ent O.I palub anda talle võimalus näidata, et ta on suuteline vabaduses elama. O.I abikaasa on 80% ulatuses töövõimetu ja vajab abi. O.I on otsustanud minna alkoholivastasele sõltuvusravile, milleks ta korjab raha. Samuti on tal veel aega, et ÜKT lõpuni teha ning ta lubab ka registreerimiskohustust mitte enam rikkuda. Seega oleks tema vanglasse saatmine ennatlik ning tal tuleks võimaldada ära teha ÜKT tunnid. Samuti on võimalik panna O.I-le lisaprogramme ning vajadusel pikendada ÜKT tegemise tähtaega. O.I on teinud oma tegudest järeldused. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
26. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt. 6.1 Kaitsja ei vaidlusta asjaolu, et O.I-le etteheidetavad rikkumised on aset leidnud, seetõttu ei hakka kohtukolleegium üle kordama kriminaalhooldaja ettekandes väljatoodud rikkumisi, mille maakohus on oma põhistustes piisava põhjalikkusega ka tuvastanud. 6.2 Küll aga on määruskaebuse esitaja taotlenud uue võimaluse andmist O.I-le, mille jooksul saaks ta näidata, et on suuteline vabaduses elama, tegema lõpuni ÜKT, täitma korralikult registreerimiskohustust ning minema alkoholivastasele sõltuvusravile. Lisaks on kaebuses osundatud O.I abikaasa töövõimetusele ning abivajadusele. Kaitsja hinnangul on O.I-le võimalik panna lisaprogramme ning vajadusel pikendada ÜKT tegemise tähtaega.
27. KarS § 69 lg 6 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada töö tegemise tähtaega arvestades KarS § 69 lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega või 3) pöörata mõistetud vangistuse täitmisele. 7.1 Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtule ja maakohtule ei ole O.I esitanud ühtegi tõendit ega toonud objektiivset takistust, mis oleksid tal takistanud talle määratud üldkasuliku töö tegemist või registreerimiskohustuse täitmist. 7.2 Hinnates järgnevalt, kas O.I suhtes on võimalik kohaldada KarS § 69 lg-s 6 nimetatud alternatiivseid meetmeid, leiab ringkonnakohus, et sellise taotluse rahuldamiseks 2 2 alused puuduvad. Ehkki O.I on veel aega ÜKT tundide sooritamiseks, nähtub tema käitumisest, et ta ei ole näidanud üles huvi üldkasuliku töö tegeliku sooritamise ajakavas näidatud ulatuses. Seejuures on ÜKT ajakava rikkumine saanud alguse juba kriminaalhoolduse esimesel kuul. Samuti on O.I rikkunud registreerimiskohustust, mistõttu ei ole saanud kriminaalhooldusametnik temalt seletusi võtta. Kuna üldkasuliku töö tähtaeg alles kestab, ei oleks selle pikendamine põhjendatud. 7.3 Samuti puudub alus täiendavate kohustuste määramiseks. Maakohus on juba andnud O.I-le uue võimaluse, kui pani talle
28. septembril 2016 kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja läbida alkoholivastane sõltuvusravi. Kohtu poolt määratud lisakohustusi O.I ei täitnud. Ehkki O.I on põhjendanud talle määratud alkoholivastase ravi läbimist rahapuudusega, nähtub
29. oktoobri
30. a kohtuistungi protokollist, et oktoobris kõikidel päevadel, kus O.I oleks pidanud minema registreerimistele, olid tal alkoholilõhnad. Ka alkoholi ostmine eeldab reeglina rahaliste vahendite olemasolu, samuti pidi kriminaalhooldusalune juba kohustusega nõustumisel teadma oma rahalisi võimalusi kohustuse täitmiseks. Kuna aga O.I tarvitas alkoholi vaatamata teadmisele, et karistuse kandmata osa võidakse pöörata täitmisele, ei oleks uute täiendavate lisakohustuste panemine mõttekas, kuna isik neid täita ei suudaks. 7.4 Kohtukolleegiumi hinnangul on O.I käitumine ennastõigustav. Asjaolu, et tal on töövõimetu abikaasa, kes vajab abi, oli süüdlasele teada juba ajal, mil ta rikkumised toime pani. Olukorras, kus isik isegi talle antud korduvale võimalusele vaatamata enda käitumist parandada ja kriminaalhooldusnõudeid korrektselt järgida ei suuda ning nõudeid ja kohustusi raskelt rikub, ei ole kriminaalhoolduse jätkamine otstarbekas ja karistuse eesmärkide saavutamine vabaduses võimalik. Seetõttu on maakohus valinud ainuvõimaliku tee ja pööranud mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele.
31. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau