lg 2 järgi Vaidlustatud otsus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.10.2016 otsus väärteoasjas nr 2316,16,010086 Kaebuse esitaja D.G, isikukood: XXX; elukoht: XXXX; kodakondsus: Eesti kodakondsus; töökoht: XXXX OÜ Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON Juhindudes V™S-i §-st 132 p 2 ja §-st 120 lg 1 kohus otsustas: Vabariigi 1. D.G kaebus rahuldada. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.10.2016 otsus väärteoasjas nr 2316,16,010086 osaliselt, s.o määratud lisakaristuse osas ning teha uus otsus, mille kohaselt kohaldada D.G-le
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Muus osas jätta otsus muutmata. 3. D.G loovutada juhiluba Maanteeameti liiklusregistri büroole 5 (viie) tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest (
). Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud Kohtuvälise menetleja 04.10.2016 otsusega väärteoasjas nr 2316,16,010086 karistati D.G liiklusseaduse (edaspidi
) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot, ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et tema juhtis 16.09.2016 kella 23.05 ajal Harju maakonnas Tallinnas Suur-Ameerika tänav 12 juures mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg. Harju Maakohtusse saabus D.G kaebus nimetatud otsusele; milles taotleb D.G lisakaristusena määratud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmist või alternatiivselt selle pikkuse vähendamist. Kaebuse kohaselt jõi D.G veini mõned tunnid enne mootorsõiduki juhtima asumist. Isikul on maksahaigus. Kaebusele on lisatud haigla uuringu vastus, mille kohaselt D.G põeb kroonilist hepatiiti. Isik on kirjutanud, et arstid soovitasid temal muu hulgas piirata alkoholi tarbimist. Sõitma hakates ei tundnud temale, et on keelatud olekus. Väärteoprotokolli koostamisel fikseeris politseinik, et isikul joobetunnused puudusid. D.G on pärast väärteo toimepanemist hakanud karsklaseks ning lubanud, et ei kujuta endast enam ohtu. Isik töötab programmeerijana ja süsteemiadministraatorina ettevõttes XXXXOÜ, töökohustustest tulenevalt on rikkeid puudutavates küsimustes vajalik kohale sõita – ilma juhilubadeta ei ole temal võimalik oma töökohustusi täita. Kohtuväline menetleja leiab, et D.G kaebus tuleb jätta rahuldamata. kaebuses toodud põhjendustel puudub alus karistuse kergendamiseks. Tegemist on tahtliku liiklusreeglite rikkumisega, mille puhul on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegemist on ühe raskeima liiklusreeglite rikkumisega, mille puhul on lisakaristuse kohaldamine vältimatult vajalik. Alkoholisisaldus D.G väljahingatavas õhus lähenes kriminaalsele joobele. Seega on süü suur. Isikul on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest saab järeldada, et menetlusalune isik veendus eelnevalt alkoholi tarvitades selles, et ta on viinud ennast seisundisse, mis on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas hilisõhtul vajalikuks sõidukit juhtima asuda. Isik ei astunud samme selleks, et oma seisundit kindlaks teha. Arvestades kaebajal tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määra, pidi ta juhile keelatud seisundit tajuma. Seega pidas menetlusalune isik tähtsusetuks iseenda ja teiste liiklejate elu ja tervist. Kaebaja väitele, et mootorsõiduki juhtimisõigus on vajalik igapäevaselt tööülesannete täitmiseks on kohtuvälise menetleja vastanud, et mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise ja säilimise eelduseks on liiklusseaduse sätete tundmine ja nende järgimine. Seega ei saanud kaebajale olla ootamatu asjaolu, et
lõikes 3 sätestatud rikkumise toimepanemisel võidakse teda lisaks rahatrahvile karistada ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt. 2
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude kohta. D.G poolt 16.09.2016 kella 23.05 ajal Harju maakonnas Tallinnas Suur-Ameerika tänav 12 juures mootorsõiduki juhtimine isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg, on tõendatud järgmiste tõenditega. Väärteo toimepanemise käiku tõendab tunnistaja Lennart Kamsi ülekuulamise protokollis märgitu, mille kohaselt olles välijuhina öises vahetuses patrullosakonnas tööl 16.09.2016, märkas tema 23.05 ajal Tallinnas Suur-Ameerika 12 juures sõitmas sõiduautot Peugeot, registreerimisnumber XXXX, mille sõidumanööver oli ebaühtlane (kaldus teeserva). Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis D.G, kelle suust oli tunda alkoholilõhna. Isik puhus indikaatorvahendi näiduks 0,77 mg/l, tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus oli 0,71 mg/l. Tunnistaja ütlused on kooskõlas indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Sellest nähtub, et 16.09.2016 kella 23.05 ajal mõõdeti Tallinnas Suur-Ameerika tänaval D.G indikaatorvahendiga alkoholisaldus väljahingatavas õhus 0,77 mg/l. Joobele viitavate tunnustena on märgitud silmade punetus, segane kõne, rahutus, alkoholiõhn suust ja silmade läikimine. Keelatud olekut sõiduki juhtimisel kinnitab 16.09.2016 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, millest nähtub, et D.G mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Safety Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF-0036 (järgmine hooldus novembris 2016) 16.09.2016 kell 23.20 kuni 23.25 Tallinnas Suur-Ameerika 12 juures joovet. Alkoholisisaldus D.G väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,71 mg/l. Seega on tõendatud D.G poolt 16.09.2016 kella 23.05 ajal mootorsõiduki juhtimine keelatud olekus, s.o
S § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, D.G tegu oli tahtlik. Kaebusest nähtuvalt soovitasid arstid piirata seonduvalt tema maksahaigusega D.G alkoholi tarvitamist. Isik otsustas alkoholi juua ning asus juba mõne tunni pärast mootorsõidukit juhtima. Kohus ei pea usaldusväärseks kaebaja väidet, mille kohaselt ei tundnud tema keelatud olekus viibimist. Indikaatorvahendi protokollist nähtub, et joobele viitavate tunnustena on märgitud silmade punetus, segane kõne, rahutus, alkoholiõhn suust ja silmade läikimine. Tunnistaja Lennart Kamsi ütluste kohaselt märkas ta D.G poolt juhitud sõidukit, kuna viimase sõidumanööver oli ebaühtlane (kaldus teeserva). Samuti nähtub, et alkoholikogus isiku poolt ühes liitris väljahingatavas õhus oli suur – lähenes kriminaaljoobele. Sellistest tunnustest nähtuvalt leiab kohus, et D.G oli teadlik keelatud seisundist, kuid asus mootorsõidukit juhtima sellegipoolest, mistõttu pani teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lõike 3 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab D.G
3 Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1). Vastavalt
lõikele 2 karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on D.G-le põhikaristusena määranud rahatrahvi 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Seega on sanktsiooni keskmine karistusmäär 151,5 trahviühikut, s.o 606 eurot, arvestades, et trahviühiku suurus on 4 eurot.
lõike 2 alkoholipiirmäärad on 0,25–0,74 mg/l, st keskmine rikkumise määr on 0,495 mg/l. D.G juhtis mootorsõidukit ajal, mil tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg. Seega on rikkumine
Kohtuväline menetleja on süü suuruse tuvastamisel arvesse võtnud karistust kergendava asjaoluna kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et süüteo toimepanemise tulemusena kellegi elule, tervisele, varale ega looduskeskkonnale reaalset kahju ei tekkinud. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et põhikaristusena võib kohaldada kergeimat karistuse liiki – rahatrahvi ja isiku süü suuruse tõttu on rahatrahvi suurus põhjendatult keskmisest raskem.
lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise näol on tegemist enamohtliku süüteoga, milles isik seab ohtu nii enda kui ka teiste isikute tervise ja vara. Päevast päeva saame meedia vahendusel teada, et inimesed on vigastada saanud või hukkunud vastutustundetute inimeste süü läbi liikluses. Seda kinnitab ka Maanteeameti avalik statistika, mille kohaselt seisuga 14.11.2016 on liiklusõnnetustes hukkunud 65 inimest ning augusti seisuga on vigastatute arv 1253. Seega peab karistamisel arvestama õiguskorra kaitsmise huvidega. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Isegi korduvalt rikkumise toime pannud isikutele ei saa lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et D.G on Harju Maakohtu 08.04.2014 otsusega karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mille eest on teda karistatud rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, s.o 3282 eurot. Kuna isik pani pärast kriminaalasjas karistuse mõsitmist toime uue samalaadse teo, nähtub sellest, et üksnes rahaline 4 karistamine pole oma eesmärki täitnud ning jätkuvalt esineb oht uute süütegude toimepanemiseks. Kaebuse kohaselt töötab D.G programmeerijana ja süsteemiadministraatorina ettevõttes XXXXOÜ ning töökohustustest tulenevalt on rikkeid puudutavates küsimustes vajalik kohale sõita – ilma juhilubadeta ei ole temal võimalik oma töökohustusi täita. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreelgeid. Paljudel inimestel puudub privileeg mootorsõiduki juhtimisõiguse näol, kuid sellegipoolest ei jää elu elamata. Isikul on võimalik kasutada ühistransporti või organiseerida endale liikumisvahend muul viisil. Kui D.G soovib edaspidiselt ise mootorsõidukit juhtida, peab ta käituma õiguskuulekalt. Kohuväline menetleja on oma otsuses
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena kohaldanud D.G suhtes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks, s.o sanktsiooni keskmises määras. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et D.G suhtes tuleb kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, kuid kohtu hinnangul ületavad kohtuvälise menetleja poolt määratud 900-eurone rahatrahv ja 6 kuu pikkune lisakaristus kokku aga isiku süü suurust. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei pidanud kohus varasemalt vajalikuks D.G-le lisakaristuse kohaldamist. Arvestades asjaolu, et lisakaristus sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldatakse isiku suhtes esmakordselt, temale põhikaristusena määratud rahatrahvi suurust, mis on sanktsiooni ülemmäära lähedane, isiku puhul esineb karistust kergendav asjaolu, leiab kohus, et põhjendatud on lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, mis on sanktsiooni alammäär. Muus osas tuleb kohtuvälise menetleja 04.10.2016 otsus väärteoasjas nr 2316,16,010086 jätta muutmata. /digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.