lg 2 järgi rahatrahviga 235 trahviühikut (940 eurot) osaliselt, s.o mõistetud karistuse osas. 2. Teha nimetatud osas uus otsus ja karistada L.F
lg 2 järgi rahatrahviga 155 (ükssada viiskümmend viis) trahviühikut, s.o 620 (kuussada kakskümmend) eurot.
) § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ning pani toime
Lõuna prefektuur karistas L.F 26.07.2016. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,005701
26.07.2016 esitas menetlusalune isik L.F kaebuse väärteoasjas nr 2780,16,005701 tehtud otsusele. 31.08.2016 jättis kohus kaebuse käiguta ning kohustas menetlusalust isikut kõrvaldama selles puudused. 12.09.2016 esitas L.F uue kaebuse, milles palub Lõuna prefektuuri 26.07.2016. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,005701 määratud rahatrahvi vähendada või asendada see üldkasuliku töö tundidega, kuna ta ei ole võimeline seda tasuma. Ta on XXXX, töötab XXXX. Tema sissetulekud katavad hädavaevu väljaminekud ning suure rahatrahvi tõttu võib ta jääda ilma elukohast. Tal puuduvad lähedased, kasvas XXXX. L.F lisas kuue kuu kontoväljavõtte ning selgitas, et korteriüüri ja kommunaalmakseid maksab ta sularahas, mistõttu need seal ei kajastu. 20.10.2016 esitas Lõuna prefektuuri esindaja Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere kirjaliku seisukoha, milles palus jätta kaebuse rahuldamata, kuid nõustus rahatrahvi tasumisega osade kaupa. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. L.F on varasemalt karistatud sarnaste tegude eest rahatrahvidega. Uut tegu toime pannes pidi ta aru saama, et karistus läheb eelmisest rangemaks. Tal jäi väga vähe puudu, et antud teo eest oleks kohaldatud kriminaalmenetlust. L.F on teo toime pannud tahtlikult, kuna isik, kes on varem sarnase 2 teo eest karistatud, peab aru saama oma teo keelatusest. II Kohtu põhjendused V™S § 120 lg 1 alusel võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik L.F on kaebuses öelnud, et ei soovi kohtuistungil osaleda. Kohus saatis kaebuse Lõuna prefektuurile ning küsis kirjalikku seisukohta. Lõuna prefektuur esitas kirjaliku seisukoha, milles mh nõustub kaebuse arutamisega kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et L.F kaebust on võimalik vastavalt V™S § 120 lg-le 1 arutada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteokirjelduse järgi on L.F-ile süüks arvatud mopeedi juhtimine ilma, et tal oleks mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust. L.F oli kõrvaldatud varasemalt sõiduki juhtimiselt.
lg 1 p 1 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 järgi isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse §-le
p 42 järgi on tegemist mopeediga.
lg 2 p 1 järgi on mopeedi põhikategooriaks AM.
lg 1 järgi võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 2 sätestab, et AM-kategooria mootorsõidukit võib juhtida ka isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne
Seega on L.F juhtinud mootorsõidukit omamata juhtimisõigust isikuna, kes on varem kõrvaldatud juhtimiselt. Kohus on seisukohal, et L.F on rikkumise toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. L.F on kaks kehtivat väärteokaristust selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit olukorras, mil ta oli juhtimiselt kõrvaldatud. Seega ta pidi teadma, et sellises olukorras paneb ta toime liiklusseaduse rikkumise ning vähemalt seda möönma. L.F, juhtides mootorsõidukit mopeed Tartu linnas Lunini tänaval suunaga Lunini põik poole 26.06.2016 kell 12.09 ilma juhtimisõiguseta ning isikuna, kes on kõrvaldatud juhtimiselt
lg 2 p 3 alusel, on rikkunud
L.F tegu vastab
III Kohtu seisukoht karistuse osas Kohtuväline menetleja karistas L.F
lg 2 järgi rahatrahviga 235 trahviühikut, s.o 940 eurot.
S § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri väljavõtte (tl 47) andmetel on L.F kaks kehtivat väärteokaristust. Mõlemal korral on teda karistatud
Karistused on täidetud. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast, mis on 150 trahviühikut ning kaaluda seejärel süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. 4 Kohtuväline menetleja on mõistnud L.F-ile karistuse sanktsiooni keskmisest oluliselt suuremas määras. Kohus leiab, et see ei ole põhjendatud, arvestades L.F rikkumist. Menetlusaluse isik on oma tegu tunnistanud, tema teol ei olnud raskeid tagajärgi. KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavaid ning KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid L.F suhtes ei esine. Kohus on seisukohal, et sanktsiooni keskmises määras ei ole talle karistust võimalik mõista, kuna tal on varasemast ajast juba kaks karistust samalaadse väärteo eest. Kohus leiab, et L.F tuleb karistada
L.F taotles muuhulgas rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 1 alusel võib kohus aresti mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Seega peaks kohus valima raskema karistusliigi aresti näol. Kohtul ei ole võimalik V™S § 132 p 2 kohaselt teha menetlusaluse isiku olukorda raskendavat otsust. See tähendab, et kohus ei saa mõista L.F-ile aresti ning seda seejärel üldkasuliku tööga asendada. KarS § 66 lg 2 alusel võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. L.F esitas kohtule oma kontoväljavõtte perioodil 01.03. – 10.09.2016 (tl 13-29). Selle aja jooksul on ta saanud sissetulekutena pensioni ja sotsiaaltoetust X eurot ning töötasu X eurot. L.F keskmiseks sissetulekuks ühes kuus on X eurot. Kaebuse järgi on tema igakuiste väljaminekute suuruseks X kuni X eurot. Rahatrahvi ühe korraga maksmine raskendaks L.F majanduslikku olukorda ja tema igapäevast hakkamasaamist. Rahatrahvi tähtajaks tasumata jätmisel saadetakse nõue sundtäitmisele, millega kaasnevad täitekulud. Seetõttu on põhjendatud anda talle võimalus tasuda rahatrahvi osade kaupa ühe aasta jooksul. L.F tuleb tasuda 620 eurot ositi ühe aasta jooksul nii, et ta tasub alates kohtuotsuse jõustumisest 11 kuu jooksul 51 eurot ja viimasel 12-ndal kuul 59 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.