Vastavalt 29.07.2016 koostatud väärteoprotokollile nr AB1425526 (2315,16,007850) 28.07.2016 kell 23:05 Harju maakonnas, Tallinnas, Majaka 6 juures liikudes Majaka 6 suunas R.S juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz A reg.nr juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,70 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,75 mg/l±0,05 mg/l. Juhtis B-kategooria mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus R.S LS § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles R.S-ile karistuseks LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi 25 päeva aresti. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on isiklikult kätte saanud ning kohus arutas väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta V™S § 90 alusel. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Tunnistaja Hannes Lember ütluste kohaselt olles 28.07.2016 patrullis sai kella 23:21 paiku väljakutse Majaka tn 6 juurde, kus pidi olema joobes juht, kellel ei ole lube ja sõidab autoga reg.nr . Kohale jõudes nägi, et teataja XXXXik XXXX pidas kinni joobe kahtlusega juhti R.S-i , kellel indikaatorvahendiga tuvastas joove 0,84 mg/l, tõendusliku alkomeetri näit oli 0,70 mg/l. Isikusamasus tuvastatud M-Kairi andmete alusel. - Tunnistaja XXXXütluste kohaselt olles 28.07.2016 kodus aadressil XXXX, Tallinn nägi, kuidas maja hoovi sõitis halli värvi sõiduauto Mercedes-Benz reg.nrXXXX , mida juhtis naaber R.S , kellel puudub juhtimisõigus. Läks naabri juurde ja temaga vesteldes tundis tema suust tugevat alkoholi lõhna. Helistas kohe politseisse ja patrulli saabumiseni hoidis R.S-i kinni. Naaber oli kogu aeg tema vaateväljas ja alkohoolseid jooke ei tarvitanud. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati R.S sõiduki juhtimiselt 28.07.2016, sest ta juhtis sõidukit Mercedes-Benz reg.nrXXXX , kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. Samuti kõrvaldati R.S sõiduki juhtimiselt 19.02.2016, sest ta juhtis sõidukit Nissan X-Trail reg.nr XXXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis ning tal puudus vastava sõiduki kasutamise õigus. - Isikusamasuse tuvastamise protokollist (29.07.2016 kell 00:07) nähtuvalt andmete kontrollimisel tuvastati R.S-i isikusamasus. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (28.07.2016) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 28.07.2016 kell 23:55-00:00 R.S alkoholijoove (lõplik lugem 0,75 mg/l ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,70 mg/l; Dräger Alcotest 7110). Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (28.07.2016 kell 23:28), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena R.S alkoholijoove (0,84 mg/l). Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et R.S juhtimisõigus puudub. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on R.S 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 24 kehtivat väärteokaristust, viimati karistatud 04.05.2016 LS § 201 lg 2 järgi arestiga. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning R.S-i süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,70 mg/l. R.S-i käitumine sisaldab LS §
R.S-i käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on R.S varem ühel korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (KarS § 424), samuti väärteokorras kaks korda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 1 ja lg 2, 2016.a.) ning mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades (LS § 224 lg 2, 2013.a.) arestidega. Sellise käitumisega R.S näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Kohus leiab, et arvestades R.S-i süü suurust ning asjaolu, et teda on varem väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. R.S-i puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast, kõik eelnevad rahatrahvid on tasumata. Eelnevalt on R.S väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist. Kohus leiab, et R.S-ile tuleb LS §
lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, sanktsiooni keskmise määra lähedases suuruses, sest puuduvad raskendavad või kergendavad asjaolud. Kohus mõistab R.S-ile LS §
lg 2 järgi põhikaristusena aresti 20 päeva, mis on varasemast karistusest (18 päeva aresti) veidi suurem. Eeltoodud väärteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada R.S LS §
S § 63 lg 1 alusel mõista arest 20 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. 2 Kohustada R.S ilmuma arestimajja karistuse kandmiseks kuni 10.12.2016.a. R.S-i arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.