Obsah (7)

§ 66§ 58§ 15§ 16§ 2§ 47§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2017, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-8683 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi G.T kae

§ 66

lg 2 ja lg 3 alusel võimaldada G.T tasuda rahatrahv summas 200 eurot ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgn evast kuust igakuiselt vähemalt 20 (kakskümmend) eurot.

1. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal (VTMS § 155 lg 2) õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama 1 maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud V™S § 156 lõikes 11 nimetatud juhul. VtMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VtMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Erika Salla koostas 18.07.2016 menetlusalusele isikule G.T-le väärteoprotokolli AB1464237, mille kohaselt juhtis G.T 18.07.2016 kell 16.38 Ida-Virumaal Sonda vallas Uljaste tee
3. kilomeetril Sämi-Sonda-Kiviõli suunas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,15 mg. Tõendusliku alkomeetriga mõõdeti juhi ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,15 mg/l kohta. Menetlusalune isik rikkus oma teoga LS § 69 lg 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 1 järgi.
4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev määras 05.08.2016 otsusega väärteoasjas nr 2440,16,005035 menetlusalusele isikule G.T-le Liiklusseaduse § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot.
5. 02.09.2016 esitas menetlusalune isik G.T Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 05.08.2016 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,16,
6. Kaebuses selgitab menetlusalune isik, et tema majanduslik olukord on väga raske, mistõttu on talle määratud rahatrahvi summa ja tasumise tähtaeg 02.09.2016 üle jõu käivad. Kaebuse kohaselt on menetlusalune isik juba pikemat aega töötu ja elab oma pensionärist ema juures, kasvatades üksi oma 17-aastast poega, kes õpib xxxx. Kaebaja on teadlik oma väärteo olemusest ja tunnistab oma viga, kuid kinnitab, et toimepandud tegu ei olnud tahtlik. Määratud karistus ja selle kohene täitmine tekitab kaebajale ja tema perele väga suuri raskusi. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja vähendada trahvisummat ja võimaldada rahatrahvi tasumine ositi.
7. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalik us vastuses menetlusaluse isiku kaebusele on seisukohal, et käesolevas asjas esineb menetlusaluse isiku süü teo toimepanemises. Isiku enda sõnade kohaselt tarvitas ta paar tundi enne peatamist alkoholi. Sõitma asudes ei olnud ta kindel, et tal joove täielikult puudus, kuid arvas, et on kaine. Seega lõi ta ise olukorra, kus k ahtluse korral on asutud siiski kavandatut ellu viima, asudes juhtima mootorsõidukit, eelnevalt täielikult veendumata enda sobivuses liikluses. Suundudes liiklusesse, peab juht olema täielikult kindel, et on liikluses osalemiseks sobivas seisundis. Juht ei või vähimagi kahtluse korral asuda juhtima sõidukit, seda enam kui alles on tarbitud alkoholi. Seega on isiku süü teo toimepanemises olemas ja selle suurust karistuse määramisel ka arvestati. Karistuse määramisel 2 võeti arvesse ning arvestati kergendavate asjaoludega, isik oli tegu kahetsenud ning samuti puudus isikul kehtiv karistus. Raskendavaid asjaolusid ei täheldatud. Samuti tuleb karistamisel silmas pidada, milline tegu on siis toime pandud. Karistamisel ning väljakujunenud karistuspraktika kohaselt alustatakse karistuse väljakujundamist sanktsiooni keskmisest määrast, milleks on 200 eurot. Antud summast laskutakse kas alla või siis tõustakse ülespoole. Kuna kindlasti ei esine isiku puhul

§ 58

tulenevaid raskendavaid asjaolusid, saab arvesse võtta üksnes kergendavaid asjaolusid ning asjaolusid, kas tegu pandi toime tahtlikult või ettevaatamatusest, kui suur on isiku süü. Kergendavat asjaolu ehk kahetsust on otsuse vastuvõtmisel arvestatud ning sanktsiooni keskmisest määrast on laskutud allapoole. Keskmisest määrast allapoole viib ka asjaolu, et isikul puudus kehtiv karistus. Samas esineb isiku poolt teo toimepanemise tahtlus ning süü ehk olukorras, kus puudus täielik selgus oma kainuses, on siiski mootorsõidukit juhtima asutud. Sellega aga tõstatatakse määra taas ülespoole ehk siis nullitakse keskmisest sanktsiooni määrast väiksema karistuse määramine. Menetlusalune isik on oma kaebuses samuti palunud rahatrahvi graafikujärgset tasumise võimalust ehk siis ajatamist. Menetleja seisukohast oleks menetlusalune isik sellise taotluse saanud esitada ka kohtuvälisele menetlejale enne otsuse jõustumist. Kaebetähtaeg seal hulgas ka rahatrahvi tasumise tähtaeg on 15 päeva, mille jooksul on isikul piisavalt aega selgusele jõuda oma rahalises olukorras ning vajadusel esitada taotlus tähtaja pikendamiseks. Sellist taotlust kohtuvälisele menetlejale mingil põhjusel esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et määratud karistuse vähendamiseks puudub alus, kuid rahatrahvi ajatamise osas palub kaebuse rahuldada. Kohtu põhjendused

1. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
2. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et G.T kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt karistuse mõistmise osas.
3. Liiklusseaduse § 69 lg 3 näeb ette, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 –0,24 mg, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
4. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku G.T poolt väärteo toimepanemise tõendatuks tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tunnistaja patrullpolitseinik A R ja menetlusaluse isiku enda ütlustega.
5. Menetlusalune isik tunnistab kohtuvälises menetluses, et ta juhtis 18.07.2016 kella poole viie ajal sõiduautot xxxx sooviga sõita oma suvekodust Uljastele ning paar tundi enne sõitma 3 asumist jõi õlut. Kuna tal puudub alkomeeter, siis ei olnud ta kindel, et joovet ei ole, kuid enesetunde järgi tundus ta olema kaine. Kahetseb tehtut ja lubab edaspidi üldse mitte rooli istuda, kui on eelnevalt õlut tarvitanud. Tunnistaja A R ütlustest (tl 15-16) nähtub, et olles 18.07.2016 patrullis koos patrullpolitseinik Erika Sallaga, märkasid nad Padaoru poolt Uljaste suunas liikuvat sõiduautot, mille kiirus tundus kahtlaselt suur. Auto peatati ning roolis olnud paanikas naisterahvaks osutus G.T . Alkotesti tegemisel näitas indikaatorvahend alkoholisisalduseks 0,30 mg/l ning edasi suunduti Jõhvi politseijaoskonda, kus tõenduslik alkomeeter näitas alkoholisisalduseks lõpliku tulemusena 0,15 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl 14) nähtub samuti, et 18.07.2016 Jõhvi politseijaoskonnas kontrollile allutatud isikul G.T mõõdeti tõendusliku alkomeetriga DRÄGER ALCOTEST 7110 nr ARBK-0026 alkoholisisalduseks 0,20 mg/l, mis arvestades laiendmääramatust +/- 0,05 mg/l, teeb lõplikuks mõõtetulemuseks 0,15 mg/l.
6. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku G.T süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega, s .o tema enda ütlustega, tunnistaja patrullpolitseinik A R ütlustega ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. G.T ei ole eitanud väärteo toimepanemist, kuid majanduslikest raskustest tulenevalt soovib rahatrahvi vähendamist või rahatrahvi tasumise võimaldamist osade kaupa. 8.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Menetlusalune isik G.T pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik G.T, kes oli eelnevalt tarvitanud alkoholi, möönis, et ta võib juhtida sõiduautot alkoholijoobe seisundis. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku G.T väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § -s 30 sätestatud alustel. 9.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik G.T. Menetlusnorme rikutud ei ole. 10. Liiklusseaduse § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 47

lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Menetlusalusele isikule G.T-le on kohtuväline menetleja LS § 224 lg 1 alusel määranud rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on 05.08.2016 otsuses väärteoasjas nr 4 2440,16,005035 õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku G.T karistust kergendavateks asjaoludeks tuleb pidada seda, et isik kahetseb juhtunut ja tal puudub eelnev karistatus ning et raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna kohtu hinnangul on menetlusalune isik toime pannud ohtliku liiklusalase väärteo, seades ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise, kuid arvestades asjaolu, et G.T ei ole varem karistatud, on kohus seisukohal, et menetlusalusele isikule G.T-le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses on kooskõlas süüteo raskusega ning puudub alus karistuse vähendamiseks. Kohus leiab, et menetlusalune isik näitab soovi ja initsiatiivi rahatrahvi tasumiseks, kuid tema raske majandusliku seisundi tõttu puuduvad tal vahendid selle tasumiseks ühekordse summana etteantud lühikese tähtaja jooksul, mistõttu on põhjendatud menetlusaluse isiku G.T taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks. Seda toetab ka kohtuväline menetleja. 11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, rahuldab kohus G.T kaebuse osaliselt. Menetlusalusel isikul G.T tuleb tasuda rahatrahv 200 eurot 10 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 20 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 5