p 1, § 133-135 kohus OTSUSTAS: Jätta Z.P kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 11.04.2016.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,16,000043 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Edasikaebamise kord. Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 23.09.2016.a. MENETLUSE KÄIK 15.02.2016 koostas avariipolitseinik Uudo Sala väärteoprotokolli AB 1416064 selle fakti kohta, et Z.P 04.01.2016 kell 09.00 Ida-Virumaal, Jõhvi linnas Lepa 1-2 juures juhtis mootorsõidukit Xxx Xxx reg. nr xxx XXX, sõitis teelt välja liiklusmärgi õueala tegevuspiirkonnast, ei andnud teed, kui see oli kohustuslik vastassuunas liikuvale ja vasakpööret sooritavale Xxx Xxx, tekitades liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetuse põhjustamisega tekitati varaline kahju Xxx Xxxile ja Xxx Xxxale. Sellega rikkus Xxx Xxx LS § 17 lg
Õigusi, mida kohtuvälise menetleja ametnik peab tutvustama, kuna väidetavalt lisati väärteoprotokollile rikutud õigusnormidena veel LS § 14 lg.2 ja §50 lg.3 p.l, talle ette ei loetud ja nende tutvustamise kohta nii 15.02.2016 väärteoprotokollis kui ka eelpoolnimetatud valgel lehel kaebaja allkiri puudub. 2 Seega kuulub otsus tühistamisele selles osas, millega väärtegu on kvalifitseeritud LS §14 lg.2 ja §50 lg.3 p.l järgi ning menetlus selles osas tuleb lõpetada olulise väärteomenetlusnormi rikkumise tõttu. Politseiametniku poolt koostatud liiklusõnnetuse skeem nr.698 ei vasta tegelikkusele. Liiklusõnnetus ei juhtunud mitte pöördel nagu on märgitud skeemil, vaid kohal, kui kaebaja oli manöövri lõpetanud. See on tõendatud kaebaja poolt kohtuvälisele menetlejale edastatud 39 fotoga, samuti politseiametniku poolt koostatud fototabelitega. Nimetatud fotodelt on samuti näha täpne kokkupõrke koht teelõigul. Liiklusõnnetuse skeemil ei ole märgitud selle teelõigu laius, kus kokkupõrge toimus, on märgitud ainult tee laius Lepa 2 juures, enne pööret. Skeemil ja fotodel kajastatu järgi võivad kaks sõiduautot sellel kohal üksteisest mööduda. Skeemilt ja fotodelt on näha, et kaebaja sõiduk Xxx Xxx seisab sõidutee paremal äärel, kuid sõiduauto xxx Xxx on kaldunud tee keskele või vasakule poole. Sõiduauto xxx Xxx kaugus omapoolsest teeäärest on tunduvalt suurem, kui Xxx Xxxl omapoolsest teeäärest. Kaebaja väitel liiklusõnnetuse skeemi kohapeal ei koostatud, skeemil on koostamise ajaks märgitud 9.55-13.00, seega on teadmata, millal vastav skeem koostati ja millal sündmuskoha mõõtmised toimusid. Kaebuse esitajale esitati skeem tutvumiseks alles 15.02.
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Menetlusaluse isiku kaitsja on väitnud, et kohtueelses menetluses olid rikutud väärteomenetluse normid väärteoprotokolli koostamisel ja sündmuskoha vaatlusel. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga.
lg 2 kohaselt kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendadakse protokolli. Käesolevas väärteoasjas on väärteoprotokoll koostatud 15.02.2016 PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse avariipolitseiniku Uudo Sala poolt. Asja materjalidest tuleneb, et kohtuvälise menetluse käigus on tekkinud vajadus protokolli täiendada tõendusteave ja väärteo kvalöifikatsiooni osas, seoses millega on menetleja poolt vätreoprotokoll täiendati. Menetleja on koostanud väärteoprotokolli lisa (tl 26), mis on edastatud menetlusaluse isikule 11.03.2016 allkirja vastu. RKKK 3-1-1-68-08 lahendis on märgitud, et Riigikohtu praktika kohaselt kannab väärteoprotokoll väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Kõnealuse väärteoasja materjalidest, menetlusaluse isiku ütlustetst, esitatud kaebusest tuleneb, et väärteoprotokolliga (koos täiendusega) on määratletud menetlusese ja menetlusalu ne isikule on aru saadav, milles teda süüdistatakse. Seega ei ole kohtu hinnangul väärteomenetlusenorne rikutud väärteoprotokolli ja selle lisa koostamisel. Samuti kaitsja ja menetlusaluse isiku väitel ei vasta liiklusõnnetuse skeem tegelikkusele, ei ole teada, millal skeem ja sündmuskoha vaatlus koostatud. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja, menetleja politseitöötaja Uudu Sala, andis ütlusi, et vahetult sündmuskohal olid teostatud vajalikud tegevused sündmuse asjaolude fikseerimiseks ja kantud mustandisse. Protokoll ja skeem on koostatud politseijaoskonnas ja sinna on kantud kõik mõõdud ja asetused. Kohus ei näe väärteomenetlusenormide rikkumisi sündmuskoha vaatlusel ja protokolli koostamisel, kuna menetleja tegevus ei ole vastuolus KrMS § 83, 87 sätetega. Asjaolu, et menetlusalune isik ega kaitsja ei ole võus sündmuskoha vaatlusprotokollis ja skeemil kajastatud andmetega, et tähenda, et protokoll ja skeem ei vasta tegelikkusele. Kohtul puudub alus 5 kahelda menetlusdokumentides sisaldava teabega, kuna sündmuskoha vaatlusel ja dokumentid e koostamisel ei ole menetleja poolt menetlusnorme rikutud ja sisaldav teave on kooskõlas teiste kogutud tõenditega – fototabelitega, menetlusaluse isiku poolt esitatud fotodega ja tunnistaja Uudo Sala ütlustega. Seega ei ole kohtu hinnangul väärteomenetlusenorne rikutud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja skeemi koostamisel. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus on seisukohal, et kohtuistungil avaldatud dokumendid leheküljedel 48 -56, 72-77 ja menetlusaluse isiku poolt esitatud fotod, mis olid tehtud hiljem, peale avarii – nr 1-10, ei oma tõenduslikku tähtsust antud väärteoasjas. Leheküljedel 48-56 on toodud menetlusaluse isiku sõiduki remondi kalkulatsioon, leheküljedel 72 -77 inertetist väljavõte ja „Kohtla-Järve linna krundide plaan“, mis annavad üldist ülevaadet majade ja tänavate asendi kohta, kuid antud dokumendid ei anna teavet tõenduseseme asjaolude kohta ja kohus jätab need tõendikogumist välja. Fotod nr 1-10 on tehtud hiljem peale avarii ning nad ei kajasta kokkupõrge hetkel andmeid teeolustiku, ilmastuku ja sõidukite asendi kohta. Üldne tee- ja pööre vaade on näha ka fototabelist ja teistest menetlusaluse isiku poolt esitatud fotodest. Fotod nr 1-10 jätab kohus ka tõendikogumist välja Kohus loeb väärteoasjas kogutud tõendeid – tunnistajate Uudo Sala, Xxx Xxxi ja xx xx ütlusi, uuritud kirjalike tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks ning otsuse tegemisel rajaneb kogutud tõenditele. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate Uudo Sala, Xxx Xxxi ja xx xx ütluste ja ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. Tunnistajad andsid ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tunnistajad ei ole isiklikult tuttavad menetlusaluse isikuga, nad on sõltumatud tunnistajad, kes andsid ütlusi selle kohta, mida ise nägid. Tunnistaja Uudo Sala on avariipolitseinik, kes käib sündmuskohal ja fikseerib olukorra. Tunnistajad Xxx Xxx ja xx xx viibisid aga kokkupõrkes osalnud sõidukis xx Xxx. Kohtu hinnangul tunnistajate ütlused on usaldusväärsed, ütlustes puuduvad vastuolud tõendamiseseme asjaolude kohta, ütlused on loogilised ja kooskõlas dokumentaalsete tõenditega. Tunnistajate Xxx Xxxi ja xx xx ütlustest tuleneb, et Xxx Xxx oli xx Xxx roolis, kõrval istus xx. Sõiduk xx Xxx sõitis umbes 10 km/h. Kui xx Xxx alustas pööret, märkas Xxx Xxx Xxxit, mis sõitis kiiresti. Sel momendil Xxx Xxx pidurdas ja siis sõitis Xxx xx Xxx sisse. Kokkupõrke momendil Xxx Xxx auto praktiliselt seisis ning peale kokkupõrget edasi ei liikunud, kuid Xxx libises edasi. Tunnistajate Xxx Xxxi ja xx xx ütlusi kinnitavad sündmuskoha vaatluprotokoll, sündmuskoha vaatluprotokolli lisa - fototabelid ja fotod. Fotodel fototabelil 1, 4, menetlusaluse isiku poolt esitatud fotodel 2,4,15,16,17, on näha, et xx Xxx vakasu esiratta juures on lumi peale sellest autos kukkunud praht ja väikesed detallid. Sellest võib 6 järeldada, et praht ja väikesed detallid kukusid kokkupõrge momendil ja et sõiduk xx Xxx peale kokkupõrget seisis ja Xxx liikus edasi. Fototabelil nr 5 on näha, et xx Xxx parem esitrattas ei asu ratta jäljel, millest järeldub, et peale pokkupõrget auto esipoot lihkus nakute paremale ja jäi seisma. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, skeemilt, fototabelist 1 ja fotodelt nr 3, 9 on häha, et xx Xxx sõitis oma sõidurajal ja ohu ilmnemisel kohe peatas auto. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, fototabelist ja fotodelt selgub, et peale avarii seisavad autod iga oma sõidurajal, ja nende vahel on veel 0,44 m vahe. Seega, arvestades, et enne kokkupõrget xx Xxx seisis või väga aeglaselt sõitis ja peale kokkupõrget ta ei liikunud, järeldub, et enne avarii auto asus samal kohal, kus oli sündmuskoha vaatlusel. Sõiduauto Xxx on muutunud oma aset xx Xxx suhtes, sest liikus edasti ja alles pärast hakkas seisma. Asjaolu, et autode vahel vaatlusel on 0,44 m vahe ja ka on ruumi sõiduauto Xxx paremast küljest, võib järeldada, et sõidukitel oli võimalus üksteisest mööda sõita. Tunnistaja Udo Sala ütluste kohaselt, olles sündmuskohal, oli häha, et xx-l puudus pirudusjälg, auto oli saanud löögi faktiliselt seisvas seisundis. xx-l kukkus maha prügi eest vasakult poolt ja auto polnud sellest kohast edasi liikunud. Avarii toimus pöörde lõpus. Xxxi jäljed viisid kokkupõrke kohalt edasi. Vaatluse hetkel tuvastatud olukord ja jäljed viisid tunnistaja järelduseni, et Xxxi kiirus ei vastanud teeoludele, pidurdus tehti väga järsult ja tagumised rattad blokeerisid, see viis avarii tekkimisele, kuna rattal kadus teega kontakt ära. Kui Xxxi kiirus oleks olnud väiksem, oleks ta saanud Xxxst mööduda. Kohtu hinnangul tunnistajate ütlused koostoimes dokumentaalsete tõendiga saavad olla küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõenditeks. Kohus ei loe menetlusaluse isiku ütlusi usaldusväärseteks kuna ütlused on vastuolus teiste kogutud tõenditega (tunnistajate Uudo Sala, Xxx Xxxi ja xx xx ütlustega ja muude kirjalike tõenditega) ning kohus kõrvaldab menetlusaluse isiku ütlused tõendite hulgast. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ütlused on end õigustatavad ning antud soovides vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et Z.P 04.01.2016 kell 09.00 IdaVirumaal, Jõhvi linnas Lepa 1-2 juures juhtis mootorsõidukit Xxx Xxx reg. nr xx XXX ning parempöörde sooritamisel libises pöördel vastu vastassuunas liikuvat ja vasakpööret sooritavat sõidukit Xxx Xxx reg. numbriga xx XXX, mille tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge. Z.P-le heidetakse ette, et tema rikkus LS § 14 lg 2, § 17 lg 3, § 50 lg 3 p 1 sätteid ning seega pani toime LS § 223 ettenähtud väärteo. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt i Liiklusseaduse § 17 lg 3 kohaselt Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 kohaselt 7 Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud (tunnisdtajate ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabelitega ja menetlusaluse isiku poolt esitatud fotod), et Z.P sõitis välja õuealalt. Skeemist, fototabelist nr 2 ja foto dest 3, 18 tuleneb, et umbes ühe-kahe meetri kaugusel kokkupõrke kohast asub liiklusmärk „õueala“. Menetlusaluse isiku arusaamise kohaselt, kokkupõrke kohal olev liiklusmärk „õueala“ juba ei kehtinud. Kohus nõustub, et kokkupõrke kohal ei kehtinud piirangud, milliseid nõuab osutusmärk nr 573 „õueala“ (nt sõidukiiruse piirang, jt.), kuid antud kohal kehtib LS § 17 lg 3 sätestatud nõue - õuealalt sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Antud kohas ei ole teiste liikluskorraldusvahendiga tee andmise kohustus reguleeritud, seega kehtib LS § 17 lg 3 tulenev kohustus. See tähendab, et LS § 17 lg 3 sätestatud kohustus kehtib mitte liiklusmärgi mõjupiirkonnas, vaid selle ületades ja vahetult peale ületamist. Väärteoasjas on tuvastatud, et kokkupõrge toimus kohe pärast Z.P poolt liiklusmärgist mööda sõitmist, st et õuealalt välja sõites, ning Z.P pidi andma teed teisele liiklejale – kõnealuses asjas vastassuunas liikuvale ja vasakpööret sooritavale sõidukile Xxx Xxx. Seega kohus loeb tuvastatuks, et Z.P tegudes on LS § 17 lg 3 sätestatu rikkumine. Samuti kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et avarii toimus talveajal, kui teedel oli palju lund ning sellega liikumine oli raskendatud. Isegi arvestades, et Z.P rikkus LS § 17 lg 3, oli kohtu hinnangul võimalus autodel üksteisest mööda sõita, mida kohus kirjeldas varem. Arvestades asjaolu, et ohu ilmnemisel ei saanud Z.P autot peatuda, ei suutnud ohutult pööret sooritada ja et peale kokkupõrge liikus auto edasi, asub kohus seisukohale, et Z.P ei valinud kiirust vastavalt olukorrale, kiiruse valikul ei arvestanud teeolusid, ilmastiku tingimusi, seega rikkus ta ka LS § 50 lg 3 p 1 ja LS § 14 lg 2. Liiklusseduse § 223 lg 1 sätestab: Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Liiklusseaduse § 223 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga. Liiklusseaduse § 223 objektiivsed tunnused seisnevad juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega kahju tekitamises. Kohtulikul uurimisel on leidnud kinnitust, et Z.P rikkus liiklusnõudeid, mis on ettenähtud LS § 17 lg 3 ja § 50 lg 3 p 1 järgi. Liiklusseaduse rikkumise tagajärjel toimus autode kokkupõrde ja teistele isikutele – autojuhile Xxx Xxxile ja auto omanikule Xxx xx, oli tekitatud varaline kahju (tl 25, 69). Seega Z.P oma tegudega on täitnud väärteo Liiklusseduse § 223 lg 1 järgi objektiivne koosseis. Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et Z.P 04.01.2016 kell 09.00 IdaVirumaal, Jõhvi linnas Lepa 1-2 juures juhtis mootorsõidukit Xxx Xxx reg. nr xx XXX, sõitis teelt välja liiklusmärgi õueala tegevuspiirkonnast, ei andnud teed, kui see oli kohustuslik vastassuunas liikuvale ja vasakpööret sooritavale Xxx Xxx. Juhtides mootorsõidukit valis teeoludele 8 mittevastava sõidukiirjuse manöövri, parempöörde sooritamiseks. Sõidukiiruse valikul ei kohaldanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks. Ei arvestanud, et valitud kiirus ei ole sobilik pöörde sooritamiseks ning pöördelohutult teisest, vastassuunast sõitvast sõidukist möödumiseks, mille tulemusena libises pöördel vastu vastassuunas liikuvat ja vasakpööret sooritavat sõidukit Xxx Xxx reg. numbriga xx XXX põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetuse põhjustamisega tekitati varaline kahju Xxx Xxxile ja Xxx Xxxale. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Z.P täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Z.P kui Jõhvi linna elanik, oli teadlik liklusmärgi nr 573 „õueala“ olemasolust, sõiduki autoju hina ei olnud tähelepanelik enda poolt valitud kiiruse koha, valesti arvestanud ilmastikku, teeolusid ja enda kogemust sõidukiiruse valimisel, kuid juhiloa saanud ja Liiklusseaduse sätteid teadnud isikuna pidi arvestama kõiki nimetatud asjaolusid ja pidi pidama vähemalt võimalikuks, et LS sätete mitte täitmine võib viia likklusõnnetuseni. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Z.P pani talle inkrimineeritavad väärteod toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. LS § 223 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk summas 1200 eurot, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusalune isik on karistatud rahatrahviga 50 trahviühikut ehk summas 200 eurot, mis on keskmisest määrast oluliselt madalamas määras. Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3 -1-1-43-06): „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale 9 karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime liiklusalase rikkumise kaudse tahtlusega, kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Isikul puuduvad kehtivad karistused. Kohtu hinnangul Z.P süü tase on madal ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus (keskmisest määrast oluliselt madalamas määras) on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 200 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. KOHTU MEE™ED Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 11.04.2016 otsus väärteoasjas 2440,16,000043 muutmata. Kohtunik Larissa Prokopenko 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.