4-16-7043/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse kuupäev 27.10.2016.a Väärteoasja number 4-16-7043 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Väärteoasi A.F süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik A.F; isikukood XXX; EV kodakondsusega; elukoht: XXXX; töökoht: AS XXXX Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja korrakaitsebüroo – esindaja Enel Kuiv Prefektuuri KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi A.F LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 22 (kakskümmend kaks) päeva. Kohustada A.F-i asuma kandma mõistetud karistus hiljemalt 31.12.2016.a. Aresti kandmise kohaks määrata A.F-i elukohajärgne arestimaja. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. A.F-i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada A.F-i suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav alates 27.10.2016.a. Kohtus tuvastatud asjaolud: A.F-i suhtes on koostatud 10.09.2016.a väärteoprotokoll nr AB 1456377 selle kohta, et A.F juhtis 10.09.2016.a kella 07.15 ajal Harjumaal, Tallinnas, Sadama 25 juures mootorsõidukit Peugeot 206 (registreerimismärgiga XXXX), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo. 26.10.2016.a toimunud kohtuistungile A.F ei ilmunud. Harju Maakohus edastas A.F-ile 26.10.2016.a toimuva kohtuistungi kutse elektronposti teel 04.10.2016.a. 04.10.2016.a kinnitas menetlusalune isik kohtuistungi kutse kättesaamist, edastades selle kohta elektronkirja. Samuti on menetlusalune isik saanud 07.10.2016.a kätte tavaposti teel saadetud kohtukutse ja kinnitanud kutse kättesaamist oma allkirjaga. Seega on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et A.F-i süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada A.F-i väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 22 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et A.F-i süü LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises 10.09.2016.a on tõendamist leidnud eelkõige: - menetlusaluse isik poolt 10.09.2016.a antud ütlustega, millest nähtuvalt on ta protokolliga tutvunud ja arusaanud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri vanempiirivalvur Heiki Antonis kõrvaldas 10.09.2016.a A.F-i sõiduki Peugeot, registreerimismärgiga XXXX, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna A.F puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni. A.F on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 13.09.2016.a A.F kehtivaid juhilubasid ei leitud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Eliise Niin kõrvaldas 06.12.2015.a A.F-i sõiduki Volkswagen Passat, registreerimismärgiga XXXX, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna A.F puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. A.F on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. 2 - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem liiklusalaste väärtegude eest karistatud ning viimati LS § 201 lg 2 alusel Viru Maakohtu otsusega karistatud arestiga 15 päeva. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – A.F-ile inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 10.09.2016.a. puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus. Seejuures nähtub asja materjalidest, et menetlusalune isik on eelnevalt, s.o 06.12.2015.a kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel – vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS §-le

1. Seega puudus käesolevalt A.F vastava mootorsõiduki juhtimise õigus ning teda oli ka eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Seega pani A.F 10.09.2016.a kell 07.15 Sadama 25, Tallinn juures toime LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keelu rikkumise. Seega on A.F selliselt käitudes pannud toime LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – A.F teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, olles eelnevalt ka samalaadse rikkumise tõttu sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid vaatamata sellele asus A.F mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud A.F-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et A.F-i on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvide kui ka arestiga ja viimati, s.o Viru Maakohtu 09.05.2016.a otsusega arestiga 15 päeva ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uue väärteo, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni A.F-i loobuma väärtegude toimepanemisest ning näitab ilmekalt, et A.F ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Kuivõrd A.F rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elunormidesse, on välistatud temale kergemaliigilise karistuse määramine ning arvestades A.F-i seniste rikkumiste arvu, tuleb tema suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega – arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kohus märgib, et A.F puudub sõiduki juhtimisõigus, kuid vaatamata sellele osaleb ta liikluses mootorsõiduki juhina, kujutades selliselt ohtu liikluses ja selline käitumine on objektiivselt ühiskonnas taunitav. A.F on kohtu hinnangul pannud väärteo toime teadlikult ja tahtlikult. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et isiku süü on suur. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo iseloom viitab sellele, et menetlusalune isik kujutab endast liikluses jätkuvalt suurt ohtu ning see peaks tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmist 3 määra ületavas määras. A.F on 3 kehtivat liiklusalast väärteokaristust. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, on A.F-i viimati karistatud LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest Viru Maakohtu 09.05.2016.a otsusega ning teda karistati arestiga 15 päeva. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud aresti kohaldamine pikkusega 22 päeva, kuivõrd iga järgnev karistus peab olema eelmisest rangem. Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab, et A.F peab asuma kandma aresti hiljemalt
2. detsembril 2016.a. Kohus juhindub KarS § 48, LS § 201 lg 2 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110,
3. Aulike Salo Kohtunik 4