lg 2 ja § 227 lg 2 järgi Vaidlustatud otsus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.10.2016 otsus väärteoasjas nr 2317,16,008473 Kaebuse esitaja P.L , isikukood: XXX; elukoht: XXXX; kodakondsus: Vene Föderatsiooni kodakondsus; töökoht: puudub Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON Juhindudes V™S-i §-st 132 p 2 ja §-st 120 lg 1 kohus otsustas: 1. Rahuldada P.L kaebus osaliselt. 2. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.10.2016 otsus väärteoasjas nr 2317,16,008473 osaliselt, s.o lisakaristuse suuruse osas, ning teha uus otsus, millega määrata P.L-ile
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Muus osas jätta otsus muutmata. 3. P.L loovutada juhiluba Maanteeameti liiklusregistri büroole 5 (viie) tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest (
). Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud Kohtuvälise menetleja 18.10.2016 otsusega väärteoasjas nr 2317,16,008473 karistati P.L KarS § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse (edaspidi
) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot, ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selle eest, et tema 28.08.2016 kella 00.27 ajal Harju maakonnas Tallinnas Astangu tänav 20 juures juhtis mootorsõidukit: - juhile keelatud seisundis, st ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,46 mg, mis on kvalifitseeritav
lg 2 järgi; - kiirusega 68 (+/-3) km/h teel, millel lubatud suurim sõidukiirus oli 30 km/h (millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h), mis on kvalifitseeritav
Harju Maakohtusse saabus P.L kaebus kohtuvälise menetleja otsusele, milles ta taotleb lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise mittekohaldamist. Kaebuse kohaselt on isikul kolmekuune laps ja naine ei tööta. Selleks, et rohkem raha teenida, plaanis kaebuse esitaja taksojuhina töötama hakata, mistõttu on juhiload vajalikud. Kohtuväline menetleja ei nõustu P.L motiividega ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata kohtuvälise menetleja otsuses toodud põhjendustel. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegu on tõendatud. Tegemist on enamohtliku väärteoga, millega tekitati oht nii iseenda kui ka kaasliiklejate elule, tervisele ja varale, mistõttu määrati õiguskorra kaitse huvides keskmisest karmim karistus. Karistuse määramisel on arvestatud karistust kergendava asjaoluna kahetsusega ning karistust raskendavate asjaolude puudumisega, samuti eripreventsiivsete aspektidega – tegemist on manitsuskaristusega, mis tuletab süüdlasele igapäevaselt meelde, et rikkumisele järgnevad karistusega kaasnevad ebamugavused. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt. P.L tunnistab väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimist kiirusega 68 (+/-3) km/h.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. P.L poolt 28.08.2016 kella 00.27 ajal Harju maakonnas Tallinnas Astangu tänav 20 juures mootorsõiduki juhtimine isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,46 mg, on tõendatud järgmiste tõenditega. Väärteo toimepanemist tõendavad tunnistaja Timo Tohvri (Tohver) ütlused, mille kohaselt oli tema 28.08.2016 kella 00.27 ajal autopatrullis koos patrullpolitseinik Olari Urbojaga, kui märkas sõidukit BMW X5 (registreerimismärk XXXX) liikumas Astangu tänav 20 juurest Astangu 35A poole kiirusega 68 km/h alas, mille lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 30 km/h. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis P.L , kelle suust oli tunda alkoholilõhna, 2 indikaatorvahendi abil tuvastas politsei isiku väljahingatavas õhus alkoholisisalduse 0,54 mg/l, tõendusliku alkomeetri lõplik näit oli 0,46 mg/l. Tunnistaja ütlusi kinnitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub, et 28.08.2016 kella 00.39 ajal on P.L mõõdetud indikaatorvahendiga alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,54 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnustena on märgitud suurenenud silmapupillid, alkoholi lõhn suust. Juhile keelatud seisundit sõiduki juhtimisel kinnitab ka 28.08.2016 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, millest nähtub, et P.L mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0066 (järgmine hooldus novembris 2016) 28.08.2016 kell 01.07 joovet. Alkoholisisaldus P.L väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,46 mg/l. Seega on tõendatud P.L poolt 28.08.2016 kella 00.27 ajal mootorsõiduki juhtimine keelatud seisundis, s.o
S § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt oli P.L tegu tahtlik, kuna isikul on kohustus enne mootorsõituki juhtima asumist kontrollida oma tervislikku seisundit. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt pidas P.L lapse sünnipäeva ning asus seejärel autot juhtima. Tõendusliku alkomeetri kohaselt oli isiku väljahingatavas õhus alkoholi mitte vähem kui 0,46 mg/l. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, mille kohaselt oli P.L tegu tahtlik. Arvestades alkoholisisaldust P.L poolt väljahingatavas õhus (tegemist on
teise lõikega, st nimetatud paragrahvi järgi raskema rikkumisega) ning asjaolu, et ta asus mootorsõidukit juhtima peale alkoholi tarvitamist, pidi ta KarS § 16 lg 3 mõttes teadma, et ta on juhile keelatud seisundis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab P.L
lg 2 järgi.
lg 2 koosseis näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. P.L poolt 28.08.2016 kella 00.27 ajal Harju maakonnas Tallinnas Astangu tänav 20 juures mootorsõiduki juhtimine kiirusega 68 (+/-3) km/h, teel, millel lubatud suurim sõidukiirus oli 30 km/h, on tõendatud järgmiste tõenditega. Väärteo toimepanemist tõendavad tunnistaja Timo Tohvri ütlused, mille kohaselt 28.08.2016 kell 00.27 ajal oli tema autopatrullis koos patrullpolitseinik Olari Urbojaga, kui märkas sõidukit BMW X5 (registreerimismärk XXXX) liikumas Astangu tänav 20 juurest Astangu 35A poole kiirusega 68 km/h alas, mille lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 30 km/h. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis P.L. Tunnistaja ütlused on kooskõlas 28.08.2016 kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 28.08.2016 kella 00.27 mõõdeti nõuetele vastava kiirusmõõturiga Stalker II MDR nr AS004118 TTRSS-15/00296 sõiduauto BMW X5 (registreerimismärk XXXX), mida juhtis P.L , kiiruseks 68 (+/-3) km/h Tallinnas Astangu tänav 20 juures asulasisesel teelõigul, millel suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h. Sõiduk lähenes mõõtja poole suunaga Astangu 35A. 3 Seega on tõendatud P.L poolt 28.08.2016 kella 00.27 ajal mootorsõiduki juhtimine kiirusega 68 (+/-3) km/h, teel, millel lubatud suurim sõidukiirus oli 30 km/h, s.o
Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt ei nõustunud P.L väärteoprotokolli teokirjeldusega, nimelt et ta oleks kiirust ületanud alas, kus oli suurim lubatud sõidukiirus piiratud kuni 30 km/h ning arvab, et sõitmise hetkel nimetatud liiklusmärki ei olnud. Kohus leiab, et P.L süü
lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemises ning asjaolu, et ta sõitis 30 km/h alas, on tõendatud tunnistaja Timo Tohvri ütlustega. KarS § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtuväline menetleja on otsuses õigesti märkinud, et isikul on kohustus hoida sõiduki kiirust lubatu piires. Selline kohustus tuleneb
§-st 50 lg 5 p 3, mille kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, mis on ka väärteoprotokolli märgitud. Juht peab liikluses olema ettevaatlik ja järgima hoolikalt liikluskorraldust reguleerivaid liiklusmärke, sõltumata asjaolust, et teelõik on talle hästi tuttav. Käesolevalt ei märganud P.L 30 km/h kiiruspiirangu liiklusmärki, kuid oleks seda pidanud märkama tähelepaneliku suhtumise korral. Seega pani ta teo toime vähemalt ettevaatamatusest. Kohus leiab, et menetlusalune isik teadis juba menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kirjutamise ajal 28.08.2016 kell 1.30, et temale pannakse süüks 30 km/h alas kiiruse ületamine, kuna menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on P.L kirjutanud, et arvas end sõitvat 50 km/h alas. Kohus leiab, et vastasel korral poleks P.L sellist lauset kirjutanud, kuna tema poolt juhitud sõiduki kiirus oli 68 (+/-3) km/h – rikkumine oleks olnud ka 50 km/h alas. Väärteoasja materjalide hulgas on ka patrullpolitseinik Olari Urboja 16.10.2016 ettekanne, mille kohaselt ütles Olari Urboja menetlusalusele isikule nii eesti kui ka vene keeles, et antud alas on kiiruspiiranguks 30 km/h, mis tuli P.L-ile üllatusena, kuna viimane arvas, et tegemist on 50 km/h alaga. Seega teadis P.L juba menetlusaluse isikuna ütlusi andes, millist rikkumist temale ette heidetakse. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab P.L
Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1). Kuna P.L pani toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, määras kohtuväline menetleja KarS § 63 lg 1 alusel
lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks.
lõike 2 sanktsioon näeb ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 2 sanktsioon näeb ette karistamise rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega on nimetatud paragrahvi järgi sanktsiooni keskmine määr 51,5 trahviühikut, s.o 206 eurot. 4 Kaebuse esitaja süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta tema väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholi kogust, samuti asjaolu, et ta on rikkunud vähemalt kaks liiklusseaduse normi, kuid samas süüteo toimepanemise tulemusena kellegi elule, tervisele, varale ega looduskeskkonnale reaalset kahju ei tekkinud ning rikkumine on toime pandud kell 00.27, s.o öisel ajal, mil liiklustihedus on väiksem. Seega tuleb P.L süüd pidada keskmisest määrast raskemaks. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et isikule põhikaristusena määratud rahatrahv on
Lisakaristuse määramise üle otsustamisel tuleb arvestada üld- ja eripreventsiooniga. Karistusregistri väljavõtte kohaselt P.L kehtivad karistused puuduvad. Samas nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et ta pidas lapse sünnipäeva, jõi alkoholi ja asus seejärel autorooli. Selline asjaolu näitab, kui lihtsalt võttis P.L vastu sisemise otsuse keelatud seisundis sõitma minna. Mootorsõidukit keelatud seisundis juhtides, ei olnud ta ettevaatlik, vaid ületas tahtlikult sõidukiirust, arvates et sõidab 50 km/h alas kiirusega 68 (+/-3) km/h. Pimedal ajal hooletult kiirustades ei pannud ta tähele, et sõitis 30 km/h alas. Kohtu hinnangul oli õnnelik juhus, et niivõrd hooletu käitumise tagajärjel keegi viga ei saanud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Arvestades P.L süü suurust, ta on vähemalt ühe väärteo toime pannud tahtlikult, mistõttu on alus järeldada isiku allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks. Seetõttu on kohus seisukohal, et P.L suhtes tuleb kohaldada lisakaristust. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise ja lubatud sõidukiiruse ületamise puhul on tegemist enamohtlike süütegudega, milles isik seab ohtu nii enda kui ka teiste isikute tervise ja vara. Päevast päeva saame meedia vahendusel teada, et inimesed on vigastada saanud või hukkunud vastutustundetute inimeste süü läbi liikluses. Seda kinnitab ka Maanteameti avalik statistika, mille kohaselt liiklusõnnetustes hukkunute arv üha suureneb. Seega on lisakaristuse kohaldamine õigustatud üldpreventiivsetel kaalutlustel. Ühiskonnale tuleb saata signaal, et selline käitumine on ohtlik ja taunitav. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et isikule, kes samaaegselt sõidab keelatud seisundis ning ületab sõidukiirust, tuleb kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kaebuses on P.L taotlenud lisakaristuse kohaldamata jätmist, kuna tema perekonnas oli seisuga 01.11.2016 kolmekuune laps ning naine ei tööta. Selleks, et rohkem raha teenida, plaanib P.L taksojuhina töötama hakata, mistõttu on juhiload vajalikud. Väärteoprotokollist nähtub, et menetlusalusel isikul puudus väärteoprotokolli koostamise aja seisuga töökoht. Samuti oli P.L oma lapse olemasolust ja seega pere majanduslikust olukorrast teadlik ka väärteo toimepanemise ajal, kuid see ei takistanud temal mootorsõidukiga lubatud sõidukiirust ületada keelatud seisundis. Isiku plaanid taksojuhiks 5 hakata on paljasõnalised ning tõendamata, kuid pärast karistuse täitmist pole isikul keelatud oma plaane ellu viia. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Kuna mootorsõiduki juht on läbinud koolituse, on ta teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest, mistõttu on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning kohusetundliku käitumisega on tal võimalik tagajärgedest hoiduda. Kohtuväline menetleja on
Nimetatud paragrahvi sanktsiooni järgi on lisakaristuse minimaalne määr 3 kuud. Kohtuväline menetleja on oma otsuses jätnud põhjendamata, miks on kohaldatud lisakaristust üle minimaalmäära. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-59-15 märkinud, et isikule mõistetud põhi- ja lisakaristus peavad koosmõjus vastama isiku süüle. Kuna P.L kehtivad karistused puuduvad ning rahatrahv on juba
lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem, kuid kohus on pidanud eri- ja üldpreventiivsetest aspektidest lisakaristuse kohaldamist vajalikuks, leiab kohus, et arvestades süü suurust, tuleb lisakaristust kohaldada minimaalses määras. Seega tuleb kohtuvälise menetleja 18.10.2016 otsus tühistada lisakaristuse suuruse osas ning teha uus otsus, millega kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.10.2016 otsus muutmata. /digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.